EE: Ega ma taksojuht ei ole!!!
Reklaamis teatab üks tore paks neegritädi keset New Yorki, et ta pole elu sees kuulnud sellisest asjast nagu Estonia. Anname talle andeks, sest pole just harv juhus, kui mõni eestlane on kimpus palju elementaarsemate geograafia-teadmistega.
Geograafia instituudi inimgeograafia vanemteaduri Ülle Liiberi sõnul hakkavad talle igapäevaelus kõrva mitmed lihtsad eksimused. "Näiteks kiputakse ajakirjanduses üsna sageli sassi ajama pöörijoont ja polaarjoont," ütleb ta.
Viimsi keskkooli geograafiaõpetaja Kersti Ojassalu lisab siia patta veel igivana probleemi - inimesed ajavad segi mandrid ning maailmajaod. "Euroopa mandrit pole ju olemas!" tõdeb Ojassalu.
Mida üldse peaks üks haritud täiskasvanud kodanik näiteks Euroopa geograafia kohta teadma?
"Riike ja pealinnu võiks tunda, tootegruppe, millega eri riigid silma paistavad, tuntumaid loodusobjekte, nagu Alpid," loetleb Ojassalu.
Eesti Ekspress võttiski nõuks kontuurkaardi ja kaheksa küsimuse abil testida avaliku elu tegelaste geograafiaalaseid teadmisi. Või oleks õigem öelda meenutusi kooliajast?
Abilinnapea palub Jeesust appi
Esimeseks ohvriks saab Tallinna abilinnapea Liisa Pakosta. Haridus on muuseas üks valdkondi, millega Pakosta tegeleb.
Alustuseks ohkab ta sügavalt. Et ei mäleta tema Euroopa kohta enam miskit erilist.
"Ma võin näidata, kus Tallinn on. Ja Stockholm!"
Haarab siis kontuurkaardi.
"Jeesus!"
Nüüd haarab peast.
Küsimus: Kus asub Elbe jõgi?
"Siin kaardil pole ju jõgesid!" protesteerib Pakosta. Aga leiab Elbe Saksamaa pinnalt sellegipoolest üles. 1 punkt.
Küsimus: Kus asub Strasbourg?
"Ma pole seal kunagi käinud, umbes tean," räägib abilinnapea ja tähistab arvatava koha igaks juhuks hästi suurelt. Pool Prantsusmaad ja Belgia ja Holland jäävad ka selle territooriumi sisse. Suund siiski on õige, sest kontuurkaardil polegi seda linna eraldi märgitud. Pool punkti.
Küsimus: Kus asuvad Alpid?
Pole probleemi, Pakosta joonistab sõõri, mille sisse Alpid enam-vähem ära mahuvad. Saab punkti.
Küsimus: Kus asub Monaco?
Taas läheb pastakas täiesti õigesse kohta. 1 punkt.
Küsimus: Kus asub Joonia meri?
"Kui ma selle valesti märgin, siis palun ärge seda kirjutage! Ma ju olen ajaloo lõpetanud," halab Pakosta.
Ja märgibki valesti. Siiski mitte palju, kohe kõrvalasuva Aadria mere peale.
Punkti ei saa.
Küsimus: Kus asub Moldova?
Pakosta märgib koha ära. Seal asub tegelikult Ungari. Taas punktist ilma.
Küsimus: Mis riik see on?
Üks riik on numbriga tähistatud ja Pakosta pakub, et see on see endine Jugoslaavia või midagist.
Pool punkti võib anda, tegemist on endise Jugoslaavia vabariigi Makedooniaga.
Küsimus: Kus asub Bern?
"No Berni peaks üks haritud inimene ikka teadma," ütleb abilinnapea. "Ma arvan, et see ei asu Gröönimaal!"
Aga ei leia Pakosta Berni kusagilt. Äkki mõni vihje?
Noh, kusagil keskel.
Ei leia. Äkki saab ikka veel vihjeid?
Noh, Ðveitsi pealinn.
See aitab, Bern ilmub lagedale.
Pool punkti ehk saab siit.
Lõpptulemus: neli ja pool punkti kaheksast.
"Uhh, ega ma taksojuht ei ole, et ma kõiki kohti tean," oigab Liisa Pakosta lõpetuseks. Ütleb veel, et geograafiat õppis koolis inglise keeles. Viimast oskab geograafiaga võrreldes perfektselt.
Äritegelase võtab ohkama
Ekspankur Janek Mäggi ütleb testi nähes, et ega ta eriti geograafia lainel ole küll (kuna paar hetke tagasi sündis tal poeg). Sellegipoolest nõustub ta oma mälu pisut pingutama.
Küsimus: Kus asub Elbe jõgi?
"No see nüüd küll kõige lihtsam küsimus ei ole. Eks ma märgin siia midagi," lausub Mäggi.
See, mille ta ära märgib, on hoopis Doonau.
Ei tule punkti.
Küsimus: Kus asub Strasbourg?
Janek Mäggi uurib, kas see on nipiga küsimus. "Strasbourg'i siin kaardi peal vist ei olegi?"
Õige, see tuleb umbes ise märkida.
Katsealune väga mööda ei panegi, pool punkti võib anda.
Küsimus: Kus asuvad Alpid?
"Ma siis joonistan siia midagi."
Joonistab punkti vääriliselt.
Küsimus: Kus asub Monaco?
"Saissandjumal, see on küll juba mõrvarlik! Kas vihjet ei saa?"
Seal kuskil lõuna pool...
"Aa, see vist oli seal Itaalia kandis. Oli või?"
Märgib päris täpselt, vähemalt pool punkti on see küll väärt.
Küsimus: Kus asub Joonia meri?
Mäggi hakkab oigama.
"Oi, oi, oi. Kui ma oleks teadnud, et sellised küsimused tulevad, siis..." jätab ta lause lõpetamata.
Paneb umbes, satub hoopis Aadria mere otsa. Ei saa mingit punkti.
Küsimus: Kus asub Moldova?
"Seda ma tean küll!" hõiskab ekspankur.
Saabki punkti.
Küsimus: Mis riik see on?
"Mis see siis on? Sloveenia? Endine Jugoslaavia?"
On jah endine Jugoslaavia.
"Horvaatia?"
Nüüd läks valesti, Makedoonia oleks õigem olnud. Ei saa punkti.
Küsimus: Kus asub Bern?
See läheb kiiresti, kindel punkt.
Lõpptulemus: neli punkti kaheksast.
Mäggi ütleb, et ta ikka midagi tegelikult geograafiast mäletab. "Oleks te pealinnu küsinud, siis ma oleks küll targem olnud. Isegi Aafrika omasid oleks teadnud!"
Peaminister ei eksi
Ekspressi ülesannet asub lahendama ka peaminister Mart Laar. Kell on 8.50 hommikul.
"Nojah, ma küll ei usu, et peaminister millegagi hätta jääb, ta on ju ise ka õpetaja olnud," ennustab valitsuse pressiesindaja Priit Põiklik.
Küsimus: Kus asub Elbe jõgi?
Laar leiab Elbe vaevata.
1 punkt.
Küsimus: Kus asub Strasbourg?
Laar on seal käinud küll.
Jälle punkt.
Küsimus: Kus asuvad Alpid?
Peaminister joonistab Itaalia "saapa" kohale ringi, mille sisse lisaks Itaaliale jäävad veel tükk Prantsusmaad, Shveits ja Austria. Perfektne. Kolmas punkt.
Küsimus: Kus asub Monaco?
Laar täidab kontuurkaarti kiiremini, kui laserprinter seda välja trükkis. Monaco saab kiirelt õigele kohale.
Järjekordne punkt.
Küsimus: Kus asub Joonia meri?
Pakosta üks eksimusi Laari ei heiduta, Joonia meri saab samuti punktivääriliselt tähistatud.
Küsimus: Kus asub Moldova?
Pole lootustki. Jälle punkt.
Küsimus: Mis riik see on?
Numbriga tähistatud riigi kohale kirjutab Mart Laar: "Endine Jugoslaavia vabariik Makedoonia." Täiuslik vastus, punkt juurde.
Küsimus: Kus asub Bern?
Pakosta kirstunael ei valmista Laarile taas mitte mingisugust raskust. Nagu robot kirjutab ta Shveitsi pealinna õigesse kohta. Punkt!
Lõpptulemus: kaheksa punkti kaheksast.
Kell on 8.52. Kogu ülesande lahendamine võtab Laaril aega poolteist minutit.
"Ma ju ütlesin teile, et peaminister ei eksi," kommenteerib pressiesindaja Põiklik.
Eks seda olnuks temalt keeruline loota küll.
P. S. Eesti Ekspressi ajakirjanike seas tekitas enim probleeme Joonia mere ülesleidmine. Küsimust endise Jugoslaavia vabariigi Makedoonia kohta ei suutnud ka suurem osa testijatest ära vastata. Üksikud eksisid Elbe jõe märkimisel ning paar inimest ajas sassi Luksemburgi ja Strasbourg'i.
Kohanimed ajavad keele sõlme
Keelemees Peeter Päll tunnistab, et kuuleb aeg-ajalt meedia vahendusel päris kummalisi kohanimesid. Suurem osa vigadest tehakse just endise Nõukogude Liidu geograafiliste tähistega.
"Just täna kuulsin sellisest kohast nagu Kõrgõõsia ja kõrgõõsid. Selle all mõeldi vist ikka kirgiise," räägib Päll. "Samuti ei kipu meedias keegi kasutama sõna Lviv, selle asemel öeldakse ikka Lvov nagu vanasti. Ja Peterburi nime käänamine käib samuti üle jõu."
Pälli sõnul ei oska tõlgid vahel nimesid omavahel kokku viia. Näitena toob ta ühest dokumendist loetud kohanime - Bavaaria. Tegelikult on tegemist lihtsalt Baieriga.
Nimede vale kasutamine ajab segadusse noored, kes praegu koolis linnu ja riike pähe tuubivad. Kui suurem osa avalikkusest pidevalt midagi valesti kasutab, ei jää ka koolilastele korrektsed nimetused kuidagi pähe.
Priit Vare
