Esmaspäevane Molodjož Estonii kajastas Eesti eurolaulu valimisi põhjalikumalt ja asisemalt kui mõni eesti leht. Artikli autor Dmitri Babitšenko viis lugejad kurssi nii eestlaste eurolaulunduse ajaloo, laupäeval toimunu kui ka tehniliste iseärasuste ning perspektiividega. “Eesti pole pääsenud Eurovisiooni finaali alates 2002. aastast… Need, kes valivad võistlusele meie esinduslaulu, ei suutnud läbikukkumiste viie aasta kestel tajuda Euroopa muusikamaitse keerulist pulssi. Tänavuse eurolaulu võitjal Kreisiraadiol tuleb õhkida mitu akordioni, et pääseda Belgradis finaali ja murda lõpuks nende valusate ebaõnnestumiste jada. Loodame, et sellist groteski hüüetega “Leto svet, eto leto svet!” pole Euroopas seni nähtud ega kuuldud,” on esikülje vääriliseks peetud artikli lõpusõnum.
Vene telekanalite keelamine
Teisipäevases Vesti Dnjas ilmus Aleksandr Tšaplõgini suur artikkel “Jääda pimedaks ja kurdiks”, kus räägitakse Venemaa telekanalite ülekannete lõpetamisest Eesti vanglates. “On kahtlusi, et see keeld on võib-olla esimene samm kohaliku infovälja “suurpuhastuse” suunas ja varsti jäävad Venemaa telekanali saadetest ilma ka meie riigi teised elanikud,” kirjutab autor ja väidab alapealkirjas: “Meie võimu tohib ainult kiita.” Tekib kahtlus, kas Vesti Dnja peatoimetaja ikka loeb eesti lehti ja vaatab eesti telekanalite saateid tähelepanelikult ning kas ta teab, kes on näiteks Juhan Kivirähk ja kuidas ta aasta ajakirjaniku tiitli sai. Ega ometi võimude kiitmise eest. Vesti Dnja küsis arvamust ka Vladimir Velmanilt, kes tõdes küll, et Venemaa telekanalid asendavad mõnikord tõepoolest informatsiooni propagandaga, kuid on veendunud, et praegused Eesti võimud tahavad sellele vastata mitte objektiivse informatsiooni, vaid vastupropagandaga. Kuid lugupeetud poliitik ei võta arvesse, et adekvaatse vastupropaganda teostamiseks peaks Eestil olema oma laia levikuga telekanalid Venemaal! Mäng käib ju vaid ühte väravasse, võitlus toimub eranditult Eesti territooriumil, Venemaa meedia mõjutab Eesti elanikke, samas kui Eesti meedial puudub venemaalaste mõjutamiseks igasugune võimalus. Ja omaenda elanikele asja rahulik selgitamine on pigem vastumürgi andmine kui propaganda.
Vene keele taseme langus
Teisipäevases Molodjož Estoniis ilmus BNS-i artikkel Arnold Meri kohtuteest, kaunil pildil tema ise pronkssõduri taustal, pealkirjaks “Kangelast süüdistatakse genotsiidis”. Samas lehenumbris on avaldatud Irina Butjajeva kirjutis “Keel on rahva pihtimus”, kus räägitakse vene keele ja koolide õpetajate ühingu korraldatud oraatorite võistlusest 10. ja 11. klassi õpilastele. Ühingu esinaine Ljudmilla Poljakova selgitab, et võistluse eesmärk on vene keele populariseerimine, kõne- ja väljendusoskuse tõstmine. “Kahjuks langeb iga aastaga vene keele oskuse tase. Meie kõne on juba piisavalt moonutatud võõrkeelsete sõnade ja kriminaalleksikoniga. Me ei ropendagi, me hakkasime ropult rääkima,” kurdab õpetaja.
Kirjad Vene presidendile
Vesti Dnja kolmapäevase numbri naelaks on esimest ja teist külge hõlmav artikkel, mille pealkirjas väidetakse: “Meie demokraatiat hakatakse kaitsma ahelate ja elektrišoki abil.” Eesti politseid ja võime süüdistatakse järjekordselt jõhkras vägivallas rahumeelse elanikkonna vastu, inimõiguste rikkumises ja inimväärikuse alandamises. Teises loos “Kirjutage kirju Vladimir Putinile” väidab Venemaa kodanike liidu esimees Juri Mišin, et pensioniprobleemidest vaevatud inimesed peaksidki nii toimima. “Kahjuks ei ole inimesed aktiivsed. Sel nädalal viisin ma Moskvasse kõigest 26 sellist kirja… Loomulikult ei loe president kirju ise, talle lihtsalt öeldakse, palju kirju on tulnud iga teema kohta. Nendest kirjadest lähtudes otsustabki Vladimir Vladimirovitš, kas tasub tegeleda antud probleemiga või mitte. Sest üks asi on, kui pensioni üle kurdab 20, ja hoopis teine, kui kaebab 1000 inimest,” teatab Jüri Mišin.
