Sten:
Olen päris paljudes erineva kõlaga bändides mänginud, sealhulgas Fingerflip, Caught Inside, Charly, Encased Sun ja Glive. Kõik need on andnud asendamatu kogemuse.


Rando:
mina ei ole mänginud paljudes bandides. Ma pole üldse palju aastaid midagi mänginud. Nüüd hiljuti hakkas sügelema ja võtsin pilli jälle kätte.


Kuusekas:
ma mängisin enne Drivenit kohalikus ühemehe süldibändis, aga siis ma läksin sealt ära - ei viitsinud enam. Ei tea mis sellest bändist nüüd on saanud. Kuulsaks pole see igatahes saanud.


Klassikaliselt rumal küsimus aga mis stiili te viljelete?


Sten:
Teeme sellist rock-muusikat, nagu meile meeldib, ja ei sea endale liigseid piire.


Rando:
Ma olen üritanud sellele ise kah jälile saada. Ühte aga võin öelda, et vurts on  sellel muusikal sees ja higistama ajab kah. Aga mis stiil see on, ma ei tea. Sellele jälile saamiseks võtsin lahti mõned msn-i aknad oma kontaktide hulgast ja üritasin seda asja välja selgitada. – Lauri ütles: nupunk-metal, Joel: romantiline new wave punk, Katre: Elav ja lõbus. Tulemuseks siis elav ja lõbus romantiline nupunk-metal


Kuusekas:
Kuulake ise ja otsustage – meie teeme, teie hinnake. Ja siis andke meile ka teada!


Varem viljeles Driven sarnast muusikat inglise keeles. Mis tingis keelevahetuse?


Rando:
Driven viljeleb endiselt sarnast muusikat ka inglise keeles. Küll aga lisandub meie repertuaari eestikeelseid lugusid. Seega otseselt vist veel keelevahetust ei ole toimunud. Ja kui vastata „miksile“ siis tahtsin teada, kuidas on rasket rocki eesti keeles lauda ja selle tarbeks sõnu kirjutada.


On üldse ingliskeelsel bändil Eestis perspektiive? Või on ainuke võimalus siin laiemat tähelepanu äratada ainult eesti keeles lauldes?


Sten:
On küll perspektiive, tuleb väga tasemel olla lihtsalt. Oleneb muidugi, kas eesmärgiks  on ikka oma asja hästi teha või esineda 200 korda aastas ja oma pangaarvet täita.


Rando:
Olen Steniga nõus. Kui lugu töötab ja kasvõi oma olemusega sulle ära teeb, siis ei ole ju vahet mis keeles laulda. Ma ei väida, et sõnad ei ole olulised. Sõnad on olulised ja ka keel aga mitte alati number 1. Perspektiivi on bändil siis kui kõik eduvalemid on täidetud.


Kuusekas:
Ega jah kehva materjaliga mingeid perspektiive ei avane…nagu on öelnud Danko Jones – bänd on täpselt nii hea kui hea oli ta viimane live. Rockmuusikas pole võimalik ühelegi bändile anda mingit hinnangut enne kui oled neid näinud päriselt mängimas.


Eestikeelset raskemat rokki viljelelevad tuntumatest nimedest veel ka The Sun ja HND. Kui palju on nemad teid teadlikult-alateadlikult suunanud?

 

Rando:
Aga Metsatöll? Kumbki bänd ei ole mind isiklikult suunanud. Küll aga võib väita, et The Sun on Eestis suure hulga kuulajaid ära harinud ja õigele rajale suunanud. Tänu nende tehtud tööle läheb paljudel eesti rockbändidel paremini.


Kuusekas:
Ei tea kas just paremini läheb sellest teistel Eesti bändidel, aga lihtsamini kindlasti. Suunamisest me ilmselt nende puhul ei räägi - midagi sensatsioonilist ja uuenduslikku just eriti ei kohta seal tavaliselt.


Sten:
Need on head näited, kuidas oma muusikasse saab tõsiselt suhtuda ja seda korralikult teha – sellega see suunamine praktiliselt piirdub.


Esimesed "valged" räpilood jäävad 1980ndate algusse (Clash, Blondie), esimene räpi ja roki  sümbioosis hitt jääb 1986. aastasse kui Run DMC ja Aerosmith teadagi mida koos tegid. Mis konkreetselt inspireeris teid singliprojekti muidu venekeelseid räppareid kaasama?

 

Sten:
Keegi ei teadnud, mida loo vahekohaga teha!


Rando:
Päris nii see ei olnud, et keegi ei teadnud. Väike tõepõhi on asjal sees aga küll. Kui lugu kirjutasin siis teadsin, et selle vahe osaga võtan midagi ette, mida Drivenis varem kuulda pole olnud. Tol hetkel ei olnud see veel räpi mõte. Mõtet, oma muusikat räpiga segada aga olin varem hellitanud küll. Kuna olin umbes aasta tagasi juba South-Dwaga sel teemal rääkinud siis mõtlesin, et annan neile selle loo ette ja las lärmavad sinna midagi peale, siis vaatame mis selle vaheosaga teeme. Kohe kui loo koos räpiga tagasi sain, oli selge see on see! Ja nagu sa ise ütled: Rock ja räpp on paras paar!


Rahvastevaheline suhtlemine tundub vähemalt muusika tasandil Eestis toimivat. Kas singli üks eesmärke on seda reaalset ja riikliku sunnita integratsiooni ka laiemalt teadvustada?

 

Kuusekas:
Driveni põhieesmärk on endiselt korralikku, munadega kivimussi paugutada …


Rando:
See ei olnud loo tegemisel eesmärgiks. Paraku on aga lõpuks nii välja kukkunud. Eestis elavate venelaste hulgas on väga palju andekaid muusikuid, miks mitte koostööd teha inimestega, kes oma ala valdavad. Mis vahet sellel on, mis keelt keegi räägib? Fakt on see, et lugu sai eestikeelne!


Salvestasite singli tänaseks vist juba legendaarse produtsendi Kristo Kotkase juures. Kui suur on Kristo roll loole kõla andmisel, mida temaga koostöö bändile andis-õpetas?


Sten:
Singel on salvestatud omal käel, Kristo ülesandeks jäid loo miksimine ja masterdamine.

Selle koostöö kaudu saime selgeks, millele oma esimese plaadi salvestamisel rohkem tähelepanu pöörata. Ilmselt saab tema kätetööd kuulda ka meie täispikal plaadil.


Rando:
Just nii. Kui kõla andmisel silmas pidada miksi, siis oli Kotkasel oluline roll, sest tema ju miksis. Aga üldises mõttes on meie iga singel olnud eeltöö ja enestele selgeks tegemine, mismoodi me kõlada tahame. Nagu näha oleme iga looga sutike raskema ja selgema soundi poole kaldunud. Tundub, et meile meeldib nii, aga eks pärast albumi valmimist ole näha kuhu Driveni sound välja jõudis.


Driveni kui kontsertbändi kohta meenub ainult tõik, et olete mingil hetkel andnud kontserte koos Bedwettersiga. Milliseid hetki oma kontserttegevusesti ise esile tõstaksite?


Rando:
BW-ga tähistasime nende MTV võitu. See oli lahe liveseeria! Mis oli ühtlasi meie kapist välja tulemine. Aga üldiselt tõstaks ma esile neid livehetki, kus mul lavajoove tekib ehk peaaegu kõik lived on väärt väikest rinnamärki!


Kuusekas:
Üllatavalt hästi oleme ka hakkama saanud kui vool ära võtta tagant. Muide Driven’i esimene avalik ülesastumine toimus Randoga kahekesi – ühel pool head sõbrad ja pereliikmed, teisel pool kaks meest, kitarri ja mikrofoni. Just selline oli meie esimene kontsert. Selle aasta alguses lülitasime uuesti korra voolu välja ja tulistasime oma parimad palad täiesti naturaalselt.


Sten:
Meie kontserdid on alles ees!


Rääkides põrandaaluse bändi tegemisest Eesti moodi, siis millest jääb kõige rohkem vajaka, millises punktis tuleb lagi esimesena vastu?

 

Rando:
Ajast jääb vajaka. Kõike muud saab juurde teha!


Sten:
Just, ei ole lihtsalt võimalust 8 tundi päevas bändiga tegeleda.


Tund aega raadioeetris saadet juhtida. Arvestuslikult mahub tundi nii neliteist lugu. Teie playlist?


Rando:
See on päris hirmutav küsimus. Ei hakka mingit listi ette lugema, aga mina mängiks ühe loo rõõmsat meeloodilist energilist punki, eriti raju metalit, mõtlema paneva akustilise loo või väikse vurtsuga balladi ja metal disko coveri.


Kuusekas:
Kindlasti oleksid selles listis midagi uut (Ra, Rev Theory), midagi vana (Iron Maiden, AC/DC, Guns’N’Roses), midagi kohalikku (East Trading Wang, MM&I), midagi viikingitelt (Backyard Babies, Hardcore Superstar, Span), midagi ajatut (Foo Fighters, Nirvana), midagi raju (Pantera, OTEP, Slipknot) ja kindlasti midagi sügavat (Nine Inch Nails).


Sten:
Mängiks värsket, elujõulist ja meeldejäävat muusikat nagu näiteks Shinedown, Black Stone Cherry, Avenged Sevenfold, Story of the Year, Burn Halo.



Driven

Tegutseb:
Tallinnas

Koosseis:

Rando Ojassoo – laul ja kitarr

Kristo Kuuse – kitarr ja laul

Sten Kivistik – bass

Andrei Butkevitš - trummid

Salvestused:
Singlid "Lovesong", "Someone Elses Dream" ja "Oma hinge nead"

Kodukas:

Järgmised esinemised:
värske info alati kodukal