“Maailmas on viimase 20 aasta jooksul üritatud välja selgitada, mis põhjustab selle, et une ajal hingamistee vahepeal vajub kokku ja tekib hingamisseiskus,” selgitab Veldi. “Uurimus annab selle küsimuse vastusesse väikese lisa – see näitab konkreetselt, et suulae- ja keelelihaste omadused muutuvad norskajatel jäädavalt.”

Rekordnorse – 93dB. “Guinnessi rekordite raamatus on registreeritud norskamise heli tugevuseks 93 detsibelli. Tavalise inimese kõne tugevus on 60 dB ja näiteks 90 dB on jazzbandi tugevus. Ei pea just väga pirtsakas inimene olema, et see häiriks,” arutleb Veldi. Tervisehädasid põhjustab asjaolu, et norskamise ajal katkeb normaalne hingamine ja sügav uni.

“Norskamine tekib, kui pehme suulagi ja kurgunibu lõtvuvad une ajal ja vibreerivad vastu neelu tagaseina. Mehhanismi on haaratud ka keelelihaste lõtvus, kui keel vajub tahapoole, tekitab see veel eriti tugeva norskamisheli,” selgitab Veldi. Tulemuseks on hingamistee kitsenemine. “Kui aga hingamistee vajub kokku, süda ja aju kahjustuvad, sest ei saa hapnikku ja katkeb normaalne uni. Organismile on vastuvõetamatu, et ta ei saa hapnikku ja inimene ärkab veidikeseks ajaks üles.” Veldi sõnul ei pruugi inimene teadlikult üles ärgata, kui aga aju ärkab, siis sügavat und ei ole ja sügava uneta on inimene päeval väsinud. “Sügava une puudumine põhjustab ka ülekaalu ja südametegevuse häireid, langeb kasvuhormooni tase ja ka testosterooni tase – see omakorda põhjustab potentsihäireid.”

Veldi sõnul on leitud, et norskajatel esineb palju sagedamini insulte-infarkte ja depressiooni, samuti on norskajad ohtlikumad autojuhid.

Haigused ja alkohol soodustavad norskamist. “Norskab 25-40 protsenti inimestest. Kõikumise põhjustab see, et paljud inimesed norskavad periooditi,” sõnab Veldi. Väga oluliseks norskamise põhjuseks on ninahingamise takistus, näiteks nohu ja üldse haigused. Norskamise tõenäosus on suurem ka pärast alkoholi tarbimist, kui lihased lõõgastuvad. Lastel põhjustavad norskamist eelkõige mandlihaigused ja adenoidid. “Osa norskamise põhjusi on seega ajutised, aga keele ja pehme suulae muutused on püsivad,” nendib arst.

Norskamine on otseselt seotud ka vanusega – vanade inimeste hulgas on palju rohkem norskajaid. “Uneapnoe on progresseeruv norskamishaigus, vanusega seoses toimub ka loomulik lihaste lõtvumine.”

Veldi sõnul ei ole norskamine ainult meeste probleem. “Tegelikult norskavad naised ka päris palju, eriti pärast menopausi, mil hormonaalne tase langeb. Nooremas eas tõesti norskavad peaaegu ainult mehed, üle 45-aastaste hulgas tuleb küllalt palju naisi juurde.”

See, et mehed rohkem norskavad, tuleneb nii näokolju anatoomiast kui ka sellest, et mehed on tihedamini ülekaalulised. “Ülekaaluga norskamine oluliselt suureneb, samas norskamine põhjustab ülekaalu – sellise kinnisringi tekkimine on norskamisele väga iseloomulik.”

Veldi doktoritöö oponent, Turu Ülikooli professor Olli Poolo on püstitanud ka hüpoteesi, et norskamist soodustab ka asjaolu, et evolutsiooni käigus on inimese alalõug muutunud üha väiksemaks.

Päästab operatsioon. Viimased 20 aastat on norskajad kogu maailmas abi saanud kirurgidelt –1981. aastal kiideti ülemaailmselt heaks norskamisest vabastav operatsioon. “Tegemist on mandlite opereerimisega koos pehme suulae ja kurgunibu plastikaga – lõigatakse ära kurgunibu väljaveninud osa,” selgitab Veldi. Operatsiooni tehakse tänapäeval ka laseriga.

Mittekirurgiline võimalus norskamist leevendada on spetsiaalse maskiga magamine. “Mask hoiab küll hingamistee lahti, kuid inimene tahab ju ikka maskita magada ja probleemist täielikult vabaneda.”

Eestis tehakse norskamisoperatsioone alates 1995. aastast, tänaseks on abi saanud ligi 1000 patsienti. Veldi sõnul nõuab norskamisest vabastamise operatsioon küllalt kogenud kirurgi – Tartus opereerib norskajaid ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku professor Mart Kulli meeskond ja Tallinna Keskhaiglas doktor Margus Luht.

Suurriikide teadlased tunnevad huvi. Norskamist kui meditsiinilist probleemi hakkasid esimesena uurima jaapanlased, 1952. aastal opereeris üks Jaapani arst noort naist, kelle abielulahutuse põhjuseks oli norskamine.

Veldi on norskamise uurimisega tegelenud alates 1993. aastast. Artikleid tema doktoritööst on ilmunud kolmes Euroopa erialaajakirjas, järelpärimisi on Veldi saanud Saksamaa, Ameerika, Prantsusmaa ja Jaapani teadlastelt.

Norskamine on ohtlik

• Norskamise ajal katkeb normaalne hingamine ja sügav uni ning see võib kaasa tuua erinevaid tervisehäireid: ülekaalulisuse, südamehaigused, peavalu, potentsihäireid, keskendumishäired.

• Norskamist soodustavad kõrge vanus, ülekaalulisus, haigused (näiteks nohu) ja alkoholijoove.

• Guinnessi rekordite raamatus on registreeritud norskamise heli tugevuseks 93 dB. Tavalise inimese kõne tugevus on 60dB.

• Norskab 25-40 protsenti inimestest.

• 1981. aastal kiideti ülemaailmselt heaks norskamisest vabastav operatsioon. Eestis tehakse norskamisoperatsioone alates 1995. aastast. Tänaseks on abi saanud ligi 1000 patsienti.