Eestis tekib aastas 70 000 tonni vanapaberit
Kui palju täpselt turule toodavast paberist kokku kogutakse, ei ole keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki hinnangul võimalik kokku arvutada, sest pole andmeid, kui palju paberit turule paisatakse. “Soomes kogutakse kokku 73 protsenti turule tulevast paberihulgast, sest Soomes vastutab paberi tootja selle kogumise eest,” sõnab Eek.
Räpina vabrik kasutab taastootmiseks 1000 tonni paberit, ülejäänud eksporditakse naaberriikide töötlustehastesse. Tuleval aastal loodab vabrik paberitöötlemise mahtu neljakordistada.
Räpina paberivabriku juht Meelis Mälberg möönab, et näiteks kontoripaberit ei hakata Räpinas ilmselt kunagi tegema, sest esiteks on seda odavam sisse tuua suurtest tööstustest Rootsis ja Soomes ning teiseks ei suudeta vanapaberist ealeski piisavalt valget ja trükkimiseks-paljundamiseks sobivat paberit toota.
Vanapaberi taaskasutamisel on inimestel ja asutustel endil võimalik palju ära teha. Urmo Lehtveer Eestimaa Looduse Fondist soovitab alustada paberiprügi tekitamise vähendamisest. “Tellides mingit trükist või brošüüri, võiks vältida läbiimmutatud läikpaberile trükkimist,” soovitab Lehtveer asutustele. Samuti on võimalik ümbrikke taaskasutada, neid hoopis ise valmistada või tellida neid näiteks mõnelt puudega inimeste kojalt – et ühest asjast mitmekordselt kasu tõuseks.
Vähe tähtis pole seegi, kuidas asi toodetud on – näiteks paberi puhul tasub tootelt otsida keskkonnasõbralikkust tähistavat rohelist luike või FSC sertifikaati. Viimane tähendab, et paberi tootmiseks kasutatud puit ei pärine röövraietest.
Asi, mida inimesed tihti ei teadvusta, on kodanikualgatuse jõud. “Kui ikka klient nõuab, et brošüüre ei trükitaks klantspaberile, siis küll asutus sellele ükskord reageerib,” julgustab Lehtveer. Kuus tonnide viisi postkastidesse jaotatava reklaamiga on sama lugu – kuigi tüütu ja aeganõudev, annab reklaami vältimiseks parima tulemuse reklaami tellinud firmadesse teatamine, et reklaame enam ei soovita. “Inimesed peavad ise tegutsema asjade muutmise nimel,” rõhutab Lehtveer.
Hoia paberit kokku
Keskmine kontoritöötaja tekitab aastas üle 100 kilo prügilajäätmeid. Paberikulu annab asutusesiseselt vähendada elektronposti kasutamisega – kõikvõimalikke teateid ja dokumente pole vaja välja trükkida ega tingimata paljundada. Juba prinditud dokumentide teisi, tühje pooli saab aga kasutada edukalt märkmepaberina.
Näpunäiteid kodus ja kontoris paberiprügihulga kahandamiseks:
kasutada märkmepaberina kõikvõimalikke poest saadud arveid ja kasutatud ümbrikke
osta karbita hambapastat, kreeme jms
organiseerida korteriühistuga maja juurde vanapaberikonteiner, mida regulaarselt ka tühjendataks
printida dokumente paberi mõlemale poolele
küsida ettevõtetest e-arveid ja loobuda kõikvõimalikest paberteadetest
visata paberiprügi selleks ettenähtud konteinerisse
paberit ei soovitata põletada, vaid kasutada ainult tule süütamiseks. Paberi põlemine tahmab korstnalõõre ning rikub õhku
Kogumiseks sobivad:
väljatrüki- ja paljunduspaber
joonistuspaber
kirjutuspaber
ajalehed ja ajakirjad
reklaamid
ümbrikud
igasugune muu puhas, kuiv ja kiletamata paber
Kogumiseks ei sobi:
koopiapaberi pakendid
kleepsud ja kleepsildid, teibid
kiletatud või vahatatud pinnaga paber, nt kinkepakipaber
kopeerimispaber või isekopeeriv paber
foolium
piimapakid
igasugune muu märg ja määrdunud paber
Trükikoda Triip teeb rohelisi trükiseid
Tartus asuv trükikoda Triip on Eestis ainuke trükikoda, kus tehakse rohelist trükist. See tähendab, et trükkimiseks kasutatakse ainult taaskasutatavat või sertifitseeritud paberit ning värve, mis põhinevad looduslikel õlidel ja mille pigmendid pole toksilised.
“Ökopaberile võib trükkida kõike, ainult kiiskavvalget või läikpaberil trükist ei saa teha,” kinnitab AS-i Triip tegevjuht Eva Peedimaa ning toob näiteks, et Souli olümpia ajal trükiti terve kogu dokumentatsioon taaskasutatavale paberile.
Nn ökotrükis on tavatrükisest 5–15 protsenti kallim, hinnavahe tingib kasutatav paber. Samas kahandaks Peedimaa hinnangul suurem nõudlus paberi hinda, sest konkurentsitihedal paberiturul on kliendil kaalukas hääl. Rohelist trükist on Triibus tehtud aasta jooksul ning mullu moodustas see viis protsenti trükikoja käibest. Eva Peedimaa sõnul on tänavuse aasta esimene kvartal näidanud mahu olulist kasvu.
Lisaks rohelisele trükisele on Triip eriline veel teisegi asja poolest – nimelt on koostöös Eestimaa Looduse Fondiga välja töötatud oma keskkonnasäästlik kava ehk ettevõte majandab võimalikult keskkonnasõbralikult.
Liigiti jäätmekogumist takistab hind
Eestis koguti tunamullu üle 524 000 tonni olmejäätmeid, millest vaid 7 protsenti moodustasid liigiti kogutud jäätmed. Jäätmete koguhulgast hinnanguliselt 18 protsenti on taaskasutatud, selles kajastub ainult ametlikest töötluskanalitest läbi käiv prügi, eramutes-suvilates põletatud paber näiteks sinna hulka ei kuulu. Hinnanguliselt arvatakse taaskasutusse jõudvat 21–23 protsenti jäätmetest.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki sõnul on Eesti elanikud mõõdukalt keskkonnateadlikud. See tähendab, et näiteks eraldi kogumisnõuetega arvestatakse, kui sellega tekib otsene tuntav rahaline kokkuhoid – muul juhul on kaastöö liigiti kogumissüsteemiga tagasihoidlikum.
“2002. aasta jäätmekäitlus ülevaade”, keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus
