Eesti vanim näitlejanna saab täna 100aastaseks
Oma 100 aasta juubelipeo peab Agate Endla teatris, mis on olnud talle koduks, lapseks, abikaasaks ja armastajaks terve elu. Miss Võrumaaks kroonitud ja noore neiuna Pärnusse elama tulnud, armus Agate teatrisse jäägitult ja otsustas end tervenisti sellele pühendada. Pere ja lapsed enam tema ellu ei mahtunud.
Sajanda sünnipäeva künnisel tunnistab Agate, et võib-olla oleks temalgi olnud teatri kõrval pere, kui saatus oleks tema kõrvale jätnud “selle õige” mehe. Paraku viis elutee Agate esimese armastuse, tollase Võru prefekti välismaale ja teisi mehi Agate südamesse enam ei mahtunud. Kuigi Agate pole aastakümneid oma esimesest armastusest midagi kuulnud, heldib ta pilk noorus-aja romaani meenutades.
“Oh, miks nad kõik seda mu käest pärivad. See mälestus on minu isiklik. Ja see kuulub ainult mulle, mitte ilmale jagamiseks,” ütleb Agate.
Kõrged trepid alistab mängeldes
Veel 92aastaselt töötas Agate Hiielo Endla teatri valvelauas ja jooksis nobedasti mööda treppe kolleege telefonile kutsuma. Seetõttu pole ka Pärnu Tammsaare tänava vanurite hooldekodu 20 järsku trepiastet, millest teise korruse toakeses elaval Agatel tuleb iga päev mitu korda üles-alla käia, talle probleemiks. Agate sammub järsust trepist alla nagu noor tüdruk ja fotograafil on lausa tegu, et trepist alla tulevat 100aastast prouat pildile püüda.
Agate hea vormi saladus on lihtne - tuleb palju liikuda ja tervislikult elada. Iga päev käib vanaproua toanaabriga Pärnu rannas jalutamas. Kangemat kraami pole Agate suu sisse võtnud ka isegi mitte oma sünnipäevadel. “Ega ma oma 100. sünnipäeval torti ka ei söö, see pole mu tervisele hea. Pigem võtan küpsist,” arvab Agate.
“Hello, Dolly” välgutab seelikusabas Agate pitsi
Pidulikuks päevaks on Agatel varutud kaks kena kostüümi. Üks purpurpunane villane ja teine must soliidne, mida ehib peen tikitud valge krae. Kostüümi all kannab Agate imekaunite tikanditega kaunistatud valget pluusi. “Need pitsid ja tikandid on kõik mu enda kätetöö. Kogu elu olen käsitööd teinud,” ütleb vanadaam, kes pika elu jooksul on heegeldanud tuhandeid meetreid pitse.
Nüüd, mil kehv silmanägemine ei luba Agatel enam näputööd teha, näeb ta end heegeldamas unes. “Hommikul tõusen ja otsin, kus on pooleliolev heegeltöö ja heegelnõel,” tunnistab Agate.
Agate pitsid on sõprade-tuttavate seas väga hinnas. Kaunimad neist ongi läinud kingitusteks. Praegu võib tema näputööd, 150 meetrit valget pitsi, näha “Hello, Dolly” lavastuses näitlejate seelikute allääri kaunistamas.
Agate elus on olnud halvemaid ja paremaid aegu, aga ühte vanaproua teab - raha pole see, mis õnne toob. “Praegu tahavad kõik valitsusse kõrgete kohtade peale, et oma kaukaid täita. Ise käituvad nagu uulitsapoisid - no näiteks see Laar, tulistab vastu Savisaare pilti!” ei hoia vanaproua pahameelt tagasi.
Agate pole toriseja tüüp, pigem surub suu mitu korda kõvasti kinni, enne kui hakkab teistele halvasti ütlema. Vanaproua toonitab, et hoopis kannatlik meel on õnne alus.
“Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse,” ütleb Agate välja elutarkuse, mis on tal aidanud ilma suuremate probleemideta elust läbi tulla.
Ainult mõnikord tunneb ta, et nüüd tahaks küll suu puhtaks rääkida. “Noh, just siis kui toanaaber käsib mul voodikatte nii triiksirgelt sättida nagu Viiburi sõjakoolis. Mul on voodikate täiesti sirge, aga tema muudkui, et kohenda ikka sealt veel üle,” muheleb Agate.
Sada aastat on möödunud lennusõiduta
Agate pole inimene, kes armastaks teha pööraseid tempe. Aga kui sajandat sünnipäeva tähistaks millegi erilisega, mida varem pole kogetud? Agate jääb mõttesse. “Ma pole kunagi lennukiga sõitnud. Aga ega ma ei taha ka. Mis see lubjakas ikka lendab,” ütleb Agate, kes ise tavatseb end lubjakaks kutsuda.
“No, mina küll lendaks, kui ainult saaks,” torkab Agatest 17 aastat noorem toanaaber jutu vahele.
Agate Hiielo rollid “Endlas”:
1949: “Kretskini pulm” - Anna Astonovna Atujeva
1959: “Vassa Þeleznova”, Anna Onosenko
1952: “Balsaminovi abiellumine” - Balsaminova, lesknaine
1952: “Siidvaip” - Hamrobibi
1953: “Helepunane lilleke” - vana lapsehoidja
1953: “Kosjaviinad” - Mall
1953: “Vähid” - Laohoidja
1954: “Punga-Mart ja Uba-Kaarel” - Reet
1955: “Vanake” - Zahharovna
1955: “Varrud” - Kai
1955: “Kõrboja peremees” - Madli
1956: “Juuraku Hulda” - Miina
1956: “Sussamo supleb” - Minna
1956: “Inimesed ajujääl” - Barea
1957: “Soomusrong 14-69” - Naispartisan
1957: “Elu ja armastus” - Anne, Irma tädi
1958: “Kullaketrajad”
1958: “Miks tähed naeratasid?” - Zinaida
1958: “Tuulte pöörises” - Vana Naine
1959: “Ali Baba” - Kalista
1959: “Armastus ja sõprus” - Beatrice
1960: “Võitlusteel” - Vanaeit
1960: “Justiina” - Mari
1960: “Kaval-Ants ja Vanapagan” - Vanamoor
1961: “Libahunt” - Vana Naine
1962: “Valgete ööde pidu” - õhupallide müüja
1965: “Äike” - Feklusa
1965: “Platon Kretset” - Kristina Arhipovna
1966: “Tuhkatriinu” - Võõrasema
1966: “Kalevipoeg” - Oskari ema
1966: “Naismiljonär” - Joe naine
1967: “Kiiduavaldused”
1974: “Oli kord armastus” - Rahvakohtu sekretär
1983: “Lood Viini metsadest” - Helene
Ragne Jõerand
