Eestis elavad Lindad ja Jürid

Keeleuurijate hinnangul panevad vanemad lastele taas sajandialguse nimesid

Lasnamäel elavasse Mum-mide perekonda sündis tä-navu kauaoodatud tütreke, kes pika ootuse märgiks sai nimeks Desiree. 90-ndate nimetrendiks on aga siiski sajandialguses moes olnud sakslastelt võetud nimed nagu Oskar, Laura ja Eduard.

Teistel ei tohi

sellist olla

Väikese Desiree isa Jaanus Mummi (26) sõnul andis ta nimepanekul otsustus-õiguse naisele ning tal jäi üle vaid sellega nõustuda. Lapse ema Inna Mumm (26) võttis tütrekesele nime romaanist. "Desiree nime avastasin ma juba ammu üht Napoleoni elust paja-tavat romaani lugedes, seal oli üks armas siniste sil-made ja heledate juustega tüdruk, ma olin millegi-pärast veendunud, et mul sünnib kindlasti tütar, kes hakkab just selline välja nägema," jutustab Inna.

Iga kord Desiree nime kuuldes valdas tulevast ema soe tunne. Nime pikem variant, prantsusepärane Desideria tundus lapseva-nematele kohmakas. "Kui ma rasedaks jäin, siis sain aru, et sünnibki tütar," sele-tas Inna, kelle jaoks tütre nime tähendus "kauaooda-tud, igatsetud" vastab täiesti tõele.

"Eesti nimepilt muutub järjest mitmekesisemaks ning meil kehtivaid moe-suundi on järjest raskem sõnastada," sõnab pedagoo-gikaülikooli õppejõud, ma-gister Annika Hussar, kes kirjutas magistritöö teemal "Eestlaste eesnimedest 1930–1990".

Tütre nimeks Milleenia

Kui sajandi esimestel küm-nenditel sündinud Eesti tüdrukul oli suur võimalus saada nimeks Linda, Aino või Leida ja 40-ndatel said lapsed nimeks Tiiu ja Rein, 50-ndatel sündis aga palju Sirjesid, siis praegu on selliseid hittnimesid hulga keerulisem leida. Eestlastest vanemad, kes on ühes klassis õppinud kuue Andrese ja hulga Monikate-Marikatega, eelistavad anda järeltulijale nime, mida teistel olla ei pruugi.

Näiteks panid Pärnus kunstnikest vanemad oma tütrele nimeks Pipi Emma Penelope, et laps saaks tulevikus valida kolmest nimest sobiva.

Sama tegid ka lapsevane-mad Tartus: tütrele sai nimeks Lilith Sylvia Dorot-hea.

Ilmselt on uue millen-niumi märki kandvad ni-med, nagu hiljuti olid Vladilen, Vilen, Perestroika, Progress, Urjurvkos (hurra Jura v kosmose), alles tulekul, ehkki Pärnus kannab Rainis Tohvi väike tütreke juba nime Milleenia.

Hansapanga IT-osakonnas töötab mees nimega Kuuba Õnnis (39). "Ma olen seda nimesaamist uurinud ja arvestades minu sünni-aastat 1960, on mulle nime panemine seotud revolut-siooniga Kuubas," sõnab mees. Perekonnanimi Õnnis on aga Saaremaal küllalt tavaline.

Magister Hussari sõnul on kõige püsivamad Eestis olnud laennimed. Eriti olid need moes 40-ndatel ja 80-ndatel. Alati on lastele nimeks antud Mari, Jaan, Mart ja Madis. Küllalt tavaline eestlaste hulgas on ka vanaemade ja onude-tädide nimede vastsündi-nule andmine. 70. aastatel Soomet, aga ka muud maailma vallutanud vene nimede buum läks aga Eestist kaarega mööda.

Sagedasemad ja haruldasemad nimed möödunud aastal

tüdrukud: Diana (pandi eelmisel aastal 88 korda), Laura (86), Anastassia (76), Maria (75), Anna (73), Sandra (67), Kristina (64), Karina (54), Alina (51), Jekaterina (51), Viktoria (51), Darja (47), Helen (43), Aleksandra (42), Anastasia (41), Kätlin (41), Grete (39), Kristiina (38), Kristin (38), Jelizaveta (37), Elina (36), Jana (36), Johanna (35), Valeria (35), Birgit (34), Julia (34), Arina (32), Annabel (31), Triin (31), Annika (29), Karin (29), Kristi (29), Merilin (29), Kristel (28), Katrin (26), Anita (24), Kärt (24), Liis (24), Aljona (23), Hanna (23), Kelly (23), Elisabeth (22), Helena (22), Liisa (22), Angelina (21), Maris (21), Tatjana (21), Anette (20), Kadi (20), Kaisa (20).

Poisid: Kevin (116 korda eelmisel aastal), Martin (112), Aleksandr (104), Kristjan (87), Sander (81), Nikita (74), Karl (66), Maksim (66), Dmitri (64), Mark (59), Andrei (55), Markus (55), Robert (53), Aleksei (51), Daniil (50), Artur (49), Ilija (46), Kristo (45), Rasmus (44), Siim (44), Sten (44), Kaspar (43), Erik (41), Pavel (41), Vladislav (41), Kirill (40), Artjom (39), Marek (38), Sergei (38), Henri (36), Oliver (36), Tanel (36), Egert (35), Hendrik (35), Mihkel (35), Anton (34), Roman (34), Andres (32), Daniel (31), Silver (31), Igor (30), Kert (30), Marko (30), Taavi (29), Andreas (28), Joosep (28), Madis (28), Mihhail (28), Richard (28), Aleks (27).

Veidrad nimed poistel:

Reginald Anselm, Günai, Aerton-Chris, Rabindranath Sundaram, Niklis, Uik, Ayrton, Grichnakov, Nugzar, Mõtus Lõmash, Sabri.

Tütarlapsted:

Daryl-Särin; Hebo, Emma Pipi Penelope, Appolinarija, Geitrud Fia, Äly, Ribaana-Chätleen, Lutsherito, Hele Mai Hipp, Kullake-Gertrud Geddily.

Rahvastikuregistri andmetel elas neli aastat tagsi Eestis kõige rohkem Linda- nimelisi naisi: ligikaudu 7600.

Järgnesid Aino, ligikaudu 6700; Tiina, Sirje ligikaudu 5900.

Meeste seas oli kõige tavalisem nimi Jüri ligiakudu 8700; järgnesid Rein: 7900, Jaan ligikaudu 7800

Allikas siseministeerium ja EPL

Vanemad panevad lastele kaks nime

Eestis eristatakse kuut nimemoe etappi. Neist esi-meseks peetakse sajandial-guses sakslaste kasutusest võetud võõrkeelseid nimesid nagu Marie, Johannes, Al-ma, Rosalie jts.

20–30-ndatel aastatel hin-nati Eestis keeleuuendajate soovitatud uusi kodumai-seid nimesid nagu Aino, Lai-ne, Luule, Endel, Ilmar, Vel-lo. Neile Järgnesid vanad eesti laennimed 40-ndatel: Tiiu, Maie, Malle, Rein, Jü-ri, Ants, Jaak, Tõnu, Peeter.

50–60-ndatel aastatel tulid moodi sellised nimeelemen-did nagu Sirje, Terje, Merje, Ülle, Pille, Marika, Annika, Monika, Janika, Reelika; meestenimede seas Toomas, Andres, Andrus, Jaanus, Urmas, Meelis jts.

80-ndatel aastatel tulid aga moodi 40-ndatel kõrvale jää-nud laennimed nagu Piret, Kadri, Triin, Maarja, Ind-rek, Lauri, Siim, Mihkel.

90-ndatel pannakse taas meelsasti sajandialguses moes olnud vanu, sakslaste kasutusest pärit nimesid – Maria, Anna, Laura, Johan-na, Hans, Johannes, Eduard, Oskar, Aleksander, Karl, Martin.

Kuid 90-ndate aastate alul olid populaarsed ka Liis, Triin, Kaarel, Siim, Mihkel, Hendrik. Uue tendentsina on neile lisandunud võõr-keelsed nimed nagu Kristel, Kristen, Birgit, Kelli, Ras-mus, Kaspar, Silver, Kevin, Helen, Stevene jne.

Kui 1950. aastast kuni 1980. aastani pandi väga har-va kaksiknimesid, siis nüüd armastavad eestlased anda lastele mitu nime.

Piret Tali