Dramamama homme ilmuv plaat on kantud seitsmekümnendate roki vaimust. Solist ja kitarrist lausuvad, et pole midagi parata – just selle ajastu roki väljenduslaad ja esteetika on nende alateadvusse kõige püsivama jälje jätnud. Aga… „Ei olegi välja kujunenud,“ ütleb Tammepõld ansambli käekirja kohta. „Meil pole seda piiri, et teeme sellist asja ja see peab niimoodi kõlama,“ täiendab Joamets. Nii võibki sarnaste maitsete baasil sündinud muusika olla väga erinev, kord kõrguda monumendina („Dark Days“), siis panna ülemeelikult punki („Dance“) või kiskuda pisara palgele („November Cold“), kuid toimida selle kiuste tervikuna.


Arvestatav roll on siin mängida kitarrist Joametsal. Tartust pärit noormehe kogemustepagas on  omamoodi muljetavaldav: kolm aastat regulaarset rokiklassika esitamist pubirokibändis. Ehk siis kuidas mängida kogu aeg samu lugusid nii, et endal igav ei hakkaks? Joamets tunnistab, et ruum varieerimiseks ja improviseerimiseks on talle tähtis. Nii laval kui stuudios. Kontsert kaob, salvestus jääb.


Rääkides rokkansambli tegemise argipäevast Eesti moodi, nendivad mõlemad, et täitunud tahtmiste taevariiki pääsemine tuleb ennekõike endal rakkes rassimisega lunastada. Kuid kuni protsess vähemalt vaimu toidab, pole muusikatööstuse takistusribade – kontsertide korraldamise, loo salvestamise ja eetrisse pakkumise, video filmimise ja MTV-sse viimise, plaadi väljaandmise – läbimine  Dramamamale võimatu väljakutse.



Kes nad on?

Dramamama

Mikk Tammepõld (27, ex-Brides In Bloom) – vokaal

Laur Joamets (20, ex-Nukker Kukeke, ka stuudiokitarrist) – kitarrid

Viljar Norman (26, ex-Anarch, ex-Brides In Bloom) – bass

Kristjan Kallas (25, ex-Jõhvi punkbändid, ka Ewert Sundja jt trummar) – trummid


Ansambel esitleb eponüümilist esikalbumit homme 16. oktoobril Tallinnas Rock Cafe’s. Erikülalised: Aides ja Phlox. Uksed kell 22.00.