Eestikeelne Marie Claire – pealt paks, seest õhuke
Mida ei saa ütlemata jätta – võrreldes teiste naisteajakirjadega on Marie Claire “nagu päris”. Ilus, paks, õhukeste lehtedega ning jutt ei keerle ainult uute meigitoodete, kuidas-meeldida-mehele, mida-süüa-teha ja mida-selga-panna ümber. Need valdkonnad ei jää küll puudutamata, pakutakse näiteks tõlkelugusid USA lastespaadest või Iraanis aina menukamatest ilu-operatsioonidest.
Kodukamara asjadest on päevakorral nii-öelda klassika-line juhtum “kuidas ühitada kodu- ja tööelu” kolme naisministri näitel ning lustakas reportaaž kiirkohtingutest. Teemasid ja
lugusid on veel, lehekülgi on
Marie Claire’il üle 200, sinna ikka üht-teist mahub, nii tõsise kui ka meelelahutuse poole pealt.
Nagu pinnavirvendus
Ja ikkagi tahaks viriseda. Kui välja arvata näiteks lugu beebisurmadest ja veel mõned artiklid, leiab uuest väljaandest selle mahukusest hoolimata vähe lugemist. Ülevaade naisministrite pikkadest päevadest ja kodusest elust meenutab pisut Kroonikat ehk kes-kellega-elab lugu. Artikkel söömishäirest nimega ortoreksia tegi definitsiooni selgeks, aga ei enamat. Heidy Purga on igati tore inimene, aga kui temaga juba intervjuu tehti, oleksin oodanud midagi uut, senistest portreelugudest enamat.
Marie Claire’ist jääb mulje, nagu oleks artiklite ettevalmistuaega väheks jäänud ja seepärast on need nagu pinnavirvendus huvitavate lugude asemel. Hoolimata ilust ja paksusest ei paku eestikeelne Marie Claire midagi sellist, mis kutsuks naisteajakirju mittelugevaid kodanikke uue väljaande juurde, ja sellest on kahju. Ehk vajaksid Eesti naiste-ajakirjad värsket verd, et samad stambid ei korduks eri ajakirjades.
Marie Claire
Avanumber
Ilmus 26. oktoobril
•• Eesti on 29. riik, kus ajakiri
ilmuma hakkas
•• Peatoimetaja Anu Merila
•• Väljaandja AS Ühinenud
Ajakirjad
•• Maht: 242 lk
•• Hind 38.90
