Pühapäeval kulus Hiiumaa parvlaeval Rohukülla jõudmiseks 10,5 tundi, ütles Rohuküla sadama kassapidaja Ene Vesik.
Pühapäeval kell 8.30 Heltermaalt väljunud parvlaev jõudis edasi-tagasi käigul jääd rammides Rohukülla kell seitse õhtul. Tagasi sõitis praam juba kuue tunniga.
Parvlaevad on suurtest autodest üsna koormatud, märkis Vesik Lääne Elule. Lehtma sadam on jäävaba ja seal on palju kalalaevu, kes tellivad kalaveoks autosid. Kuni 1,5-tonnised autod võivad Hiiumaale sõita jääteed mööda. Hiiumaa teedevalitsuse andmetel olevat jää enamasti 60 cm paksune, aga et Heltermaa all on ainult 20 cm, ei saa raskeid autosid jääle lubada, vahendas kassapidaja.
Külmapüha Haapsalu algkoolis
Eile saadeti Haapsalu linna algkooli lapsed koju, sest koolimajas oli hommikul vaid 4-7 kraadi sooja, teatas Lehte Ilves Lääne Elust.
Pühapäeva õhtul oli vanalinnas elektrikatkestus ja see lülitas välja koolimaja küttesüsteemi automaatika, selgitas koolisöökla juhataja Aino Külaots. "Pean kaupa ootama, muidu oleksin ka koju läinud," sõnas ta.
Linnavalitsuse haridusnõuniku Andres Ammase sõnul võetakse abinõud tarvitusele, et selliseid asju edaspidi vältida. "Mõelda, mis oleks juhtunud, kui voolukatkestus oleks näiteks reede õhtul olnud," sõnas ta.
Läänemaa Elektrivõrgu juhataja Lembit Vali ütles, et voolukatkestuse põhjus oli Tallinnas, täpsemad andmed tal puudusid.
Vali sõnul köetakse Haapsalus korralikult ja suurt ülekoormust elektriliinidel ei ole. Küll aga teevad peavalu liinivargad. "Eelmisel nädalal varastati Saunjast ja Topu rannast kilomeetrite viisi voolu all olevat elektriliini," pahandas Vali.
Eestisse ehitatakse meremeeste kirik
Eestisse ehitatakse esimene meremeeste kirik kogu endise Noukogude Liidu territooriumil, teatas eile Soome uudisteagentuur STT. Eesti Meremisjoni uue kiriku ehituse alustamise lepingule kirjutatakse Kose Ehitusega pidulikult alla 28. veebruaril Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistooriumis.
Ehitustööd plaanitakse valmis saada oktoobris. Eestis Muuga sadama juures valmiv kirik teenindaks kõigi maade meresõitjaid. Kiriku ehitamist finantseerib täielikult Rahvusvaheline Veondustöötajate Liit.
Rahvusvahelist tunnustust pälvinud 300-ruutmeetrise kirikuhoone projekti autor on Erkki Pitkäranta.
Eesti Meremisjon taastati 1993. aastal, umbes sada aastat pärast esmaasutamist.
Bioloogid soovitavad luikede jaoks sobivat menüüd
Tallinna Loomaaia bioloogid soovitavad Tallinna lahes ja mujal talvituma jäänud kühmnokk-luikedele viia saia, kuivi kaerahelbeid, kaera, hirssi või muid teri, teatas keskkonnaministeeriumi pressisekretär Valli Voor.
Kui keegi hoolitseb luikede eest soojemas ruumis, siis võiks anda saia, nisuteri, hirsiputru, millele lisada toorest riivitud kapsast või porgandit. Selle võib üle valada veega, et luigel oleks kergem süüa. Kui lind ei söö, võib toidu peale puistada rohelist sibulat (linnud reageerivad rohelisele värvile).
Seoses raskete ilmaoludega on Tallinna loomaaia töötajatel praegu suur lisakoormus. Seepärast soovitatakse külma- ja näljahädas lindude ja loomade abistamiseks nõu küsida esmalt kohalikust keskkonnaosakonnast või looduskaitseseltsist.
Soomlased toetavad Toomkiriku oreli restaureerimist
Soomes Vantaa linnas korraldatakse Tallinna Toomkiriku oreli restaureerimise toetamiseks kontserdisari, teatas eile Soome uudisteagentuur STT. Kontserdisari "Orel korda - Urut kuntoon" algab pühapäeval Markku Mäkise kontserdiga Myyrmäe kirikus, programmis on Bachi muusika. "Orel korda" kontserte korraldatakse Vantaas aasta lõpuni kord kuus. Esinevad veel Sirkka-Liisa Jussila Gripentorg, Olli Porthan, Haringtan Wikman ning eestlane Ene Salumäe. Korraldajateks on ühing Organa Wandaensis, Vantaa rootsi selts ja Vantaa kirikukoguduste ühendatud muusikaselts. Tallinna Toomkiriku oreli valmistas 1913. aastal orelimeister W. Sauer saksa romantilises stiilis. Vantaalased korraldasid Tallinna orelite korrastamiseks kord kuus toetuskontserte ka 1994. aastal. Eestisse kingiti tollal 7000 Soome marka (17 000 krooni).
Tartu maratonil külmumisi polnud
Vaatamata külmale ilmale kellelgi Tartu maratoni osavõtjatest tõsisemaid külmakahjustusi polnud. Meditsiiniteenistuse abi vajati vaid kergematel juhtudel.
Tartu maratoni peasekretär Agnes Sirkel kinnitas, et külm ilm maratonlaste tervisele halba mõju ei avaldanud. "Oli vaid mõni üksik väiksem külmakahjustus," lisas ta.
Tartu maratoni meditsiinipersonal koosnes 60 inimesest. Abivajajaid teenindati kontrollpunktides ning rajal liikusid mootorsaanid arstidega.
2204 maratoniks registreerunust lõpetas 1786, lõpetajatest 1604 olid mehed ja 182 naised. Kõige enam oli osavõtjaid Tartust - 401, järgnesid Tallinn - 354 ja Soome - 144.
EPL/Baltic News Service/ETA
