Eesti tunnustatuim neeruarst dr Madis Ilmoja: “Võimalus emakeeles nalja visata kaalub välismaise kõrgema palga mitmekordselt üle.”
Madis Ilmoja erialavalik oli pigem paratamatus kui kinnisidee – lapsepõlv arstide keskel andis piisava tõuke, et paberid arstiteaduskonda viia. Ei, Ilmoja ei olnud lapsena tihti tõvevoodis, mistõttu sai arstidega tugev side tekkida. Tema vanemad on arstid. Nii juhtuski, et Madis Ilmoja, üks Eesti tunnustatumaid neeruarste, on juba teist põlve arst. Sundust arstiks saada ei mäleta Ilmoja end kunagi tundnud olevat. Vanemate survet ammugi mitte. Otsuse arstiteaduskonda astuda tingis lihtsam põhjus – noore tulevase arsti soov elada iseseisvat elu ning nautida tudengipõlve. Olenemata arstiõpingute põhjalikkusest ning keerukusest, pakkus Tartu küllaldaselt võimalusi noore mehe unistuste täitmiseks.
Ilmoja püüab vältida erialaväliseid katsetusi ning ärivaist puudub mehel enda sõnul sootuks. Mõni aasta tagasi ei olnud Ilm-ojal aimugi, mis asi on aktsia ja hiljuti aktsiaportfeli soetanud arst suuri lootusi selle suhtes ka ei hellita: “Annan parem oma erialal endast parima.” Nii seisab aktsiate tõusu ja mõõna kajastav e-mail arvutis endiselt lugemata. “Mine tea, mis sealt selgub?” lükkab alalhoidlik mees selle lugemist kaugemasse tulevikku.
Hea tubane töö
Spordisõbrana tunneb Ilmoja sügavat austust tippsportlaste vastu. Talvine medalisadu oli rõõmusündmus ka tugitoolist jälgides. “Minul on hea tubane töö, vaesekesed rassivad seal külmas,“ ei alahinda tohter sportlase ametit. Samas ei jää tema spordivaimustus pelgalt kaasaelamise tasandile, sest füüsiline koormus aitab korrastada meeli ning lülitada välja töömõtted. Ilmoja rõõmustab arvukate spaade ja ujumisvõimaluste üle. SPA-ilu-protseduuridest Ilmoja ei hooli, kuid perega ühiseid külastusi nautides on meeldiv veeta mõnusalt aega erinevates saunades ning basseinis. Samuti pakub roheline äärelinn arvukaid võimalusi välispordialadeks – metsa terviserajad on suisa loodud meeleolukateks rattamatkadeks. Kodu lähedal asuvas tennisehallis on mees samuti sage külaline.
Arst olla on psühholoogiliselt raske ja suur osa tööst on suhtlemine. Suhtlemine inimestega, kellel on mure ning kellel pole hea olla. See teebki arstiameti pingeliseks. Samas leiab Ilmoja, et mõõdukas pinge on alati edasiviiv. Nii nagu tippspordis jagatavad medalid, on ka arstina tunnustus oluline. Arstikabinetis medaleid küll ei jagata, ent kolleegi hea sõna või õlalepatsutus on mõõdukas koguses hädavajalik. “Olen õnnelik, et mul on piisavalt tööd.” Kas arsti suust lausutuna pole see ehk veidi küüniline? Ilmoja lükkab selle lihtsa loogika abil ümber. Kui meditsiin poleks teinud läbi nii suurt ja kiiret arengut, ei jõuakski suur osa haigeid tema juurde. Nüüd suudetakse haigeid elus hoida aga märksa kauem.
Sulgedes enda selja taga töö-ukse, jäävad töömõtted ideaalis teisele poole ust. Seda oskust püüab Ilmoja ka endas arendada. Tööpäevad on pikad ning paratamatult tulevad töömõtted tihti koju kaasa. Siis on abi perekonna ja sõprade lähedusest, mida Ilm-oja kõrgelt hindab – siit ja sealt tööpakkumisi saanud tunnustatud neeruarst on kodumaale truuks jäänud. Mujal on küll tore külas käia, kuid Eestist lahkuda mees ei soovi – ta on selleks oma sõpradesse ning perekonda liialt kiindunud. Aga uued võimalused? Uued inimesed? “Võõrsil oled sa võõras omade keskel,” vastab Ilmoja. Ükskõik kui palju pingutad, kuid päris omade ringi ikkagi ei pääse. Eesti keeles nalja teha, eesti keeles tähtsaid ning vähemtähtsaid teemasid arutada kaalub välismaise kõrgema palga mitmekordselt üle. Siinsete arstidega on ju lõõgastav pärast tööd päeva koomilisemad hetked läbi võtta. Kui haige paneb ette alustada kogu biomassi ravi, ei sobi naerma hakata ning tuleb tõsiseks jäädes haiguse tegelikke tagamaid selgitada. See ei olegi alati nii kerge. Ilmoja lemmikhaiged on aga sellised, kes hoiavad end oma haigusega kursis, on selle kohta lugenud ning kellel on ka oma nägemus ravi kulgemisest.
Armastab üksi reisida
Madis Ilmoja suur kirg on reisimine. Tänu tööle on ta väisanud kõiki kontinente, vaid Antarktika jääb nimekirjast välja. Et tööreisid piirduvad suurlinnadega ning seminaride tõttu pole mahti pikemalt kultuuriväärtustega tutvuda, võtab tohter reise ette ka iseseisvalt. “Armastan üksi reisida.” Hinnatud neeruarst peab end pigem alalhoidlikuks inimeseks ning suurtest sõnadest ja seebiooperlikust draamast ta lugu ei pea. Oma töös väldib ta samuti intriigidesse süvenemist. Samas on muidugi inimesi, kelle arvamus talle väga korda läheb. “Väga tähtis on oskus olulist ebaolulisest eristada.” Tähtsaid otsuseid ei tee mees kunagi kiirelt ning mõnikord tuleb leida endas jõudu loobuda sootuks mõne otsuse tegemisest. Kui näiteks tuleb ülemustelt riburada pidi vähemolulisi küsimusi või totrana näivaid ülesandeid. Ennast ei tohi vähem-oluliste asjadega koormata – inimene peab olema nagu sõel, kes laseb endast mittevajaliku läbi ning jätab alles vaid olulise.
Curriculum Vitae
Madis Ilmoja
Nefroloog
•• Sünniaeg: 22. juuli 1965
Haridus
•• august 1991 – okt. 1994 residentuur Tartu Ülikool ja Tallinna Pelgulinna Haigla nefroloogia eriala
•• juuni 1990 – juuni 1991 internatuur Tallinna Pelgulinna Haiglas sisehaiguste eriala
•• sept. 1983 – juuni 1990 Tartu Ülikool Arstiteaduskond
•• sept. 1980 – juuni 1983 Tallinna II Keskkool
Töökogemus:
•• juuli 2006 nefroloogiakeskuse juhataja, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla
•• 2005 – 2006 vanemarst-õppejõud, nefroloogiaosakonna juhataja, SA TÜ Kliinikum Sise-kliinik
•• aprill 2002 – 2005 sisehaigustekliiniku juhataja, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla
•• nov. 1995 nefroloogiaosakonna juhataja, Tallinna Pelgulinna Haigla
•• nov. 1994 – okt. 1995 arst, nefroloogiaosakond, Tallinna Pelgulinna Haigla
Täiendused
•• 2006 Alabama Ülikool, Birmingham, Alabama, USA
•• 1998 Danderydi Haigla, Karolinska Haigla, Rootsi
•• 1995 Moabiti Haigla, Berliin, Saksamaa
•• 1993 Eskilstuna Haigla, Huddinge Haigla, Rootsi Kuningriik
Liikmelisus
•• Eesti Arstide Liit, liige
•• Eesti Kudede ja Organite Transplantatsiooni Ühing, juhatuse liige
•• Eesti Nefroloogide Selts, juhatuse esimees
Doktor Madis Ilmoja lemmikud
•• Lugemisvara: Päevalehe raamatusari, bestsellerid, National Geographic, auto-, tehnika ja spordiajakirjad.
•• Meeldejäävamad reisielamused: Peruu, Austraalia, Amazonase vihmametsad, California, Seattle, Norra fjordid ja Alpid
•• Tuleviku reisisihid: matk Siberi jõgedel, Tiibeti, Nepaal
Sõbrad arvavad Madisest
Madis Rahu
sõber ülikoolipäevilt
•• Ülikool tähendas meie mõlema jaoks vabadust. Sõltumatust oma vanematest. Kui mõne jaoks tähendab vabadus lõputut prassimist ja metsikuste tegemist, siis Madise jaoks oli see pigem ääretult huvitavas intellektuaalide seltskonnas liikumine, üliõpilasmalev ja vanematest eemal olemine. Toimusid matkad, temaatilised õhtud ja muud põnevad üritused. Ma pole kindel, aga minu teada olid tema vanemad samuti konservatiivsed ning pisut ranged. Vanemad tahavad kõige paremat, aga välja kukub ikka nii nagu ta kukub. Seda võin öelda, et Madis ei ole hoolimata tööalasest edust muutunud. Ta on mulle eeskujuks ning tasakaaluks oma kaine mõtlemise ja reaalsustajuga. Mina olen märksa emotsionaalsem.
Kalle Kaljuste
sõber
•• Madis on väga hea sõber, kohusetundlik, lugupeetud oma kolleegide seas. Vestlused temaga on alati silmaringi laiendavad. Räägime poliitikast, jagame reisimuljeid. Seda, et Madise käest kuuleks kahtlase väärtusega klatši, ei juhtu kunagi.
Tiit Land
kaugelt sugulane ja sõber
•• Madis on minu abikaasa vend. Oleme läbi käinud juba alates 80-ndatest. Igapäevases pereelus on Madise abikaasal ehk kanda suurem roll. See on mõistetav, sest Madisel on väga palju tööd. Samas võin öelda, et isana on ta väga hoolitsev. Kuhu iganes ta Eesti piires sõidab, võtab ta alati lapsed kaasa. Madis on väga huvitav seltskonnakaaslane ning hea suhtleja. Oma ala tipp. Kui patsient peaks talle töövälisel ajal helistama, ei lõpeta ta kõnet, vaid kuulab mure ära. Ta ei ole haigele pelgalt arst, vaid ka sõber.
Mina oma neeru pärast kadedust ei tunne
•• “Minul on rahakotis juba aastaid olnud pisike voldik, millelt võib lugeda, et olen nõus loovutama oma elundeid meditsiinilistel eesmärkidel. Leian, et see on ilus idee anda enda surma korral kellelegi teisele võimalus elada. Mina oma neeru või südame pärast kadedust ei tunne. Las mu neer töötab siis kellegi teise heaks ja süda las tuksuda kellegi teise kehas,” räägib elundidoonor Kadri Tamm.
•• Väljavõte elundite ja kudede siirdamise seadusest:
•• Elundite ja kudede loovutamise eest tasu pakkumine ja ainelise kasu saamine on keelatud ning karistatav vastavalt käesolevale seadusele ja karistusseadustikule
•• Elundeid ja kudesid tohib siirata eriarstiabi osutaja, kellele on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I 2001, 50, 284) alusel väljastatud vastav tegevusluba.
•• Siirdamist võib teostada, kui:
1) siirdamine ei ohusta olulisel määral retsipiendi ega doonori elu või tervist.
2) elundi või koe retsipiendile ülekandmine on ainuvõimalik tõhus raviviis.
3) retsipiendi tervise uuringud ja nende tulemused annavad alust eeldada siirdamise edukust ning siirdamisjärgset elu-kvaliteedi paranemist.
