EE: Lätlased näitasid autosid
Kipsala keskuses olid autod välja pandud kahes avaras hallis. Pea täielikult puudusid Kipsalas kõikvõimalike autovidinatega kauplejad. See andis üritusest pisut ülevaatlikuma pildi kui nurgatagustesse soppidesse laialipillutatud Motorex.
Lisaks seisid suuremad sõidukid lageda taeva all. Kohalik Mercedes-Benzi esindus tahtis ulualla veeretada ka oma veoautod ja bussid, kuid näitusekorraldajad ei olnud sellest mõttest sugugi vaimustuses. Tulemus - Mercedesel olid väljas ainult tarbesõidukid ning sõiduautouudiseid (pikk A-klass ja C-klassi sportkupee) sai rahvas näha ainult ühel näitusepäeval kahe tunni jooksul. Tuntumatest markidest olid puudu veel Audi, Fiat ja Toyota.
Toyota jäi kõrvale põhjusel, et tänavu avatakse Riias kaks suurt müügisalongi ning kogu jõud (loe: raha) läheb nende töölepanemiseks. Kuid uhkeid autokeskusi kerkib Daugava äärde teisigi. Näiteks on valmis Mercedese müügisalong, mille mastaabid lausa pöörased: autode väljapanemiseks saab kasutada 1800 ruutmeetrit katusealust pinda ning sinna mahub 20 sõidu- ja 17 veoautot. Taustsüsteemist niipalju, et Eestis müüakse rohkem uusi autosid kui Lätis ja Leedus kokku. Aga eks ole neil sellevõrra rohkem kasvuruumi.
Eksootika Venemaalt
Lisaks veoautodele ja bussidele olid õues ka mõned sõiduautod - tõenäoliselt kõige eksootilisemad kogu väljapanekus. Pealegi asusid IZHi ja GAZi stendid otse peavärava juures, nii et mööda vaadata oli neist raske.
GAZi sõiduautosid on traditsiooniliselt nimetatud Volgadeks ning Riias sai näha neist uusimat - mudelit 3111. Vene autotööstuses on "uus" teadagi väga veniv mõiste.
GAZ 3111 väljanägemine paneb vägisi arvama, et disainerid on kasutanud Korea firmade tootmisjääke. Imepisikesed külgaknad aga tekita7vad kahtluse, kas "uus" auto ei kasuta mitte kuuekümnendate aastate keskelt pärit GAZ 24 kandeosa. Samas näeb Volga kabiin üsna viisakas välja. Katsusin käega - materjalid olid enam-vähem ja ka koostekvaliteet polnud esmapilgul kõige hullem.
Seevastu samas kõrval seisnud IZH 2126 pani muigama. Kui ma õigesti mäletan, avaldati esimesed pildid Izhevski autotehase uudismudelist millalgi kaheksakümnendate aastate keskel. Laugpäraga kere ei tundunudki tollal nii hirmus. Nüüd nägin seda imeasja esmakordselt ka vabas looduses. Ilmselt ei lastud disainereid auto lähedusse enne kui masin juba valmis.
Tavalised 2126d on tagasillaveoga, näituseeksemplar aga paistis silma Nivalt pärit neliveoga. Autosse istuda ei lastud, aga läbi akna piiludes paistis sisemus tõelise kirvetööna. Minu hiljuti vanaduspuhkusele jäänud VAZ 2106 nägi isegi oma halvimatel päevadel märksa soliidsem välja.
Venemaal, kus välismaiste autode hinnad tänu tollimaksudele pööraselt kõrged, võib sellistel sõidukitel isegi turgu olla. Tehase esindajatega rääkides selgus, et nad on kahe jalaga maa peal ja ei hellita erilisi lootusi müügiedule Baltimaades. Silmaringi laiendamise ja eksootika mõttes olid nii Volga kui ka IZH igati omal kohal.
Uudised, uudised...
Katusealustest stendidest paistis eksootikaga silma BMW väljapanek. M3, M5, Z8 - need on kõik tõelised maiuspalad igale autogurmaanile. Selle tulevärgi taustal jäi tõeline uudis - 3. seeria Compact-mudel - aga pea märkamatuks.
Volkswageni stend oli näituse suurim - üle 1400 ruutmeetri. Külastajale oli see mõnus, masinad seisid üksteisest kaugel ja neid sai rahulikult silmitseda. Kohalik Volkswageni importöör pidas tähtsaimaks uudiseks W8-mootoriga Passatit. Isegi nii tähtsaks, et alguses oli auto lina alla peidetud, hiljem aga tõmmati riie pidulikult ära ja pöörleval alusel seisev Volkswageni lipulaev sai kõigile nähtavaks. Raske on küll uskuda, et Passat W8 Lätis erilise müügieduga hiilata võiks.
Teine Volkswageni uudis - Lupo 3L - on aga mudelispektri teisest otsast. "3L" nimetuses tähendab, et auto suudab 100 kilomeetrit läbida 3 liitri diislikütusega. Kuid kütusekulu vähendamiseks ettevõetud meetmed teevad Lupo nii kalliks, et inimesed, kes sellist autot tõepoolest vajaksid, teda niikuinii osta ei jõua. Näituseeksemplarile aga loodetakse siiski Lätist ostja leida.
Päris huvitav oli ka Peugeot' stend. 206CC ümber korraldati kõva tants ja trall ning lõpuks tõmmati maha ka pisikest sportautot kattev lina. Kuid igapäevase elu seisukohalt hoopis tähtsam mudel oli kindlasti uus 307. Neid oli väljas koguni kaks. Seekord ei pidanud piltidel nähtus pettuma - 307 näeb tõepoolest välja nagu suurendatud 206, ehk vast pisut kandilisem. Siseruum on väiksema sõsaraga võrreldes aga oluliselt avaram.
Honda väljapaneku keskmes oli Civicu viieukseline variant, klaasil kiri "Alates augustist". Kohe kõrval seisis Civicu-põhine mahtuniversaal Steram - "Alates septembrist". Kahte autot võrreldes aga kippus vägisi keelele küsimus, miks on ühel tootjal vaja kahte nii sarnast sõidukit.
Jaguari X-tüüp oleks pidanud olema üks näituse staare. Rohe-valge kupli alla lükatud sini-lilla pisi-Jaguar aga jäi sõna otseses mõttes varju ning üks kolleeg kõndis sellest kaks korda mööda ilma autot märkamata.
X-Type näeb välja madal ja dünaamiline nagu Jaguarile kohane. Ka interjööris silmahakkavad pähklipuuliistud ja Connolly nahk on tipp-topp. Kuid kogu pildi rikuvad nupud-klahvid. Olen oma kõrvaga kuulnud Jaguari disainereid rääkimas, kuidas nad X-tüübile lüliteid kujundasid. Aga tulemus - X-tüüp võidaks tublisti, kui sinna oleks pandud uue Ford Mondeo keskkonsool. Lohutada võib ennast sellega, et välja oli pandud seeriatootmise-eelne baasvarustuses auto. Müügiletulevad X-tüübid näevad loodetavasti paremad välja.
Opeli väljapaneku staar oli kaubik - Renault'ga koostöös loodud Vivaro. Selle seeriatootmine pole veel alanud. Kuid suure kaubiku taasilmumine Opeli mudelivalikusse on firma bosside arvates nii oluline uudis, et üks Vivaro toodi ka Riiga. Teine uudis oli väike mahtuniversaal Agila. Opeli tavapärase hinnapoliitika juures on raske uskuda, et Agila suudaks siinmail võistelda oma sõsaraga (Suzuki Wagon R+).
Suzuki stendi kohal troonis firma kõigi aegade suurim auto - Grand Vitara XL-7. Tegemist on maasturiga, mille tähises XL peaks tähendama "eXtra Large" ja 7 kohtade arvu. Eestisse pole XL-7 veel jõudnud, kuid Ameerikas võistleb ta edukalt märksa kogukamate dzhiipidega. Edu saladus peitub selles, et Suzuki insenerid on suutnud võrreldava suurusega kabiini mahutada konkurentidega võrreldes tunduvalt väiksemasse keresse.
Toomas Vabamäe
