EE: Aurik muutub inimeseks
Kui rootslastest suuromanikud sügisel 1998 Indrek Neivelti Hansapanga tegevjuhiks valisid, võtsid pangatöötajad tema edutamise vastu närvlikkusega. Uut pealikku teati tegelasena, kes inimestest eriti ei hooli.
Senine juhataja Jüri Mõis oli rahvamees, kes pidas lihtsaid ja selgeid kõnesid. Patsutas koridoris või liftis julgustavalt õlale. Noored naised vaatasid talle õhinal järele.
Neivelt seevastu rääkis tootlikkusest ja kummardas efektiivsust. Teda tunti inimkalkulaatorina. Aruteludel, kus prooviti ühekorraga liiga palju probleeme lahendada, võttis Neivelt tihti taskuarvuti välja, rehkendas tsipa ja teatas, kui palju miski maksma läheb ning et kõiki asju ei saa ühekorraga joonde ajada.
"Kui teda 1992. aastal esimest korda kohtasin, rääkis ta alati suhtarvudest või millestki mõõdetavast," meenutab Hansabank Marketsi juht Gerd Müller.
"Hästi ratsionaalne ja tahtekindel. See inimkalkulaatoriga võrdlus ei ole juhuslik," lisab Neivelti hea sõber, Eesti Pangas töötav Märten Ross.
Neivelt alustas juhina nadil ajal
Hansapank oli just alla neelanud Hoiupanga ja koondanud 700 töötajat. Allesjäänud 3800 olid ehmunud.
Panga peahoone 12. korrus, kus asuvad juhatuse kabinetid, tühjenes kiiresti. Mõis lahkus, börsimaaklereid kamandanud Rain Lõhmus ja panga nõukogu esimees Hannes Tamjärv samuti. Nende kohatäitjad ei kippunud Neivelti naabruses platsi sisse võtma, vaid eelistasid jääda oma allüksuste juurde. Juhatus kolis oma korrusele alles mullu sügisel.
"Ei saa öelda, et oleksime Neiveltit kartnud, meil pole suurt vanusevahetki," tunnistab üks juhtkonna liikmetest. "Aga kui vaadata väga-väga sügavale alateadvusse, siis ilmselt miski kriipis hinge küll. Ta oli ju selline emotsioonideta tüüp."
Hansapank lõpetas 1998. aasta Vene kriisi tõttu esimest korda oma ajaloos kahjumiga.
Mis aga veel hullem: uus suuraktsionär Swedbank suhtus eestlastesse vägagi ettevaatlikult. Jüri Mõisa vastutöötamise tõttu kujunes Hansapanga ülesostmine Swedbankile ligi miljardi Eesti krooni võrra esialgsest kallimaks.
Neivelti õnneks andsid rootslased talle vabad käed.
Tema esimesel võimuaastal pöördus pank 60 miljoni krooni suurusest kahjumist 815 miljoni krooni suurusse kasumisse. Mullu ületati see tase juba esimese üheksa kuuga.
Uus hingamine algas siis, kui pank vahetas oma halli logo uue, värvilisema vastu.
Rootslased on Neiveltiga rahul, isegi väga rahul. Balti äride kasvutempo tundub neile uskumatuna.
Nad tahaksid ka oma koduturul sellist õitsengut näha. Paraku elab emapank üle identiteedikriisi. Swedbank ei tea endise hoiukassana, kuidas internetiajastul õieti talitada.
Uus rahvamees?
Neivelt on kõvasti muutunud. Ta peab tippjuhina muretsema töötajate heaolu eest. Nii mõneski keskastme juhis tekitab tema rahvameheks pürgimine aga võõristust. Nad ei ole seda tüüpi Neiveltiga veel harjunud.
Tootlikkuse ja rahanumbrite eest võitlevad nüüd hoopis rahandusjuht Erkki Raasuke ja Hansapank Eesti peadirektor Raul Parusk.
"Need, kes ütlevad, et Neivelt on kuiv ja emotsioonivaba, on kas liiga kaugel või ei tunne teda," ütleb panga turundusjuht Kristi Liiva.
Talle meenub kohe, kuidas Neivelt korraldas hanza.neti tegijatele tordisöömise, kui Hansapank maailma üheks paremaks internetipangaks tunnistati. Kuidas Neivelt Läti Hansabanka juhile Ingrida Blumale suure lillekimbu saatis, kui lätlased oma igipõlisest konkurendist Unibankast hoiuste kasvult mööda läksid. Kuidas Neivelt lasi panga peole Brainstormi kutsuda.
Liiva ei aja moosijuttu, vaid usub pangajuhti ehedalt.
"Neivelt on täna elu parimas vormis. On võimeline igal teemal argumenteeritult kaasa rääkima," märgib Gerd Müller. "Ta on ka üdini lojaalne. Suure firma omanikuna oleksin õnnelik, kui Neivelt minu juures töötaks."
Talle on peahoone ülemiste korruste naistest tekkinud väike, ent kindel fänniklubi.
Aus, aga sinisilmne
"Ta on väga aus - vist võimetu valetama," ütleb finantsjuht Erkki Raasuke. "Talle on aus nimi väga tähtis."
Raasuke on Neivelti asetäitja ja ühtlasi suurim oponent. Nad ragistasid pool aastat suvalistes asjades. Teevad seda aeg-ajalt praegugi.
Teinekord jääb mulje, et Neivelt levitab meelega vastupidiseid seisukohti - selleks, et tasakaalu luua.
Neivelt ei ütle enam justkui muuseas jutu lõpuks "Aga kõik arvavad ju nii?", mis pani varem madalamal kohal olnud tegelastel suud lukku.
Ta ei ole intrigant. Paraku usub sageli sinisilmselt teiste aususse. Näiteks austas kaua Jonathan Harfieldi EBRDst, enne kui mõistis, et mees oli kõvasti segatud Hoiupanga jamadesse. Teised olid sellest ammu aru saanud.
On ettevaatlik, börsimängudes kaasa ei löö.
Pank andis rikkuse
Neivelt ei kuulunud panga asutajate ehk nn hansagrupi sekka, kuid oli üks esimesi töötajaid. Peagi anti talle võimalus odavalt panga aktsiaid osta, sest temast oli kiiresti võtmetegelane saanud. Aga ta ei kasutanud alati seda ostuvõimalust.
Neivelt õppis 1992. aastal Stockholmi ülikoolis rahandust ja pangandust. Nägi varakult ära, et Lääne pankades ei ole iseenesest midagi müstilist. Magistritööna pani kirja Hansapanga laenuandmise reeglid. Küllalt loogiline, et tagasi tulles sai temast laenuosakonna pealik.
"Võib kõlada imelikult, aga ta oskas juba noorelt vanema inimese kombel mõelda. Mõtlen selle all konservatiivsust, mis on pangas väga tähtis," tunnistab Tiina Mõis - toonane pearaamatupidaja.
Mõis ja Tamjärv pidid 1996. aastal Neiveltit mitu kuud veenma, et ta Hansapank Eesti juhi koha vastu võtaks. Neivelt tahtis jääda spetsialistiks.
Hansapank kannatab siiani spetsialistikultuse all. Keskastme juhtideks saamist lausa peljatakse, sest kui teed mõned vead, puruneb karjääriredel, tagasi vanale kohale minna aga enam ei saa.
Praegu teeb pank kõvasti tööd, et sellist suhtumist murda.
Tehnokraatlikust taustast hoolimata esineb Neivelt kõigile arusaadavalt. Ei piki jutu sisse keelt sõlme ajavaid võõrsõnu.
Tema üleskutsed on lihtsad. Soovitas 1998. aasta kriisi ajal rahval säästa. Algatas mullu arutelu euro kiirkorras kasutuselevõtmiseks.
Pole end kunagi poliitikaga sidunud. "Eesti valitsus on ettevõtlusorganisatsioonidest tunduvalt parempoolsem. See ütleb juba kõik enda eest."
Pani Kommunaari soetamisega 1994. aastal aluse projektidele, kus vanu tehaseid osteti kokku vaid kinnisvara pärast.
Tallinna Kaubamaja erastamiseks lõi aga esimese laiapõhjalise kohalike ärimeeste ühenduse - Raudtee Erastamise Rahva Aktsiaseltsi eellase.
Naine ja lapsed tegid temast teise mehe
"Abiellumine mõjus talle hästi - pidi hakkama rohkem teistele inimestele mõtlema," ütleb Tiina Mõis.
Neivelt abiellus kevadel 1998 Maarja Oviiriga, kes on riigikogu aseesimehe Siiri Oviiri ja justiitsministeeriumi kantsleri Mihkel Oviiri tütar.
"Ta sisendab turvalisust. Tema poolt ei ole oodata ootamatuid olukordi," kiidab Siiri Oviir. "Kui teda alles teist korda nägin, tundsin kohe, et lapsi võib sel paaril tulla kui palju, nad on igal juhul hooldatud. Ma ei mõtle seda rahaliselt, vaid esmajoones inimlikult."
Neivelt kulutab suure osa oma vabast ajast pojale.
Nähes ise poes, kui palju maksavad beebiriided, lasi tõsta panga makstavat lapsetoetust kümnelt protsendilt 20-le. Pank maksab noortele emadele viiendiku palgast kahe aasta vältel.
Ta ei oska "ei" öelda
Kui Neiveltile midagi ette heidetakse, siis on see eriline Balti-lembus. Ta pigistab "lõunaosariikide" puhul silma kinni asjades, kus eestlased saaks täie rauaga.
Neivelti ametisse asumisel oli Hansapank tubli Eesti pank. Nüüd on ta üle-baltiline organisatsioon.
Neivelt poputab Hansabankat ja Hansabankast teadlikult. Läti harupank kasvab oma maa pankadest kõige kiiremini. Veelgi kobedam kasvuvõimalus peitub Leedu turul. Seal elab pool kolme riigi elanikest, kuid laenude ja hoiuste mahult on Leedu Eestist ja Lätist maas.
Selle aasta suurprojekt ongi Leedu Hoiupanga erastamine.
Ühtlasi on Baltikum Neivelti kaitsekilp. Eesti ärimehed püüavad endistviisi oma asju isiklikult Neivelti kaudu ajada. Tema on aga vilets "ei"-ütleja. On valmis pigem Lätti põgenema, saaks vaid tüütajatest lahti.
Lahendus on lihtne: Raul Parusk peab Neivelti varjust välja astuma.
Teisalt jälle ei saa Neivelt end ärimeestest ära lõigata: muidu jääb ta elukaugeks.
Kui Lätis on Hansapangal kindlalt Eesti firma maine, siis Leedus peetakse teda Rootsi pangaks. Eestlastel pole Leedus head kuulsust.
Neivelt naerab südamest, kui meenutab kohtumist Leedu rahandustegelasega, kes võttis kaasa tõlgi ning imestas, et Neivelt oskab nii hästi vene keelt. Mehe silmad läksid suureks nagu tõllarattad, kui Neivelt mainis, et ta on Vene kroonus käinud. Leedukas arvas tõsimeeli, et Neivelt on rootslane.
Teine lemmik IT
Wall Street Journal tutvustas Neivelti mullu mehena, kes tunneb uhkust, et tal ei ole kunagi olnud ega saa olema tshekiraamatut. "Hüppasime kogu sellest värgist üle otse internetti. See on meie edu ja kogu Eesti edu," teatas Neivelt.
Ta kohtus detsembris 1999 Microsofti tegevjuhi Steve Ballmeriga, kes oli positiivselt üllatunud, et nii väikesel maal on nii palju internetipanga kliente.
Kui panga kauaaegne IT-juht Tõnis Sildmäe aasta tagasi lahkus, võttis Neivelt IT-valdkonna kamandamise enda kätte ja andis selle koha ära alles mõned nädalad tagasi. Uus IT-juht on soomlane Olli Heinonen, ainus Lääne inimene panga juhatuses.
Ärimeheks välismaale või presidendiks?
Mis saab Neiveltist edasi? Suvel täitub tal pangas kümme aastat, neist kolm tegevjuhina. Mõni aasta veel, siis saabub tõenäoline lahkumishetk.
Sõber Märten Ross avaldab arvamust, et Neivelt võiks Läänes ärimehena väga kõrgele jõuda. Tal on visioone, mida näitab ka Davosis üleantav globaalse tulevikuliidri autasu.
Siiri Oviir arvab, et Neivelt passib väga hästi õppejõuks.
Tiina Mõis usub, et Maarja ja Indrek Neiveltist võib kunagi saada Eesti esipaar.
Indrek Neivelt
Sündis 17. märtsil 1967. Kasvas üles Tallinna lähedal Vaidas. Isa oli kohaliku sovhoosi juht. Abikaasa Maarja töötab advokaadina Raidla & Partnerid büroos. Poeg Karl Indrek on kaheaastane. Elavad Tallinnas Maarjamäel kahekorruselises kivimajas.
Teenib ühe päevaga rohkem kui keskmine eestlane ühe kuuga. Palk 100 000 krooni kuus.
Juhib Hansapanga Gruppi, millel on harupangad kõigis kolmes Balti riigis. 3431 töötajat, kasum töötaja kohta üle 300 000 krooni.
Tuntud varase ärkajana. Sageli algavad tööpäevad enne kella poolt kaheksat. Tööpäeva alustab arvutist Eesti lehtede, Balti lehtede kokkuvõtte ja BNSi lugemisega. Paberil loeb Financial Timesi ja Eesti Ekspressi. Päevas 7-8 kohtumist, sh 3-4 koosolekut. Kannab tööl halli-sinist tooni ülikondi ja tagasihoidlikke triibulisi lipse.
Lõunatab enamasti panga sööklas. Kui peab väljas lõunatama, eelistab kohti, kuhu saab jala minna: Olümpiat, Leonardot, Gloriat. Ei söö krevette ega muid molluskeid. Välismaal käib korra-paar nädalas. Enamasti Lätis ja Leedus.
Vabal ajal spordib (enamasti jookseb) ning hoiab poega. Telerist vaatab uudiseid ja spordivõistlusi. Seriaale ei armasta. Loeb erialakirjandust, tavaliselt lennukis. Seltskonna-ajakirjanikke oma magamistuppa lasta ei kavatse.
Sulev Vedler
