Eestis tuleb pillidest pidevalt rääkida



Pillid annavad peaaegu saja-protsendilise kaitse soovimatu raseduse eest, ütleb Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku günekoloog dr Tiina Angerjas.

•• Kas täna peab Eestis üldse rääkima kontratseptsioonist?

Jah kindlasti. Ja rääkida tuleb niikaua, kuni meil on probleeme soovimatute rasedustega. Hoolimata sellest, et infot ja teavitamist on tehtud juba omajagu, on endiselt piisavalt noori naisi-neidusid, kes tulevad oma esimest ootamatut rasedust katkestama.

•• Kellele pillid kui meetod sobib? Kes on kasutajad?

Otsus pillide tarvitama hakkamiseks tuleb langetada koos arstiga. Pille võivad kasutada kõik naised alates esimesest menstruatsioonist kuni 40. eluaastani. Kui neil naistel ei ole terviserikkeid, võib pille tarvitada menopausini. Pillide kasutamisel ei oma tähtsust, kas naine on sünnitanud või ei. Alates 35. eluaastast tuleb tähelepanu pöörata ka suitsetamisele ja  kehakaalule. Enne pillide määramist tuleb mõõta ka vererõhku. Sünnitusjärgselt võib pille hakata võtma 6 nädalat pärast sünnitust – imetamisperioodil. Pille määratakse tihti ka ravi eesmärgil – valulikud ja vererohked menstruatsioonid, endometrioos, akne.

On ka rida üldhaigusi, mille puhul arenev rasedus seaks ohtu naise tervise ja isegi elu – selliselgi juhul leiab tihti lahenduse pillide näol. Mida ei tohi aga mingil juhul ära unustada – pillid ei kaitse suguhaiguste eest!

•• Pille on palju nimetusi, mille poolest nad erinevad?

Pillid võib jagada kaheks – kombineeritud pillid ja ühte hormooni sisaldavad pillid. Neist esimesed sisaldavad östrogeeni ja gestageeni, teised ainult gestageeni. Ainult gestageeni sisaldavad pillid on SOS-pillid ehk postkoitaalsed nn hädaabipillid ja minipillid, mida võib kasutada rinnaga toitmise perioodil ja mõningate üldhaiguste puhul (diabeet, kõrge vererõhk jt).

Kombineeritud pille on suurem valik. Selle alusel, kuidas hormoonide sisaldus ühes pillilehes muutub, jagatakse neid 1-, 2- ja 3-faasilisteks. Eri pillidel on östrogeenne hormoon oma olemuselt sarnane, ent erineb koguse poolest. Teise faasi hormoon on eri pillides erinev nii oma nimetuse kui ka toime omapära poolest. See, milline pill naisele-neiule sobib, selgub arstiga vesteldes (arvestada tuleb südame-, maksa-, verehaiguseid ja ka mõningaid pärilikke haigusi). Vajadusel tulevad lisaks uuringud-analüüsid. Et inimorganismid on oma ainevahetuselt erinevad, selgub osade pillide sobivus siiski ka alles katse ja eksituse meetodil.

••  Mis on pillide kui meetodi eelis?

Need annavad peaaegu saja-protsendilise kaitse soovimatute raseduste eest. Muidugi juhul, kui pille võetakse õigesti. Lisaks sellele on menstruatsioonid vähema verega, kestuselt lühemad ja ka tsükkel on korrapärane. Samuti vähendavad pillid munasarja- ja emaka limaskestavähi riski. Teisalt pole pillide kasutamisajal ka emakavälise raseduse riski.

••  Kas naisel võiks olla pillide kohta eelteadmisi, kui ta tuleb konsultatsioonile?

Ikka võiks, sest paraku jääb ühekordne vastuvõtu aeg napiks, et kõigest põhjalikumalt rääkida jõuaks. Mitte keegi ei peaks küll kartma ega sellepärast arstile tulekust loobuma – pole rumalaid küsimusi. Kui eelteadmisi pole, anname esimesel vestlusel patsiendile kaasa hulga infovoldikuid, et ta saaks teha kodutööd (reeglina soovib naine ka mõtlemisaega) ja järgmisel visiidil on siis juba lihtsam valikuid langetada. Kui eelteadmised on olemas, saab retsepti kirjutada kohe.

•• Kust leida infot?

Raamatutest, infovoldikutest, internetist, ajakirjadest-ajalehtedest. Omal kohal on ka noorte omavaheline suhtlemine, info vanematelt jne.

Mis on pillid? Kuidas pillid töötavad?

•• Kombineeritud rasestumisvastased tabletid (oraalsed kontratseptiivid) ehk pillid sisaldavad sünteetilisi hormoone - östrogeeni ja progestageeni. Need hormoonid toimivad sarnaselt organismi loomulike hormoonidega. Kui pille kasutatakse õigetes annustes ja vastavalt skeemile, hoiavad need ära soovimatu raseduse.

•• Pillide toime aluseks on munasarjade ja nende tegevust reguleeriva ajuripatsi vahelise koostöö simuleerimine. Ajuripats “sunnib” munasarju munarakku ette valmistama ja hormoone tootma. Vastupidine tagasiside toimib samal viisil - munasarjad, mis toodavad suurenevas koguses hormoone, saadavad signaali tagasi hüpofüüsisele, “sundides” viimast nende stimuleerimist lõpetama. Pillide tarvitamisel ajuripatsit n-ö. “petetakse” - ajuripatsile saadavad signaali hormoonide küllaldase hulga kohta mitte munasarjade poolt toodetud, vaid tablettides sisalduvad hormoonid. Samal ajal munasarjad puhkavad - nad ei valmista ette munarakku, ovulatsiooni ei toimu ja toodetavate hormoonide hulk on märkimisväärselt väiksem. Loomulike hormoonide hulga vähenemist kompenseerivad tablettides sisalduvad hormoonid. Kui pillide võtmine lõpetatakse, taastub munasarjade tegevus, sest neis olevad folliikulid on alati arenemiseks valmis (folliikulis asub küpsev munarakk) ja reageerivad ajuripatsi taasalanud stimulatsioonile.

Vormistage Eesti Päevalehe püsimaksetellimus vaid 30 sendi eest päevas ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust! Vaata lähemalt »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare