Eesti esimene nii-nagu-peab prügila asub Väätsal
“Jäätmekäitlus on majandusharu,” kinnitab AS Väätsa Prügila juhataja Aivar Lõhmus veendunult. Kui ta seda väita ei saaks, ei tähistanuks ilmselt Eesti esimene europrügila tänavu 15. novembril oma seitsmendat sünnipäeva.
Algselt peamiselt kohalike omavalituste tarbeks loodud metsade rüppe peitunud prügilasse ei vea oma “toodangut” ammugi enam vaid lähiümbruse elanikud ega firmad. Autod vuravad oma koormaga Väätsa poole ka Raplamaalt, Läänemaalt ja Pärnumaaltki.
“Meie laienemine sõltub nõuetele mittevastavate prügilate sulgemisest,” täheldab Lõhmus. Lähiajal peaks seetõttu lisakoormaid olema oodata Viljandi, Rakvere ja Kose kandist.
Aitäh taanlastele
Missugune siis näeb välja üks õige europrügila ja milline on tema suurim erinevus endisaegsest prügimäest, kus kodutud metalljuhtmeid plastist paljaks põletada tavatsesid?
“Eelkõige pinna- ja põhjavee kaitstus ning gaasi kogumine,” selgitab Aivar Lõhmus. Ka on prügila ümber aed, mis niisama-uudistajail sinna uitama tulla ei lase.
Selle eest, et Väätsa prügila asub seal, kus ta praegu asub, ja et ta üleüldse olemas on, tuleb tänusõnad öelda juhusele, heale ajastusele ja taanlaste initsiatiivile. Nimelt tulid nood juba 1993. aastal jutuga koostada keskkonnaministeeriumile Järvamaa jäätmekava. Kolme aasta pärast sai valmis kava, mille sisu paari sõnaga oli järgmine: vanad aegunud prügilad – neid oli 35 – sulgeda ja ehitada asemele uus, mis arvestaks tänapäevaseid nõudeid. Ehk teisisõnu – ehitada tuleb eurodirektiividele vastav prügila. Viie aastaga sai koht välja valitud, keskkonnaekspertiis koostatud ja 2000. aastal lõigati pidulikult uhiuue prügila lint läbi.
Lõhmus ei usu, et praegusel ajal asjad nii libedalt sujunud oleksid. On ju aastaid otsitud kohta Lõuna- ja Loode-Eesti prügilatele, kuid kõikjal ajab rahvas kõvasti sõrgu vastu.
Liigiti ikka liigiti
Võrreldes algusaastate tööd praegusega, tuleb tõdeda, et ajaga on suhtumine prügisse ja sellega ümberkäimisse järjest muutnud.
Algul läks kogu kraam lihtsalt prügilasse ladestamisele. Mõne aja pärast ei lubanud seadus telereid, raadioid, autokumme jms enam mõttetult maasse tampida. “Märksõna on kogu aeg olnud taaskasutus,” märgib Lõhmus prügila territooriumil ringkäiku tehes. Ladestusväljaku kõrval kõrguvad mustad kompostikuhjad, teiselpool kokkupressitud plastpudelite kirju pakk, eraldi on papp ja paber ning klaas. 25% sissetulevatest jäätmetest teeb keegi kuskil (peamiselt välismaal) midagi uut ning tulevikus peab see protsent üha suurenema.
Inimene on teadagi selline, et nuriseb iga uue asja üle, ent võtab selle lõpuks ikka tõrkumata omaks. Kollased pakendikonteinerid ning sinised vanapaberi ja papi jaoks täituvad kiiresti.
Juunikuust saati “harjutab” Väätsa prügila ka Türi, Paide ja Väätsa alevi inimesi toidujäätmeid eraldi koguma, et uuele aastale, mil prügilad enam sorteerimata jäätmeid vastu võtta ei tohi, valutult vastu minna.
“Püüdsime läheneda inimese seisukohast, mida ta selleks vajab,” tutvustab Lõhmus väätsalikku lähenemisviisi. Selleks jagati igale perele väikesed korvikesed ja selle sisse sobituvad biolagunevad kilekotid. Tasuta. Et inimesel poleks vaja endal muret tunda, kuhu ja missugusesse notsikusse ta oma banaanikoored viskama peab.
“See on kõige ehtsam marketingitöö!” kinnitab Lõhmus. “Inimest tuleb harjutada! Ei saa läheneda sellise loogikaga, et 2007 see pole kohustuslik ja 2008 on.”
Kuigi tasuta lõunaid pole olemas ja toidujäätmete konteineri tühjendamise eest tuleb maksta, on inimesed sorteerimisega üsna hästi kaasa tulnud. “Ma kardan, et probleem tekib siis, kui tasuta kilekotid otsa saavad,” möönab Väätsa prügila juhataja. Edaspidi tuleb biolagunevad kotid siiski endal osta. Nagu praegu mustad prügikotidki.
Taaskasutuse teema koha pealt on Väätsa prügila Eesti ajalukku vajutanud ühe põneva pitseri:
viis aastat tagasi taaselustati keskkonnainvesteeringute keskuse toel vana traditsioon – vanapaberi korjamise võistlused koolides, mis osutusid menukaks ja rebimine võidu peale kisub alati tihedaks.
Taaskasutusele mõeldes soetas prügila hiljuti uue paberikonveieri, et hõlbustada sorteerijate tööd. Kohe algab ka teise ladestusala gaasikogumissüsteemi rajamine.
Prügila
- Väätsa prügila kuulub 10 omavalitsusele.
- 2001. aastal oli prügila käive miljon krooni.
- 2005. aastal oli käive 11,9 miljonit ja 2006. aastal 15,8 miljonit krooni.
- 2007. aasta prognoositav käive esimese üheksa kuu tulemuste põhjal on 22,4 miljonit krooni.
- Lisaks Väätsale on Eestis veel neli euronõuetele vastavat prügilat: Paikusel, Uikalas, Jõelähtmel ja Tormas.
