Eesti ime: Carmen Kass
Carmeni tähelend on olnud justkui täpike autost, mis näib teile tahavaatepeeglis ohutus kauguses, kuid enne kui arugi saate, on ta teist juba tuhatnelja möödas ning vilgutab kauguses tagatulesid. Kuigi Carmen pidas septembris alles oma 22. sünnipäeva, on kaheksa aastat modellinduses tõstnud ta maailma jumaldatuima eestlanna staatusesse. Tema internetilehekülge külastas läinud aastal veerand miljonit fänni kogu planeedilt, ilmselt teist sama palju reserveerib hetkegi mõtlemata juuksuris aja, et järgida lõiget, millega Kass järjekordselt avalikkust üllatab.
Laskmata end mõjutada konkurentide õelatest kommentaaridest stiilis «Carmen ei naerata kunagi oma haugi hammaste pärast», on supermodell jätkuvalt enesekindel ja tõsine. Moekunstnik Tanel Veenre on öelnud, et Carmen Kass kuulub kolm aastat tagasi moemaailma vallutanud «kurjade tüdrukute» põlvkonda, kelle tõsine hoiak ongi kaubamärk omaette.
«Saan teha, mida hing ihkab. Mul on kõik, mis vaja. Mis iganes pähe tuleb, mida iganes ma tahan, seda ma ka saan,» on Carmen iseteadvalt tunnistanud. Maksumaksjana on ta võrdne kütuseärimeeste Endel ?iffi ja Aadu Luukasega. Makse maksab Carmen nii USAs, Prantsusmaal kui ka Eestis siin on Carmenil maksuametnik, kes tema asju korraldab. «Raha ei ole mind küll õnnelikuks teinud, kuid on andnud võimaluse nautida asju, mis ilma rahata on kahjuks võimatu,» teab Kass. Tema honorari paari show eest on arvutatud sadadesse tuhandetesse kroonidesse. Autohulluna eelistab ta kvaliteedimärgilt Euroopa autosid, Jaguarist BMWni.
Tõeline Tuhkatriinu
Paide lähedal Mäo külas sirgunud Carmen pole pärit jõukast perest, pigem on pidanud lapsepõlves leppima tagasihoidlike tingimustega. Pärast vanemate lahkuminekut kasvatas ema Koidu Põder teda, õde Victoriat (praegu Victoria De Luna) ja vend Kutit mõnda aega üksi.
Emale ei meenu, et lapsed oleksid nõudnud ülimoodsaid jopesid ja teksaseid. Ja hoolimata toimetulekuraskustest pole nende perekonnas kunagi halamist tunnistatud, ainult edasiminekut. Samal ajal kui tema Paide restoranis elatist teenis, kasvasid lapsed omapäi.
«Poeg oli kõige vanem, tema kamandas. Tegi süüa, toimetas. Sealt ongi laste iseseisvus pärit. Ja läbilöögivõime ka,» kõlab Carmeni ema hinnang. Ühe lapsepõlvesõbra meenutuste järgi polnud Carmen kaugeltki pailaps, saates koolis õpetajaid «pikalt» ning andes ühele poisile koguni kere peale. «Juhtus ikka. Elu on raske. Iseenda eest peab oskama seista. Ühel või teisel viisil, kes kuidas,» on Carmen kinnitanud.
Õde Victoria ei ole Kroonika eest varjanud, et Carmen seisis teismelisena ka miilitsa lastetoas arvel. Küll aga jääb saladusse, mille eest. Õdede Kassidega lapsepõlves kokku puutunud fotograaf Ingmar Muusikus on meenutanud seika kaheksakümnendate algusest, kui kolme-nelja aastane Carmen tuigerdas koos õe Victoriaga itsitades mööda tänavaid tüdrukud mängisid joodikuid.
Carmeni algkooliaegne klassijuhataja Mare Tõnisson on öelnud, et tüdruk oli juba pisikesena visa ja oma tahte eest seisev. «Muret oli tal lapse kohta küllaga, võib-olla just keerulised peresuhted kasvatasidki ta nii iseseisvaks, sihikindlaks ja läbilöögivõimeliseks».
Saladuslik isa
Carmeni isast Victor Kassist ei tea avalikkus ega ka Carmenit piirav lääne press midagi. Ometi on tüdruk just isalt pärinud need maailma vallutanud näojooned. Kroonika saab seda kinnitada tänu lahkele härrasmehele, kes külastab loo ilmumisele eelneval nädalal pildipakiga toimetust ning küsib Victor Kassi pulmapildi ja seda ilmestava stoori eest 25 000 krooni. Abivalmis pakkuja langetab hinda kümne tuhande krooni võrra, kuid käed jäävad löömata.
Victor Kassi väidetava tuttava jutt muutub nagu öö ja päev ühel hetkel olla Carmeni Tartus elav isa allakäinud töötu, järgmisel aga ikka mingis firmas palgal. Mehe sõnul on Victori näol tegemist tõelise James Bondiga, kelle ees nõrkab iga naine – neid aga olevat Victor Kassil siiani olnud kuus. Lõpuks pakub kodanik neljakohalise arvu kroonide eest telefoninumbrit, millelt võivat järgmise päeva hommikul kell kümme Carmeni isa tabada. Ta ei anna aga garantiid.
«Ma ei oska vastata asjadele, mida ma ei tea,» ütleb Koidu Põder, kui jutt Carmeni isa peale läheb. Oma eksabikaasaga, kes nõukogude ajal mängis Eesti noortekoondise tasemel vutti ja tegeles ka dþässmuusikaga, Koidu Põder praegu ei suhtle.
Emale helistas esimesena
Kui isa välja arvata, käib pere koos ikka jõulude ajal. Kodus käib Carmen aga tihedast töögraafikust hoolimata tihtipeale ka lihtsalt hea söögi pärast. Nii on kinnitanud ema. Carmeni arvates on tal vedanud, et suurepärane ainevahetus lubab süüa modelli kohta ehk rohkemgi, kui vaja oleks. Ema Koidu juba teab, et Carmeni tulles pakub ta tütrele keedukartulit ja hapukapsast.
«Me räägime tavaliselt elust enesest. Vahel lobiseme telefonitsi kaks tundi järjest. Ütlen tihtipeale: kulla laps, oleme juba mitu tundi rääkinud, kas sa ka tead, palju see maksma läheb. Ta vastab, et selleks ma töötangi, et elada ja raha kulutada,» on ema heldinud.
Koidu Põder on käinud ka New Yorgis tütrel külas. «Tal tulevad alati pisarad silma, kui omakseid näeb. Ta tunneb end turvaliselt, kui oleme kõik koos,» on ema avameelne.
Läinud aastal kinkis Carmen emale sünnipäevaks auto Volvo. Mitmemiljonilise maja ost Tallinna lähedale, ikka emale, lükkus läinud aastal edasi. Koidu Põder on tunnistanud, et tema pole Carmenit rahaliselt aidanud, kui, siis ainult nõu ja jõuga. Carmen on aga õla alla pannud ka ema kohvikule, mida ta koos oma praeguse abikaasa Tiit Põdraga Paides peab.
Carmen Kassile, kes napsas ajakirja Vogue tänavuse aasta modelli tiitli Leonardo DiCaprio tüdruksõbra modell Gisele Bundcheni eest, ennustatakse tipus püsimist veel viie aasta jagu. Ema Koidul, kellele Carmen kohe pärast tiitli võitmist esimesena helistas, on tütre üle hea meel: «Kui ma lapsi kasvatasin, oli palju keelepeksjaid. Nüüd tulevad samad inimesed ja teevad minu ees head nägu. Ma ei tee sellest välja, aga natuke valus on küll »
Carmen Kass
Sünd: 14. september 1978
Juuksed: pruunid
Silmad: sinised
Pikkus: 179 cm
Mõõdud: 89–60–89
Agentuurid: New Yorgis Woman Model, Pariisis City Models
Jaanus Hämarsoo