Eesti president on nüüd siis “paha Ansipi” mantlipärija?
Ja ka ajastu mälestuseks, mille kehastus ta oli... Ja meile jääb vaid usk, et keegi saab kunagi ka praeguse ajastu laulikuks ja see keegi oleks oma mastaabi poolest lahkunud kirjanikuga võrdne või isegi ületab teda”.
Esmaspäevase Vesti Dnja kolmekordne antikangelane on Eesti president, kellele on pühendatud följeton, tema enda uusaastakõne kriitiline analüüs pealkirjaga “Presidendi kõne kohutab” ja ka kommentaar presidendi esinemisele Jaan Krossi matusetalitusel. “On selline tunne, et Ilves tuli kohtuma lasteaia vanema rühmaga, rääkimata sellest, et talle unustati rääkida mingisugustestki sündsa käitumise normidest,” arvab Igor Kuldmaa artiklis “Vabadus Toomas Hendrikust”.
Teisipäevane Molodjož Estonii rääkis Minski pedagoogide Tabasalu-visiidist. Projekti “Vennaskoolid” juht, Tabasalu ühisgümnaasiumi vene keele õpetaja Niina Peerna ütles, et selliste kohtumiste idee sündis Minski kolmanda pedagoogilise gümnaasiumi rahvusmuuseumi külastamise käigus. “Selles Minski koolis üritatakse säilitada rahvustraditsioone, peetakse nendest lugu. Kui te ainult kuuleksite, missuguse vaimustusega rääkisid tüdrukud-ekskursioonijuhid oma koolist!” märgib Niina Peerna, keda toetasid Valgevene saatkonna juhid, tänu kellele oligi allkirjastatud viieaastane leping “Vennaskoolid”.
Minski pedagoogidele näidati jõuluehteis Eestit ja külastati siin elavaid etnilisi valgevenelasi. “Minski gümnaasiumi direktori Olga Kananovitši arvates on selliseid kohtumisi vaja selleks, et tundma õppida oma naabreid eestlasi, ka eestlastele saab tutvustada valgevene kultuuri, traditsioone ja haridussüsteemi… Järgmine kohtumine Minski kolleegidega leiab aset märtsis, jaanuaris aga toimuvad Minski pedagoogilises gümnaasiumis Eesti päevad Tabasalu õpilaste osavõtul,” kirjutab Molodjož Estonii.
Uudis sellest, et Eesti elanike usaldus politsei vastu on ajaloo kõrgeim ehk 80 protsenti, ei avaldanud Vesti Dnja autoritele muljet. “Maanteepolitsei on praktikandid gestaapost,” on ühe teisipäevase artikli pealkiri. “Politseisse normaalne inimene töötama ei lähe. Läheb see, keda on solvatud või kes ihkab võimu,” arvab Pavel Dedov. Sõna “gestaapo” rändas ka kolmapäevase Vesti Dnja esikaanele. “Eestis avaldatakse KGB agentide nimekirju, kuid hoitakse saladuses Gestapo agentide omi,” märgib leht. Otse loomulikult ei puudu esikaanelt ka Vesti Dnja viimase aja iseloomulikem ja tiražeerituim tundemärk – haakrist.
Värske MK Estonija veergudel vaagivad eestlaste ja rahvusvähemuste kooseksisteerimise probleeme rahvusühenduste esindajate koja esimees Rafik Grigorjan ja Tallinna linnavalitsuse rahvusvähemuste probleemide konsultatsiooninõukogu koordinaator Margarita Tšernogorova.
“Ühiskond on lõhestunud kaheks osaks, need tuleb taasühendada. Mitte-eestlasi esindavad ühiskondlikud struktuurid. Aga eestlasi? Tuleb välja, et neid esindab riik… Meil on konflikt riigi ja ühiskonna vahel,” väidab Grigorjan, vastandades ei tea juba mitmendat korda eestlasi ja “kõiki teisi” ning võrdsustades mõisted “ühiskondlikud organisatsioonid” ja “ühiskond”.
Margarita Tšernogorova kostitas lugejaid kuulujutuga, et “üks soome-ugri rahvaste ühingu juht” nimetas kord Raekojas aset leidnud rahvusvähemuste peo vene okupantide sissetungiks. “Selline on siis rahvaste sõprus,” üldistab leht. “Ma katkestan presidendi kuulamise kohe, kui ta lausub oma pöördumises “Eesti rahvas”. See kohutab,” ütleb Tšernogorova. Kirjutisest selgub, et neid kahtlusi ja kõhklusi rahastatakse.
