Eesti e-kaubamajad kiratsevad
Eesti netikaubamajad toovad omanikele jätkuvalt kahjumit või paremal juhul teenivad kulutatud raha tagasi, kuid kasumit ei teeni neist ükski. See on põhjustatud enamiku inimeste harjumuse puudumisest neti kaudu raamatuid-heliplaate-arvuteid soetada, kaubavaliku nappusest ning ostu sooritamise ja kauba kättetoimetamise ebamugavusest.
"Minust nooremad tunnevad end [maailma suurimas peamiselt raamatuid ja heliplaate müüvas netikaubamajas] Amazon.com-s ilmselt väga hästi," ütles kirjandusteadlane ja Eesti Päevalehe kultuuritoimetuse juhataja Rein Veidemann. "Neil on arvutiga suhtlemine käe sees, minu põlvkonda hirmutab impersonaalsus."
Veidemanni sõnul eelistab ta minna raamatupoodi või Läänest raamatuid vahendavasse firmasse ning sealt kataloogi abil tellida, sest neil juhtudel suhtleb ta inimesega, kes tema tellimuse eest vastutab või raamatud talle müüb. "Minu põlvkonnal puudub postimüügi kasutamise traditsioon," sõnas ta.
Kauba transport
liiga kallis
Sageli on vahendaja kaudu odavam raamatut osta ka siis, kui on soov hankida ainult üks läänemaailmas välja antud raamat, sest muidu lisavad transpordikulud raamatu hinnale sadakond krooni. "Samas on vajadus raamatute järele just ühekaupa," sõnas Veidemannist umbes poole noorem arvutispetsialist Tõnu Samuel, kes eelistab samuti teha sisseoste tavapoodidest.
Sama probleem on kohalike netikaubamajade kasutamisel: kui tellida tavapoe letihinnast veidi odavamalt müüdav raamat, siis 17–27-kroonise saatmiskulu lisamine tõstab tellitava raamatu hinna tavalise raamatupoe omast kõrgemaks.
Hoolimata sellest, et kohalik netikaubandus on alles lapsekingades, eelistavad paljud noorema põlvkonna inimesed mitmeid kaupu osta arvuti vahendusel.
Üks neist on peaministri nõunik Linnar Viik. "Olen otsustanud kasutada hambad ristis võimalikult paljusid kohalikke netikaubamaju, seda mitte niivõrd tehingute soodsuse pärast, kuivõrd lootes selle kaudu kasvatada nende firmade kogemuspagasit," põhjendas ta oma eelistust kasutada kodumaiseid e-poode. "Infoühiskonna patrioodid ja preestrid peaksid "eelistama eestimaist" netikaubandust, et e-kaupmeestel oleks võimalik oma hüpoteetilisi ärimudeleid ka reaalsuses katsetada," lisas ta.
Viigi seisukohta jagab internetioksjonite keskkonna Osta.ee tegevjuht Kadi Kaasik, kes enda sõnul ostab kaupa kui vähegi võimalik Eesti netipoodidest. "Osta.ee kaudu olen näiteks ostnud CD- ja DVD-plaate ning paar vanemat antiigimaigulist mööblieset," lisas ta.
Eesti lõppkasutajatele suunatud e-äride käibed on tagasihoidlikud. Neist suurima Index Neti kaubamaja kuukäive piirdub miljoni krooniga. Teiste poodide omad on veel väiksemad, jäädes 40 000 ja 800 000 krooni vahele kuus.
Ükski kohalik netipood ei ole kasumisse jõudnud. Oma kulud teenib tasa raamatuid ja heliplaate müüv Raamatukoi, teised püsivad jätkuvalt kahjumis ning loodavad netikaubanduse elavnemisele, mis tõotab e-kaubamajade omanikele tulevikus kasumit.
Suurima piirangu seab kohaliku e-kaubanduse arengule inimeste harjumus kasutada traditsioonilisemaid ostukanaleid, ütles Kaasik. Tema hinnangul takistab e-kaubanduse arengut ka interneti raske kättesaadavus maapiirkondades.
"Ostjale pole selget vastust, miks ta peab internetist ostma," ütles Delfi internetikeskkonna emafirma Microlinki marketingijuht Allan Sombri. "Tänases e-kaubanduses puudub hinnaeelis ja kiirus."
Arvutispetsialist Samuel kinnitas, et ta ostaks netist palju rohkem, kui transport oleks odavam ja kiirem. "Kindlasti ostaksin vähemalt poole oma toidukaubast, kui see sama päeva jooksul mõistliku raha eest koju toodaks," lausus ta.
Ka peaministri nõuniku Viigi sõnul suudab elektrooniline kaubandus võistelda maise kaubandusega klientide vajaduse parema rahuldamisega, pakkudes laiemat valikut ja madalamat hinda.
"Siseturu maht ei võimalda praeguste jaotuskanalite puhul kohalikul elektroonilisel kaubandusel hüppelist kasvu tekitada," ütles ta. "Puudub jõuline ning praegustest jaotuskanalitest väljaspool asetsev netikaubamaja, kust oleks võimalik alati osta näiteks kohvi või õlut 30 protsenti odavamalt kui suvalisest poest."
Eesti poodide kaubavalik kesine
Raamatukoi raamatu- ja muusikapoe omanik Margo Matsina sõnul ei ole Eesti netipoed veel piisavalt inforikkad ega mugavad kasutada. Tema hinnangul on neid ka liiga vähe, et teadvustada netikaubandust tõsiseltvõetava ostukanalina.
"Peale raamatute ja arvutite pole eriti kaubaliike, mis oleksid heas valikus saadaval," ütles ta. "Isegi muusika ja välismaiste raamatute valik on Eesti netipoodides nii tagasihoidlik, et sellise kauba soovijal ei jää muud üle kui Amazonist, CDNowst või mujalt tellida."
Ka Kaasiku sõnul on Eesti netikaubanduse suurimaks probleemiks kaubavalik ja kauba kohaletoimetamine. Kuna Eesti firmad ei hoia suuremate tellimuste kiireks täitmiseks piisavalt palju kaupa laos, tekkivad kauba kättetoimetamisel probleemid. Sageli kasutavad kohalikud e-firmad kolmandat osapoolt, kes neile tarnib kauba ning kauba kliendini toimetamisel võib viga olla hoopis firmas, kes müüb kauba Eesti e-firmale, selgitas ta.
Kõik küsitletud asjatundjad ennustavad kohalikule e–kaubandusele siiski helget tulevikku.
"Internetikaupluste käive kasvab Eestis kindlasti, internetikaubandus ei ole mingi maailma hetkemood, mida püütakse äpardunult Eestisse tuua," ütles Matsina. Tema sõnul nõuab arvutikasutajate hulga kasv ja inimeste ostuharjumuste tekkimine lihtsalt aega.
