Õnneks taipas kontserni juhtkond ammu, et uus imago nõuab uusi tegijaid. Ning palkas Alfa Romeo endise peadisaineri Walter da Silva. Nüüd hoolitseb mees Seati autode väljanägemise eest. Esialgu pole veel suurt midagi muutunud, sest pea kogu mudeligamma on Silva-eelne. Pisiauto Arosa facelift on esimene Silva töö uute peremeeste juures.

Seat Leon, mis äsja Eestis müügile jõudis, on samuti veel "vana" disainiga. Läänepoolsemates maades on ta juba üle poole aasta müügil olnud. Õieti on Leon Seati esimene moodne väiksema keskklassi sõiduk. Golfi-klassi, nagu ütlevad sakslased. Jääb täiesti arusaamatuks, kuidas seni niisuguse mudelita hakkama saadi. Pole ju Seat mingi eksklusiivmark, et võiks ignoreerida mahukaimat turusegmenti.

Teistsugune Golf

Leon on üks seitsmest Volkswagen Golfi põhjale ehitatavast autost. Tegemist on äärmiselt universaalse platvormiga - seda kasutab nii 60hobujõuline Ðkoda Octavia kui ka ligi neli korda võimsama mootoriga neliveoline sportkupee Audi TT. Ka Seati enda Toledo-sedaan baseerub samal tehnikal.

Ja Leon polegi tegelikult muud kui äralõigatud sabaga Toledo-sedaan. Või teistmoodi - Golfi derivaat. Seega üsna igapäevane. Välimuselt on ta aga mõlemast õnnestunum. Golfi siluett mõjub raskepäraselt ning rattad telgede vahe kohta liiga suurtena. Toledo proportsioonid on palju paremad, kuid jällegi häirib üldpilti lühike telgede vahe. Leoni sujuvalt langev katusejoon ja kõrge tagaosa sobivad samadesse mõõtudesse paremini. Madal nina ja tõusev vööjoon annavad autole dünaamilise ja sportliku ilme ükskõik millise nurga alt vaadates. Ainult radiaatorivõre keskmine, laiem ja kõrgem osa näeb välja kahtlaselt sarnane BMW "neerudele".

Leoni sisemus on nii Volkswageni-pärane kui üldse võimalik - soliidne, kvaliteetne, ergonoomiliselt paigas. Kõik on kandiline - õhuvõred, lülitid-klahvid, signaaltuled, raadio. Ainult rooliratas ja "kellad" armatuurlauas on imekombel ümmargused. Ja kui rooli keskel poleks Seati stiliseeritud S-tähe kujulist logo, oleks üsna raske kindlaks teha, millises masinas parasjagu viibitakse.

Sisekujundus ongi punkt, kus Volkswageni kontserni juhi Ferdinand Piechi Seat-ambitsioonid tugeva tagasilöögi saavad. Kas keegi kujutab ette, et mõne Alfa interjöör oleks Fiati omaga äravahetamiseni sarnane? Võimatu! Seati puhul on ökonomistide sõna esialgu disainerite omast kõvem olnud ning spetsiifilised kujunduselemendid puuduvad. Aga ega da Silvat niisama palgatud.

Kas tulevane kultussõiduk?

Kindlasti on Seat võitnud sellega, et saab kasutada Volkswageni mootorivalikut. Eestis on esialgu saadaval viis erinevat jõuallikat. Sajahobujõuline bensiinimootor - paras kompromiss jõu ja ökonoomia vahel - saab kahtlemata kõige populaarsemaks. Ka võimsam TDI-mootor (110 hj) on igati mõnus - töötab nagu loom, aga nõuab vähe (keskmiselt viis liitrit diislit 100 km kohta). Seevastu on täielik pettumus kõrgtehnoloogiline 1,8-liitrine. Viis klappi silindri kohta võib küll olla silmapaistev insenerikunsti saavutus, praktilises elus aga on sellest vähe kasu. Mootor on tunduvalt häälekam isegi diislist ja veab korralikult ainult kõrgetel pööretel. Võrdse hinna juures on TDI märksa mõistlikum valik.

Aga kõige parem on alles tulekul. Sama 1,8 20V mootor on saadaval ka turboga variandis. Selle 180 hobujõudu teevad Leonist juba täiesti erilise sõiduriista - 229 km/h ja 7,7 sekundit nullist sajani ei vaja kommentaare. Kuid seegi pole veel kõik - soovi korral võib tellida ka neliveolise versiooni. Vaatamata 140kilosele kaalulisale lubab tehas esiveolisega samaväärset kiirendust. Ja pruugib ainult kujutleda, mis efekti annavad neli vedavat ratast kurvilisel kruusateel. Seda ei väljenda mingite numbritega.

Ent seegi pole veel kõik. Firma on andnud teada, et lähemas tulevikus saab Leon kapoti alla 2,8-liitrise V6-mootori. Ka selle 204 hobujõudu kantakse teepinnale läbi kõigi nelja ratta. Kui suurema mootori suurem kaal kõike ilusat ära ei riku, võib Leon Cupra 4 kujuneda tõeliseks kultussõidukiks.

Toomas Vabamäe