EE: Pealt kullakarva, seest siiru-viiru
Uuemate Korea autode juures ühiseid jooni otsides tulevad just sellised mõtted pähe. Sest spetsiifilist koreapärasust on nende sõidukite juures järjest raskem märgata. Viimasel paaril aastal pole Korea tootjad just ülemäära edukad olnud ja võibolla on muutused just sellest tingitud. Igal juhul on uued mudelid eurooplaste maitsele tunduvalt vastuvõetavamad. Ja potentsiaalsete ostjate tarvis peaks jaguma ka teisi argumente peale hinna. Madal hind lubas teha kompromisse tehniliste lahenduste ja kvaliteedi osas ning kunded olid nõus selle koha pealt silma kinni pigistama.
Kullakarvaline kest
Esimese põlvkonna Hyundai Lantra/Elantraga on mul tulnud palju kokku puutuda. Kahjuks. Sest midagi head on nendest kokkusaamistest raske meenutada. Paberil ei olnud ju autol õieti midagi viga. Aga reaalses elus hakkasid puudujäägid seda enam silma. Uus Elantra on vanast sedavõrd erinev, et Hyundai oleks vabalt võinud autole uue nime anda. Siis ei peaks enam "noorusrumaluste" pärast piinlikkust tundma.
Uudismudeli disain ei ole küll teab mis epohhiloov, aga eelkäija ajuvaba lutsukommikujuga võrreldes on see nagu öö ja päev. Moodsad trendid on kõik esindatud, seepärast tulevad ka paljud detaililahendused muudelt autodelt tuttavad ette. Vaadake või seda esiratta koopa ümbert algavat kaart, mis sujuvalt vööjooneks üle läheb. Kui mõni hetk mõelda, tuleb meelde vähemalt viis uudissõidukit, millel sama võtet kasutatakse.
Mootorikapoti ja ninaosa kujundus meenutab pisut värskeima Toyota Corolla oma. Kuid Hyundai disain on tunduvalt julgem - nurgelisem ja liigendatum. Klaarklaasist esilaternad ja kroomliistud radiaatorivõre servadel teevad muidu massiivsevõitu pildi pisut õhulisemaks. Viiekandiline võre ise on kõigi uuemate Hyundaide disaini ühendav element. Väikesel Accentil mõjub see võõrkehana, Elantra puhul aga sobib ülejäänud ansamblisse üpris hästi.
Siiru-viiruline kabiin
Kui väljast võib Elantrat igati euroopalikuks pidada, siis kabiinis avaneb üsna kaootiline pilt. Ei saa öelda, et disainerid poleks vaeva näinud. On, ja kõvasti, aga töö tundub olevat pooleli jäänud. Sest kuidas muidu seletada, et muidu mõnusalt sujuvate joontega armatuurlaua keskel troonivad raadio ja kliimaseade on nii kandilised, kui üldse olla saab. Ristkülikukujulised esipaneelid, klahvid ja tablood meenutavad stiililt kaheksakümnendate aastate kantavaid raadioid. Kõik see on ääristatud ohtra puiduimitatsiooniga ja üldpilt on silmatorkavalt kirju. Kui auto välimus on kohendatud eurooplaste maitsele vastavaks, siis interjöör järgib ameerika tavasid - ja eks ole USA ka Hyundai olulisim välisturg. Aga võibolla on tegemist lihtsalt korea stiiliga?
Autosse sisse istunud, märkasin armatuurlauas pilu, mille all kiri CARD. Kas tõesti vajab Elantra käivitamiseks kiipkaarti, nagu mobiiltelefon? Siiski mitte. Asi on tunduvalt lihtsam. Kui rahakotis on olemas taskud igasuguste makse- ja kliendikaartide jaoks, siis miks ei võiks samasugune koht leiduda ka autos. Seda enam, et mündihoidikuid võib leida paljudest sõidukitest.
Keskmine keskklass
Eestis on Elantra saadval ainult ühes kerevariandis - sedaanina - ja ühe mootoriga - kaheliitrisega. Elantra kuulub nüüd keskklassi ja nii suuri luukpäraga sõidukeid pole eestlased ostma harjunud. Keskklass on aga väga lai mõiste - sinna mahub ka Elantrast pea veerand meetrit pikem Ford Mondeo.
Kaheliitrine mootor on Hyundail vägev - vähemalt numbrite järgi. Sõidumuljete põhjal ma sellele 141 hobujõudu küll pakkuda ei julgeks. Aga vaevalt, et tehas üle pakub. Tõenäoliselt on asi selles, et minu kätte jõudis auto purutoorena - odomeeter näitas napilt 200kilomeetrist läbisõitu. Kuigi moodsad mootorid sissesõitmist ei vaja, saavad nad õige hingamise kätte alles mõne tuhande kilomeetri järel.
Kuid uue jõuallika käitumine on kõigiti viisakas. Jõudu ei tundu küll palju olevat, kuid see on saadaval igas olukorras, mitte ainult maksimaalpöörete lähedal. Vana mootori häda oligi selles, et korraliku dünaamika saamiseks tuli ta hirmsasti tuuri ajada - ja siis kippusid hobused kapoti all perutama.
Kadunud on ka teine Lantra/Elantra nõrk koht - äärmiselt kehv käiguvahetus. Uuel autol on lülitused täpsed ja konkreetsed, ehkki käigukangi liikumisteed võiksid pisut lühemad olla.
Toomas Vabamäe
