Eesti lapsed tegid euroseadusi
On järjekordne Euroschola päev, mil europarlament on õpilaste päralt, et nad kogeksid omal nahal saadikute tähtsat tööd. Teistega koos asuvad “euroseadusi” tegema 30 Rapla ühisgümnaasiumi õpilast.
Sissepääs eurohoonesse pole lihtne: läbida tuleb range turvakontroll. Läbi valgustatakse kõik, käekottidest fotoaparaatideni. Terroriste ei tuvastata ning tööpäev võib alata.
Vastavalt teemadele jagavad õpilased – kõikide riikide lapsed läbisegi – end gruppidesse, kus hakatakse “seaduseelnõusid” välja töötama. Sissejuhatuseks saab proovida hääletamist. Küsimus “Kas on hea, et sinu riik on Euroopa Liidu liige?” toob 346 poolt-, 34 vastu- ja 23 erapooletut häält. Küsimus “Kas europarlament peaks töötama ühes keeles?” annab aga vastuseks 298 “ei”-d ning 83 “jaa”-d.
Kui jõuab kätte küsimuste esitamise kord, kõlab järjest: “Miks Saksa on eesistujariik?”, “Kuidas Euroopa Liit võitleb globaalse soojenemise vastu?”, “Kuidas Euroopa Liit oleks reageerinud, kui tüli punasõduri pärast oleks läinud suuremaks?”
Viimati mainitu esitab Rapla tüdruk Anna Verbenko. Vastus on, et sellisel puhul saab EL anda vaid nõu, tegemist on ikkagi riikidevahelise tüliga.
Võõrkeel kohustuslikuks?
Lõunalauda paigutatakse lapsed samuti läbisegi ning õpetajatele antakse omaette söögisaal. Algab lõbus EL-i teemaline mälumäng, kus küsimused on esitatud eri keeltes. Ikka selleks, et oleks võimalik lõimuda, mõistatada, mis keelega on tegu, ning otsida vajadusel sellest rahvusest tõlk ja vastaja.
Pärastlõunal algavad töökoosolekud. Keskkonnateemadel arutlev rühm maandub ringis põrandale. Kirja saab kuus eelnõud: kehtestada kõikjal prügi sorteerimine, propa-geerida säästlikke eluviise, muuta alternatiivenergia odavamaks, sundida Kyoto protokolliga liituma ka Hiina ja USA ja nii edasi.
Hariduse, kultuuri ja spordi töösaalis on aga läinud vaidluseks. “Arvasime, et USA kultuur levib liialt, kuid teised ütlesid, et see on hea,” vahendab Anni Haasma. Tüliõunaks saab ka keeleoskus, sest paljud Põhja-Euroopa noored arvavad, et kehtida võiks ühe võõrkeele oskamise nõue. Kui küsimus hääletusele pannakse, kerkivad vaid mõned käed. Prantsuse noormehed, kes ei oska muus keeles teregi öelda, istuvad, näod pikad ja käed laual.
Arutelud jätkuvad “täiskogu istungil”, kuid suurem osa eelnõusid läbib istungi poolt-häältega. Peagi ongi ligi üheksatunnine tööpäev läbi.
“Oli raskem, kui arvasin,” tunnistab Madis Viin, kellele kohe sekundeerib kooliõde Janika Saar: “Vastupidi just!”
Eesti laste kiituseks võib öelda, et Euroscholale tulekut võeti väga tõsiselt, erinevalt mitmest teisest riigist, kes kodutööle suurt rõhku ei pannud.
Rapla noored tunnistavad, et kuigi europarlamendi istuv töö kasvataks neile ilmselt ajapikku juured alla, on nad nüüd Euroopa Liiduga seostuvatel teemadel märksa targemad kui varem.
Mis on Euroschola?
Toimub Strasbourgis
Korraldab Euroopa Parlament
•• Mängitakse läbi europarlamendi tööpäev.
•• Mõeldud 16–18-aastastele õppuritele.
•• Töökeeled on inglise ja
prantsuse keel.
•• Aasta jooksul toimub kümmekond Euroscholat.
•• Ühel päeval osaleb umbes 500 eri Euroopa riigi õpilast.
•• Ühes grupis võib olla kuni 30 õpilast ja kolm õpetajat.
•• Euroopa Parlamendilt saab sõidutoetust.
Allikas: Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo
