Üheteistkümne vastse looga verivärske albumi “Hiired tuules” välja andnud ansambli Dagö laulja ja lugude autor Lauri Saatpalu hakkab muusikarenessansi mõttest kuuldes naerma. Ta ei usu, et tegu on kuidagimoodi kokku lepitud või ajastatud nähtusega. “Plaadi väljaandmine sõltub eelkõige juhusest ja sel ei ole loogikaga midagi pistmist. Kui tunneme, et on uusi ideid, uusi lugusid, nagu praegu just täpselt oli, siis läheme stuudiosse ja teeme plaadi,” lausus Saatpalu.

Uue plaadi laulud on bändi eelmisest, “Toiduklubi” albumist, siiski mõnevõrra erinevad. “Eks me ikka püüa,” muigas Saatpalu.

Ansambli kitarrist Peeter Rebane on tehtuga rahul ja enda sõnul midagi tagantjärele muuta ei tahaks. “Meile on öeldud, et see on natuke optimistlikum plaat kui “Toiduklubi”,” lausus Rebane.

Dagö annab “Hiired tuules” väljaandmise puhul aasta lõpus neile omaselt vaid kaks kontserti. Ühe 17. detsembril Tallinnas Tselluloosi vabrikus ja teise 18. detsembril Tartu Sadamateatris.

Saatpalu tunnistas, et Dagö annab rõhutatult vähe kontserte ning mida harvem esineda, seda suurem sündmus neist kujuneb. “On kuulajatel huvitavam ja endal ka väike teistmoodi tunne sees, kui ammu esineda pole saanud.”

“Siirius” – luuleklassika ja elektroonilise muusika sümbioos

Tõnis Mägi uue plaadi “Siirius” materjal on samuti valmis. Sooloplaat ilmub millalgi novembris. “Siirius” oli algusest peale kavandatud kontseptuaalse teosena, mille tekstid pärinevad Eesti luuleklassikast. Kõik lood on uued, kirjutatud 2003. aastal.

“See on selles mõttes ebaharilik, lausa kummaline teos, et ta on nikerdatud valmis stuudios. Hästi palju on elektroonilist eksperimenteerimist, ebatavalisi pille, hoopis teistsugust, värsket lähenemist,” rääkis Mägi. Palju kasutati laulja sõnul sämplinguid, mõned neist tavalised olmehelid. Kord ärkas Tõnis Mägi hommikul üles selle peale, et kuulis läbi une imelikku muusikat. Selgus, et rütmilist heli tegi tilkuv veekraan. Laulja võttis vee kukkumise lindile ja seda võib “Siiriusel” kuulata.

Eksootilisematest pillidest kasutati plaadil häälestatavaid kariibi trumme ehk steel-trumme, ksülofoni, vibrafoni ja merimbat, samuti harjadega trumme. Muudest pillidest loomulikult klaverit, tšellot, kitarri ja kontrabassi. Elektroonika ohjamise eest hoolitses mees nimega Hendrik Luuk, kelle talenti Mägi väga kiitis.

Tähistaeva teema on lauljale oluline juba lapsepõlvest. “Minu esimesed lapsepõlvemälestused on tähtedest. Siirius oli meie rahvakalendris orjatäht, ta oli väga oluline vanadele egiptlastele ja minu arvates nägid ka piibli kolm kuningat või karjust tõenäoliselt just Siiriust,” kõneles Mägi.

Vaigla tegi põhjaliku basskitarriplaadi

Plaat sai oma vaevumärgatavate üleminekutega sama unenäoline nagu öine põhjataevas. “Ega seda raadiotes vist kuigi lihtne mängida ei ole, aga see ei olnud ka minu eesmärk,” nentis Mägi.

Eesti tuntuimalt basskitarrimängijalt Raul Vaiglalt ilmub Soome firma Silence Records märgi all lähiajal plaat “Soul of Bass”. Plaat tuleb loomulikult müüki ka Eestis.

“Kaheksa on minu enda lood, üks vanameister John Coltraine’i sulest. Plaadi nimi ütleb suunitluse ära – tegu on albumiga, kus rõhk on pandud basskitarrile. Kasutatud on erinevaid saunde ja basskitarre,” sõnas Vaigla. Kaasa löövad tuntud soome trummar Sami Kuoppamäki ja mustanahaline perkussionist Abdissa Mamba Assefa. Eesti pillimeestest on kaasatud Aare Põder, Urmas Lattikas, Raivo Tafenau, Meelis Vint ja Mihkel Metsala.

“Mõned lood on tehtud ainult bassidega, aga kuulamisel kostab nii, nagu mängiks terve ansambel erinevaid instrumente,” kommenteeris Vaigla.

Gunnar Grapsi uus plaat tuleb mehe enda sõnul väga äge ja natukene bluusilik. Pealkirja ja firmat, kes plaadi üllitab, keeldus ta kategooriliselt teatamast. “See ei ole vana Graps, keda te sealt kuulete – see on uus Graps!” deklareeris muusik. Kõigi eelduste järgi peaks plaat ilmuma detsembris.

Kõik albumile tulevad lood on uued, välja arvatud need, mille Graps kirjutas Ameerikas olles. “Kuid selles mõttes on needki uued, et salvestustel neid ei ole. Ma olen neid ainult vahel laividel teinud. Mitu lugu plaadile tuleb, ma ei ütle. Sõltub sellest, kas ma lähipäevil saan ühe loo ära lõpetatud või mitte,” sõnas Graps.

Plaat tuleb täpselt selline, nagu Eesti raske roki ristiisa tahtis – ehe, kitarride ja väheste efektidega.

Järgmisel plaadil lubab Graps kuulajaid üllatada ja pöörduda tagasi proge-roki juurde. “See on stiil, millega ma alustasin. Kavatsesin tegelikult juba sellele plaadile proge-lugusid panna, aga ei jõudnud,” rääkis ta.