Talunik Leo Eensoo kodu asub sügaval metsas. Lähima taluni on 4,5 kilomeetrit. Sama palju on maad ka suure teeni. Jõuluaeg algas metsatalus siis, kui Leo koos abikaasa Piretiga meisterdas puust päkapikumaja ja kuuse ning pani kaks samblast karu seda saladusi täis maja valvama. Igaks hommikuks on majas elavad mehikesed pere kolmele lapsele üllatuse teinud.

Päev enne jõululaupäeva läheb Leo oma valdustele kuuske otsima. Eelmisel aastal pereisa sobilikku kuuske ei leidnud. Küll leidis ta murdunud männi, mille ilus latv oli kui jõulupuuks loodud. Nii tundis Leo pere möödunud aastal jõulurahust rõõmu ehitud männi ümber.

Jõululaupäeva menüü on paigas. Lapsed esitasid emale kirjaliku palve, et laual peaks olema oasalat, verivorstid, hapukapsas ja piim. Ahjukartul Pireti moodi valmib piparmündi ja estragoniga.

Tartu turu vürtsipoes tuulata armastav Piret nõiub selgi aastal jõululauale ka midagi erilist. Eelmisel aastal üllatas ta juustutarretisega, selle aasta leid on olnud suitsutatud küüslaugud.

"Kibe maitse kaob ära ja, nagu lapsed ütlevad, lõhnama hakkab küüslauk nagu suitsuvorst," elavneb Piret ja selgitab, et ta paneb küüslaugud suitsutuskotiga ahju. Suitsutuskott näeb välja nagu küpsetuskott, mille kahe fooliumikihi vahel on saepuru.

Piret ja Leo muutuvad nõutuks, kui küsida nende jõulueelarvet. Suurem osa toidust on pere ise kasvatanud ning kingitused teevad kuldsete kätega Piret ja Leo ise valmis.

Leo armastab midagi puust nikerdada või pajuvitstest punutisi teha, Piret ja lapsed joonistavad oma kingitused tassidele-taldrikutele. Piret tunnistab, et vahel leiavad nad vajaliku kingituse ka poest, aga siis on ost tehtud tavaliselt mitu kuud varem.

Eelmisel aastal tõi kingitused metsatallu habemega jõulueit, kelle olek reetis sugulust ema Piretiga.

Ühel aastal jättis jõuluvana kingikoti talu lähedal asuvasse noorde kuusikusse, kuhu lapsed leidsid tee lumme pandud küünalde järgi.

Praktilised jõulud Paide moodi

Paide ettevõtja Urmas Jõgi perekond jõuludeks suuri ettevalmistusi ei tee. Aasta lõpp on elektroonikakauplust pidavale Urmasele väga tihe, seepärast tahab ta koos naise Taimi ja kaheaastase tütre Deeliaga lihtsalt koos olla ja puhata.

Jõulueelarve jääb perel tuhande krooni piiresse. Taimi ja Urmas ei tee üksteisele kingitusi. Mõne kuu eest remonditud korter vajab investeeringuid ja parimaks kingituseks peavad noored endale seda, kui jõuavad sauna valmis ehitada.

"Pigem me kogume raha, et minna suusatama või mõnele reisile, mitte ei tee kingitusi, mis maksavad palju, aga jäävad kapinurka seisma," räägib Urmas ja lisab, et nemad on praktilised inimesed.

Samuti ei kavatse perekond korraldada ohjeldamatut õhtusööki, kuigi noorele perele tulevad külla ka emad-isad.

Aeroobikatreenerina töötav Taimi ei pea õigeks ühel päeval aastas tohutu hulk raha lihtsalt maha süüa. Kindlasti on jõululaual verivorstid, krevetid, mida Taimi väga armastab, kalasuupisted, värsked salatid ja puuviljad.

Jõulumuusikute laulvad pühad

Juba 12 aastat seostub jõululaupäev perekond Lendidele kontserdiga Nõmme Rahu kirikus. Kuna kõik Lendide pere lapsed on õppinud või õpivad Tallinna Muusikakeskkoolis, siis pooletunnise kontserdi andmine flöödiõpetajast ema käe all on suur rõõm nii perele kui kirikulistele.

Ema Marise sõnul on kõige tähtsam see, et jõulude ajal oleks kõik terved ja pere koos. Sel aastal puudub kaheksaliikmelise pere jõululaua äärest vanem tütar Maarian, kelle muusikaõpingud on viinud Kanadasse. Maris on õnnelik, et jõulude ajal saab kodus olla tütar Kristina, kes sügisest õpib viiulit Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias.

Pere jõulueelarvega tegeleb isa Enno, kes koostab ka jõululaupäeva õhtusöögi menüü ning hoiab söögitegemisel silma peal, kuni teised pereliikmed kontserdi lõpetavad.

Praegu pere veel ei tea, mis isa jõululauale välja mõtleb. Traditsiooniliselt on laual olnud sült ja verivorstid, kompott vahukoorega, isetehtud piparkoogid. Kindlasti ei puudu ka vanaema triibuline kringel või nagu lapsed kutsuvad, Sebra kook.

Kingitustele minev summa jääb Lendide peres paari tuhande krooni piiresse. Marise sõnul ei kingita selles peres jõulunänni lihtsalt nänni pärast, vaid üritatakse leida midagi praktilist. On olnud ka aastaid, kus kingitustele kulutati rohkem. Näiteks tshellot õppivale Andreasele tõi jõuluvana ühel aastal hädavajalikud tshellokeeled, mis maksavad ligi kolm tuhat krooni.

Armas komme Lendide kodus on see, et südaööl loeb pere noorim laps jõuluevangeeliumi. "Nii kaua loeb eelmine laps, kuni järgmine lugema õpib," naerab Kristina ja ütleb, et sel aastal teeb seda esimest korda 8aastane Johann-Gustav.

Vanaisa roll on jõuluööl üks lugu jutustada. See ei ole tähtis, kas oma väljamõeldud või loetud või ise läbi elatud. Eelmise aasta jutt oli ajast, mil vanaisa oli Siberi vangilaagris, ja rääkis sellest, kuidas seal jõule tähistati. Ja muidugi muusika. Pillimäng ja laulud kõlavad läbi jõuluöö ka esimesel pühal, kui Lendid sõidavad külla maavanaemale ja -vanaisale.

Jõulud liaani all

Lydia ja Aare Metsjärv on juba aastaid pensionil, aga rahulikke jõule saavad nad alles tänavu tähistada. Seni oli pensionäripaaril Õismäel lillekiosk, kus turustati lillebaasidest muretsetud lilli.

"Mina olen elu aeg kaubanduses töötanud ja olen harjunud sellega, et mul pühi ei olnud. Kaubandustöötaja on ju rahva jaoks," räägib Lydia ja lisab, et mõni aeg tagasi müüdi kiosk maha.

Sel aastal on vanapaaril aega rahulikult kirikusse minna ja siis pidulaud katta. Lydia kooliõe käest Tartumaalt toodi juba paar kuud tagasi pool siga, millest Aare enne jõule süldi valmis keedab. Aare laseb seast teha ka hakkliha, mis sügavkülma pannakse. Samuti osteti vasikaliha, millest valmib jõulupraad. Nii talitades hoiab pensionäripere kõvasti raha kokku ja saab korraldada mitu kuninglikku söömaaega.

Perele on väga tähtis, et nad saavad osta tuttava inimese kasvatatud siga.

"Me ei taha seda, et jääme surnult mulda alles, sest nii palju on säilitusaineid sees," ütleb Lydia ja naerab. Lydia on aga hea perenaine, kel kelder ja külmik hoidiseid ja külmutatud marju täis. Samuti oskab ta teha rosinatega pühadesaia ja head herkulo-kohupiima kooki, mis ei lase jõulueelarvel suureks kasvada. Kohupiima ostavad Metsjärved ka Eurolaudast, kus tuttavad inimesed ja väärt kaup.

"Meie jõulude ajal raha ei loe," ütleb Lydia ja lisab, et väga palju raha siiski ei kulu.

Pensionäripaar teab, et neil ei ole nii palju raha, et laste peredele midagi suurt ja vajalikku kinkida, suvalisi kingitusi nad aga teha ei taha. Nii kutsuvad Lydia ja Aare lapsed jõulude ajal lõunale. "Saavad kotlette ja kartuliputru juurde."

Sel aastal Metsjärved kuuske tuppa ei too. Monstera on toas laeni kasvanud ning jõulurõõmu pakub sellele ehete ja karra panemine.

Jõulud turismitalus

Kai Ups peab turismitalu Ääsmäe lähistel oma isa ehitatud talus. "Need on esimesed jõulud ilma isata," ütleb Kai veidi nukralt.

Jõulud on Kaile pööraselt kiire aeg. Ta on Ruila põhikooli muusikaõpetaja, kel enne jõule on peaagu iga päev lastega mõni esinemine või pidu. Samal ajal on ka turismitalus kiire aeg, sest firmad teevad oma töötajatele välja jõululõunaid ja saunaõhtuid. Nii ongi Kai vuhistanud seapraadi, hapukapsaid, sülti ja verivorsti teha juba alatest detsembri algusest.

"Jõululaupäeval ma küll midagi sellist lauale ei pane," on Kai veendunud.

Kai kolmeliikmeline pere ja abikaasa vanemad saavad jõuluõhtul ilmselt kanatiibu Elleni moodi. Ellen on Austraalias elav sugulane, kellel Kai koos perega mõned aastad tagasi külas käis.

"Kanatiivad tuleb panna punase veini sisse, kuhu lisatakse mett, pruuni suhkrut ja päris kõvasti küüslauku. Selles marinaadis peavad tiivad paar tundi seisma, siis foolium peale ja ahju. Väga kihvt asi," on Kai vaimustunud ja lisab, et prae juurde sobib hästi ahjukartul.

Jõulude ajal meeldib Kaile teha kingitusi ning tal ei ole kahju selle peale ka raha kulutada. "Umbes 4000 krooni võiks olla eelarve."

Samal ajal hoiab Kai söögi pealt kulutusi kokku, sest liha ja kartuli saab ta oma talust, porgandid, kapsad jne saab ta odavama hinnaga naabertalust. Usina perenaisena on Kai sügisel mahlad ja moosid purki pannud.

"Kui ma seda ei teeks, siis läheks turismitalus olemine kliendile liiga kalliks," põhjendab Kai.

Tiina Joosu