Eesti Instituut levitab Soomes häid Eesti asju
“Soome televisioon oli eestlaste jaoks omamoodi aken Euroopasse ning kontaktid soomlastega väga tihedad. See oli loogiline samm,” selgitab Eesti Instituudi direktor Lore Listra, miks 1995. aastal just Helsingis esimene välisesindus avati. Pärast Soomet avati esindused Ungaris ja Rootsis, seega olid haaratud nii keelesugulane kui ka teine naaberrahvas. Aga Soome on jäänud omamoodi eriliseks kohaks siiani.
Soomes kannab Eesti Instituut nime Viron Suomen-Instituutti ehk Viro-Instituutti ja seal töötab poolteist inimest, õigemini on seal poolteist töökohta: projektijuht ehk esinduse hing ja keha Mika Keränen ning poole kohaga sekretär Ursula Mälk. Keränen on selle poolest eriline, et kuigi sünnilt soomlane, on ta kümme aastat Eestis elanud ja õppinud ning valdab eesti keelt nii kõnes kui ka kirjas. Direktor Listra muheleb, et Mika on teinekord rohkem eestlane kui eestlased ise.
Viro-Instituutti ülesanne on Soomes Eesti kohta infot jagada ning üritusi korraldada ehk “pehme diplomaatiaga” tegeleda, kui Keräse sõnu kasutada. Info alla mahub kõik – KUMU avamispidustustest kinnisvarainfoni, sageli päritakse näiteks rahvusooper Estonia kava järele. “Olen üllatunud, kuidas soomlased tulevad eesti keeles rääkima, kui palju sidemeid neil Eestiga on,” nendib Keränen. Mõnikord on küsijal teavet nii palju, et spetsiifilisele küsimusele vastamiseks peab kõvasti vaeva nägema.
See kehtib aga üksnes nn vanema põlvkonna ning helsinglaste kohta, sestap on Keräse missioon esiteks Eesti asju pealinnast kaugemal levitada ning teiseks noori sellest huvituma panna. Näiteks avati Eesti Instituudi Soome esinduse kümnenda aasta juubelile pühendatud Johannes Pääsukese isikunäitus reedel Tamperes. Noortega on aga keerulisem. “Noorem põlvkond õppis ju koolis ainult seda, et eesti keel koos mordva-moksa keelega on soome keele sugulane. Noortele on raske selgeks teha, et Eesti on lahe, see on suurim väljakutse,” tunnistab Keränen.
Menukas kinobuss
Üks teema, mille kohta nii Soome esindus kui ka Eesti Instituudi peakorter infot jagavad, on ülikoolid. Keränen teab, kui vajalik on ülikoolide kohta neutraalset ja adekvaatset infot saada, sest õppis temagi ju Tartu ülikoolis. Palju raskem on lapsi ja noori aga üritustele kohale tõmmata. “Nendele tehtavad üritused peavad olema väga head, muidu ei tulda kas üldse kohale või minnakse poole pealt ära. Eesti ja Soome noored elavad samas meediaruumis ning muud kui ingliskeelset muusikat on väga raske sisse tuua,” ohkab Keränen.
Siiski leidub Eestiski asju, mis laste ja noorte seas ülimenukad. Suvel Soome väiksemate asulate põhikoolides kinotegemise tunde andnud Kinobuss oli ülimenukas. “Meil oli huvilisi kordi rohkem, kui külastada jõudsime. Soomlaste jaoks oli kinobuss väga eriline ja huvitav nähtus, sest siin sellist asja ju pole,” muheleb Keränen.
Viro-Instituutti pole aga ainult Eestist huvitatud soomlastele, vaid ka Soomes elavaile eestlastele. “Esimesed pool aastat on alati kõige raskemad,” soovitab Keränen Soome õppima või töötama minejail valutuma sisseelamise nimel Eesti Instituudi ruumest Helsingis läbi astuda. Abi võib küsida kas või koduse toidu leidmiseks – Helsingis näiteks asub neli eesti toidu poodi.
Eile korgiti Viro-Instituutti ruumes lahti Põhja-Karjala valgesõstravein ja söödi Pagaripoiste torti. Palju õnne sünnipäevaks!
10 aastat kultuuriesindust
Esimene esindus
Eesti Instituudi Soome esindus avati 1995. aastal. See oli 1989. aastal asutatud Eesti Instituudi esimene välisesindus ning Eesti jaoks tervikuna esimene kultuuri välisesindus (kui saatkondade kultuuriatašeed välja arvata).
Viro-instituutti esimene juhataja oli endine Eesti konsul Soomes Kulle Raig. 1999. aastal võttis ohjad üle Erja-Liina Raidma, kelle kohale omakorda tuli kolme aasta eest Mika Keränen.
Eesti Instituudil on lisaks Soomele veel kolm välisesindust: Ungaris (avatud 1998), Rootsis (1999) ning Prantsusmaal (2001).
Vähe raha
Helsingi kesklinnas
Eesti Instituudi direktori Lore Listra sõnul tahaks instituut Soomes rohkem teha ja peakski tegema. "Aga kõik sõltub rahast, seda tuleb kultuurile vähe. Tahaks siinkohal tänada Eesti Instituudi esindajaid väga suure töö eest," sõnab Listra.
Viron Suomen-instituutti asub Helsingi kesklinnas Mariankatu 8, Balti keskuses. Kontor on tööpäeviti lahti kella 10–16. Viro-instituutti koduleht asub aadressil www.saunalahti.fi/eeinst
