Eesti kohal näeb veel looduslikku taevast

Saabunud pime ja külm aastaaeg sunnib meid kiiresti kõmpima, nina vastu maad ja silmad libedal teel kinni. Taevalaotusesse me pilku tihti ei suuna. Suuremates linnades ja asulates pole sel suurt mõtetki, sest looduslikku taevast varjutab kunstvalguse kuma.

Astronoomid on tehisvalgusega ammuilma hädas olnud ja selle valgusreostuseks nimetanud, nüüdseks on see jõudnud ka mõne Euroopa riigi, nagu Tšehhi Vabariigi ja Itaalia seadustesse.

Valgusreostuse vastu võitlemise mõte on selles, et lamp peab tänaval valgustama seda, kuhu võis kaduda toa võti või kus võib komistada jalg, mitte laotama valgusvoogu ühtlaselt maa ja taeva vahel. Mida enam on kunstvalgust, seda enam mõjutab see looduslikku elukeskkonda. Muudab taimede, loomade ja inimeste harjumusi, kallutab nende sisemist bioloogilist kella.