Kihnu saar on jää- ja lumevangis. Jääteed mandri ja saare vahel ei suudeta lahti hoida ja ka saarel on teed umbes. 560 kihnlasele on praegu ainus ühendus muu maailmaga neli korda nädalas Pärnu ja saare vahel lendav lennuk, teatas Pärnu Päikeseraadio.

Kihnu päästeameti juhataja Jaan Joala sõnul suudetakse lennuväli lahti hoida, kui lund väga palju juurde ei tule. Jääteed ei suuda tavalise lumesahaga Belarus-traktor rohke lume tõttu sõidukorras hoida ja niikuinii tuiskaks tee kohe uuesti täis, sest lumi on tuhkjas ja tuul tugev, ütles Joala. Saarel on teed nii täis tuisanud, et autoga ei saa sõita. Kihnu päästeameti juhataja ütles, et kui saarel peaks tulekahju puhkema, siis ei pääseks tuletõrjeauto õnnetuspaigale. Kihnus on üle 800 ehitise.

Eesti teeb Lätiga koostööd turismialal

Võru maakonna ja Läti Aluksne rajooni juhid kohtusid Gaujienas (Koivalinnas) ja arutasid piiriäärsete omavalitsuste koostöövõimalusi turismi valdkonnas. Pooled leidsid, et turismi arendamiseks tuleb moodustada koos Petseri rajooniga ühine turismikett.

Võru maavanema Tiit Soosaare sõnul on lätlased huvitatud Võru kogemustest suhtlemisel välisriikidega. Võrulased on valmis oma kogemusi naabriga jagama ja osalema ühisprojektides.

Kahe piirkonna turismialast koostööd hakkab suunama töögrupp. Lähemal ajal töötavad pooled välja Aluksne, Võru ja Petseri maakonna ühise kava rahvusvahelisel konverentsil osalemiseks, mis toimub märtsis Karlskronas. Kava tuleb arutusele 28. veebruaril Aluksnes.

Gaujienas kohtumise protokollile kirjutasid alla Võru maavanem Tiit Soosaar ja Aluksne rajooninõukogu esinaine Veronika Jurca.

Kiirabi sai 14 elustamisaparaati

Firma Tamro esindaja andis eile Tallinna katastroofimeditsiini keskuses Eesti kiirabijaamadele üle 14 südame taaskäivitamiseks mõeldud defibrillaatorit. Aparaadid on omataoliste hulgas moodsaimad ning need ostis 1,5 miljoni krooni eest keskhaigekassa. Uued aparaadid said Tallinna, Harju, Elva, Mustvee, Võru, Valga, Tõrva, Narva, Rapla, Loksa ja Kallavere kiirabi.

Haiglate arv on tunduvalt vähenenud

Haiglate ja haiglakohtade arv on Eestis viimastel aastatel kiiresti vähenenud.

Kümme aastat tagasi oli haiglaid 122, praegu 83. 1990. aastal oli haiglates 18 219 voodikohta, selle aasta alguses alla 11 900. Sotsiaalministeeriumi meditsiinistatistika osakonna juhataja Reet Malbe sõnul likvideeritakse enamasti väikesi, alla 25 kohaga haiglaid, mis ei suuda pakkuda kompleksset teenindust.

Haiglakohtade arv kahanes kõige rohkem 1992. aastal, siis kaotas ministeerium üle 2500 voodikoha. Mullu vähenes kohtade arv umbes 700 võrra. "Eestis on haiglakohtade arvu vähendatud kiiremini kui Lätis ja Leedus ning me oleme selles osas liginemas arenenud riikide tasemele," märkis Malbe. Eestis oli selle aasta algul 10 000 elaniku kohta 79 haiglavoodikohta.

Baltic News Service