“Suveaja kehtestamine on igati mõistlik samm,” arvab Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti operatiivdirektor Kuno Tammearu. “Läinud suvel jõudis pärast tööpäeva ujuma või piknikule enamasti siis, kui hakkas juba hämarduma. Eriti vihastas see, et hommikul läks valgeks juba kolme-nelja ajal. Magada ei saanud, aga muud tarka polnud samuti teha.”

Tammearu panid muigama soovitused jaotada valget aega ise otstarbekamalt. Kell kuus hommikul sõpru välja kutsudes mõjub see põnevalt vaid esimesel korral. Järgmisel katsel saadavad tuttavad sind sellise jutuga kuu peale. Varavalges muruniidukiga põristamine ei rõõ-musta uniseid naabreid kohe kindlasti. Tammearu meelest oleks igati mõistlik ka sügise saabudes jääda suvisele ajale, sest talvine pimedus kurnab paratamatult tervist.

Tööle enne kukke ja koitu. Pahameelt ülejäänud Euroopaga erinevast kellaajast tundsid viimastel aastatel need, kes pidid sageli lennureise ette võtma. Pole just meeldiv ärgata kella viie ajal hommikul, kõik ikka seetõttu, et lennufirmad kohandasid oma graafikuid teiste riikidega. Vastasel juhul oleks mitut lennukit kasutav klient pidanud lennujaamades oodates tunde veetma.

“Osa meie töötajatest pidi tulema tööle juba enne kukelaulu,” meenutab Estonian Airi infojuht Raimond Made läinud-aastaseid vintsutusi. “Inimeste jaoks oli see üsna kurnav. Firma omakorda pidi neile maksma öötundide eest.” Made sõnul teadis püsiklient varem peast, millal üks või teine lennuk õhku tõuseb. Suveaja puudumise tõttu pidi ennast kaks korda aastas ümber harjutama.

Läinud kevadel plaanisid ka Hansapanga töötajad valge aja enda kasuks pööramist. Arutleti selle üle, et klienditeenindusega otseselt mitteseotud inimesed võiksid alustada tööpäeva varem. Väikese arupidamise järel jõuti tõdemuseni, et see omalooming tekitaks koostööpartnerites ja klientides segadust.

Valgus teeb meele rõõmsaks. “Mina ei suutnudki seda hommikust valget aega ära kasutada,” tunnistab Hansapanga suhetekorraldusspetsialist Kristiina Tamberg. “Minul on ikkagi selline harjumus, et hommikul ärgates lähen alga-tuseks tööle. Teoreetiliselt võiks muidugi hoopis rattaga sõita või ujuma minna. Aga selline ajutine ümberharjumine nõuaks pingutust.”

Vastased nägid suveajas ohtu laste ja kindla tõusmiskellaajaga harjunud inimeste tervisele. Nõmme erahaigla perearst Karl Väärt kinnitab aga, et tema pole oma praktikas taolise murega kokku puutunud. Tema sõnul võtab varasema tõusmisega harjumine kuni nädala. See on võrreldav näiteks lennukisõiduga Ameerikast Eestisse.

“Usun, et põhjamaa inimestele on õhtune valge aeg väga oluline,” lisab doktor Väärt. “Valgusel on raviv efekt. Mida pikemalt seda ärkveloleku ajast saab nautida, seda parem.”

Suveaeg 2002:

ööl vastu 31. märtsi tuleb kellad lükata tund aega edasi.