Eestlase nimevalik sõltub moest ja muutub kiiresti
Eesti Keele Instituudi grammatikasektori juhataja Peeter Pälli sõnul on nimepanekul üks iseloomulikke nähtusi see, et lapsele pannakse teist tüüpi nimi kui nimepanijate endi põlvkonnal.
Vanaema ja vanaisa nimed sobiksid paremini. See on üks põhjusi, miks mõne aja eest tulid taas kasutusse eelmise sajandi alguse nimed.
“Väga tavaline on nimede rahvusvaheline laenamine,” märkis Päll. “Eestis on see olnud pikka aega vastuvõetav, juba 19. sajandi keskpaigale eelneval ajal pandi lastele ristiusu taustaga nimesid.” Eelmisel sajandil on laenatud näiteks Leedust Egle, Soomest Erkki ja Kaisa, Rootsist Sven, inglise keelest Kevin, Robin ja Kätlin.
20. sajandi alguses domineerisid võõrapärased nimed ja see oli laialt aktsepteeritav. Selgelt eestipäraste nimede ülekaal tuli 1930. aastatel.
Kõige eestilikumad eesnimed pandi lastele 1940.–50. aastate alguses, samuti olid eesti pärit-olu nimed moes 1980. aastate algupoolel.
Soome nimeuurija Eero Kiviniemi järgi võib moega seoses täheldada kolme rühma inimesi. Esimesed panevad mingile moele aluse. Kes nad on, on raske üksiti iseloomustada. Tänu neile saab mingil hetkel mood moeks. Teine seltskond lapsevanemaid on need, kes moele kohe alluvad ja moekaid nimesid kasutavad. Ning siis tuleb järellainetus, need, kes kasutavad just äsja moest läinud nimesid.
Kas nimi rikub meest?
Väike hulk vanemaid mõtleb oma lastele suisa uusi nimesid välja. “Veidrad nimed moodustavad väga tühise osa suurest nimede hulgast, aga neid tõstetakse alati esile,” rääkis Peeter Päll. Väga paljud eesti lapsed saavad normaalse nime.
Näiteks võõrtähtedega või võõrapärase tähekombinatsiooniga nimesid oli viimasel kümnendil 7,7% tüdrukutel ja 4,9% poistel. 25 aastat tagasi oli niisuguseid nimesid alla kahe protsendi.
“Nimede puhul on taluvuspiirid teistsugused kui lihtsalt sõnade puhul,” märkis Päll ja lisas: “See piir on kuskil olemas, päris niisuguseid ei saa panna, mida võiks pidada alandavaks või sõimunimeks.”
Ent mõnes teises maailmanurgas, mingi maagilise uskumuse taustaks kasutatakse selliseidki. Paljudel loodusrahvastel on komme nimetada lapsi inetute sõnadega – siis kurjad vaimud ei ründa lapsi.
Samas on Pälli sõnul väga tähtis, et nimi ei annaks põhjust pilgata, sest laps ei ole ise suuteline ennast kaitsma. Seepärast ei ole nimepanek vaid suva küsimus. Näiteks soomlastel ja rootslastel olevat nimepanekul suhteliselt ranged piirangud võrreldes Eestiga.
Seadus jätab fantaasiale vabaduse
Hetkel reguleerib nimepanekut perekonnaseaduse paragrahv 46, mis on väga üldsõnaline. Siseministeeriumi pressinõuniku Katrin Videse hinnangul sõltub lapsele harvaesineva nime panemine perekonnaseisuameti registreerijatest ja nende veenmiskunstist.
On hea tava, et nimeks ei soovitata panna numbrit, ka rooma numbrit, ega üksikut tähte. Samuti ei soovitata panna enam kui kolme üksikut või mitut kahekordset nime.
Mullu oktoobris valmis isikunimeseaduse eelnõu, mille koostamise töörühma kuulub ka Peeter Päll. Seadus peaks täpsemalt määrama lapsenimede panemise korra. Järgmisel aastal peaks seadus taas riigikokku jõudma.
Pälli arvates pole ükski seadus imerohi, paljut saab muuta avaliku arvamuse kaudu. “On lapsevanemaid, kes teadmatusest soovivad mingit nime, aga on meelsasti valmis seisukohta muutma, kui asjad ära seletada,” märkis Päll.
Haruldane nimi tekitab probleeme
28-aastane Annar Alas on oma erilise nime saanud islandi keelest, kus see tähendab “teine”. Nimelt on Annar peres teisena sündinud poeg, vanem poeg sai vastavalt nime “esimene”. “Mina küll oma lapsi sellise nimega ei karistaks,” ohkab Annar hingepõhjast ja siis parandab end ruttu, et nii hull asi muidugi pole.
“Teist samanimelist ei ole ma kohanud. Ilmselt on minu nimi nii eriline, et koolis ei pandud mulle isegi hüüdnime,” tunnistab ta. Samamoodi pole sellise nimega kokku puutunud ametnikud, sest kus on vaja olnud nime ütelda, on Annar pidanud selle alati mitu korda üle kordama. “Ebamugav nimi,” leiab ta.
Pole midagi imestada, et kui mehele töökohas bensiinikaarti tehti, läksid esimesed kolm varianti aia taha – küll puudus eesnimest täht, siis aeti sassi ees- ja perekonnanimi ning lõpuks vahetasid mõned tähed nimedes asukohta. “Kui nüüd kusagil nime küsitakse, siis ma ei vaevugi enam seda ütlema, ulatan kohe visiitkaardi,” on Annar kogemusist õppust võtnud.
Samas tunnistab ta, et ei kujuta end ette mõne tavalisema nimega. “Ma ei tea, mis tunne oleks elada näiteks Andresena, neid on nii palju,” ütleb Annar ja jääb mulje, et ebamugav või mitte, oma nime üle tunneb ta siiski uhkust.
Seadus läheb karmimaks
Praegune juhis lapsele eesnime andmiseks on perekonnaseaduse paragrahv 46: lapse eesnimi
Lapsele ei või panna eesnime, mis ei ole kooskõlas heade kommete ja tavadega.
Lapsel võib olla mitte enam kui kolm eesnime või üks kahekordne eesnimi.
Tulevikus on reegleid rohkem: siseministeeriumis on väljatöötamisel isikunimeseaduse eelnõu, kus on eesnimepiirangud kirjas. Mõned väljavõtted:
Isikunime moodustamisel kasutatakse eesti-ladina tähti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid.
Eestikeelse isikunime õigekirjutus peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Võõrkeelse isikunime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjareeglitele.
Eesnimi võib koosneda andmisel mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest; kohaldamisel ühest või mitmest nimest.
Eesnimeks ei või anda nime või nimesid, mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommete või Eesti nimetavaga.
Eesnimeks ei või ilma mõjuva põhjuseta anda: tavatut eesnime, mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv; isiku soole mittevastavat nime; üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nime või teenistusnime.
Ütle mulle oma nimi, ja ma püüan seda hääldada
2003. aasta populaarsemad poisinimed (populaarsuse järjekorras): Martin, Markus, Nikita, Aleksandr/Aleksander, Rasmus, Maksim, Daniil, Kevin, Robin, Sander, Ilja.
Tüdrukute populaarsemad nimed: Sandra, Kristiina/Kristina, Anna, Laura, Anastasia/Anastassia, Maria, Polina, Diana, Darja, Sofia/Sofja, Alina.
Valik harvaesinevaid poisslaste nimesid: Maye-Jander, Trond Brjarte, Georg-Goswin, Matrix,
Shrek, Örö-Bhekiwe, Relon, Norton, Oleander, Georg-Goswin, Declan, Noel, Taigo Juunior, Tristan Timothy, Ruud, Kösta, Breston, Jamo, Gomer, Dimon, Signor, Ulf, Japheth, Indre, Arhe, Indy, Armido, Rhening, Riko-Givy, Himot, Radu, Adar, Breca, Ansel, Rato, Travis, Luukas Aeg, Kenko, Asmus, Greito, Ino, Uku Hiid, Oosip, Jeonel, Kellven, Kendris, Trenton, Mark Sverker.
Valik harvaesinevaid tütarlaste nimesid: Randelyn, Dyavolessa-Maria, Filareta Dolcette, Cayro-Lyza, Sarmika-Hell, Kirteli, Lorelai, marimar, Hertrudis, Darelyan, Madara Kuld, Virbi Kleer, Aaria Lee, Emmelgelina, Brietie, Mirttel, Keira, Cameron, Sevinc, Smilla, Haldja, Rhe, Mirlen, Bettina, Lomely, Pipi Triinu, Randelyn, Grittel, Sisandra, Nia, Sibell, Mirjam Sürr, Kärg, Priti, Carlyne, Berlyka, Hailely, Kaleria, Gynethy, Deidre, Patrina, Reneeta, Rinell, Chantell, Isis, Jonete, Karetti, Hosanna, Viive-Virhiinya, Loviisa Lorelai, Sheryl, Ke Nette.
Allikas: Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond.
