Eestlase viis uskumatut aastat Aasias

Eesti noormees Toomas Altnurme sattus Itta esimest korda kuus aastat tagasi, kui ta sai UNESCO maalikunstistipendiumi ja õppis aasta Tais Rajamangala ülikoolis.

Magnetid, mis Altnurme Aasiasse meelitasid, on budism ja taoism.

"Budism on üks vabamaid mõtteviise, taoismis on palju seletamatut ja müstilist, mis on kunsti seisukohast väga põnev," põhjendab mõneks nädalaks Eestisse külla tulnud kunstnik oma eelistusi.

Eesti kunstniku esimeseks Aasia-koduks sai imekaunil jõekaldal asuv bambuseonn 60 kilomeetri kaugusel Bangkokist. "Onni kõrval asuva templi mungad toitsid jões elavaid kalu riisiga, mille peale kalad kasvasid meeletult suureks, aga kuna nad olid pühad, siis püüda neid ei tohtinud," meenutab Altnurme esimesi argipäevi Tais. Naaberonnis elas Vietnamist pärit poiss, tänu kellele õppis Altnurme selgeks vene keele. Eesti tudengi sõiduvahendiks sai hiidvana ja hirmraske hiina jalgratas. "Tahtsin seda Eestisse kaasa tuua, aga see osutus liiga tülikaks."

Tai õppejõud juhendasid maalivat ning ajalugu, budismi ja sümboleid uurivat Euroopa üliõpilast eriprogrammi järgi.

Elus tänu shamaanile

Viie Aasias elatud aasta jooksul on Altnurme läbi matkanud suure osa Kagu-Aasia riikidest, oma suurimate lemmikutena nimetab ta Laost, Indoneesiat ja Kampucheat.

Kampucheas asuv Angkori linn, üle tuhande aasta vanuse khmeride kultuuri esindaja, on Altnurme sõnul Kagu-Aasia kõige fantastilisem inimkätega rajatud objekt. "Veel selle sajandi alguses oli see kõrgkultuuri häll täielikult dzhunglis, nüüd on linn taasavastatud." Angkori nime kannab ka sealne kümnemeetriste nägudega budakujudega ehitud laavakivist põhitempel, mis on maailma üks suurimaid kivitempleid.

"Templite ümber kasvavad kuni seitsmemeetrise läbimõõduga puud, kusjuures puujuured sõna otseses mõttes hoiavad müüre püsti. Ma usun, et puude tohutu jõud on seotud selle vana kultuuriga – müstiline koht!"

Kampucheasse saab nüüd, mil piir on pärast 50 aastat kestnud sõda jälle lahti, Bangkokist rongiga, piirilt edasi viib veoauto.

Suurima looduselamusena Aasias meenutab Altnurme Nepaali. "Nii võimast emotsiooni kui Nepaali mägedest, ei ole ma loodusest kusagil mujal saanud. 6000 meetri kõrgusel tunned end imepisikesena ja hakkad asjadele teistmoodi mõtlema. India targad seletavad, et maakera mõju väheneb ja vaim saab vabamaks."

Seiklusi pakub Aasia Altnurme sõnul lõputult. "Kõige karmimad seiklused on haigused. Nepaalis Katmandus haigestus Altnurme difteeria sarnasesse kõhutõppe. "Mitte midagi süüa ei saa ja 2–3 nädalaga võib saabuda surm. Otsest ravi sellele tõvele ei ole, ainus lääne meditsiini pakutav abinõu on kolm nädalat tilgutite all elada." Õnneks tundsid Altnurme sõbrad üht vana Nepaali shamaanist kuningat. "Üks dalai-laama õpilastest viis mind tema juurde, kuninga antud rohi ja sinna juurde lausutud shamaaniloits tegid paari päevaga terveks."

Aasia pakub aga ka palju koomilist. "Tais Lobburis elab tohutult palju ahve. Kui rong seal peatub, hüppab neid rongiakendest sisse terve armee. Toitu – näiteks banaane – otsides varastavad nad reisijad julmalt paljaks." Alturme jäi sel viisil ilma kotist, kus oli sees ka tema pass.

"Mis mul üle jäi, jooksin ahvile dzhunglisse järele, õnneks oli ta minu rahakoti ja dokumendid ebahuvitavateks hinnanud ja maha visanud."

Eestlane kuningapojaks

1997. aastal, olles vahepeal elanud Chicagos ja lõpetanud Eestis ülikooli, sai Altnurme stipendiumi Korea valitsuselt ja läks Aasiasse tagasi.

Soulis elab Altnurme kesklinnas ühiselamus, ümberringi on maailma tihedaima asustusega city, pilvelõhkujate vahel templid ja aastaringsed shamaanitseremooniad. Kujutava kunsti magistratuuriõpingute lõpuni Hongik ülikoolis on Altnurmel täna jäänud veel pool aastat.

Lisaks õpingutele on Altnurme kaks aastat dekoreerinud Korea reive – teinud plakateid ja flaiereid, voolinud puuskulptuure ja disaininud rõivaid, korraldanud näitusi ja andnud performanceid.

"Meie kool on Korea kõige kuulsam kunstiülikool, mille ümber tegutseb palju klubisid ja galeriisid ja toimub kõikvõimalikke üritusi," räägib Altnurme.

Lisaks kunstile tegeleb Altnurme Koreas ka näitlemisega, mängides kohalikus seebiseriaalis. "Seriaal räägib sellest, kuidas Korea tüübid elavad Los Angeleses, mina mängin episoodilistes rollides välismaalast." Sügisel hakatakse Soulis tegema poolenisti animatsioonidest koosnevat filmi "Sfinks", kus eestlast ootab kuningapoja roll.

Turisti sihtpunkt Aasias olgu Bangkok

Esimest korda elus Aasiasse sattuvale eestlasele soovitab Koreas elav Toomas Altnurme võtta reisi keskseks sihiks Tai pealinn Bangkok: "Sealt on juba lihtne igale poole mujale edasi minna. Kogu Kagu-Aasiat soovitan väga soojalt."

Korea on Altnurme sõnul jube kallis maa ja vastuvõetamatu kliimaga. "Suvel on meil liiga sajune, talvel Siberi tuulte tõttu liiga külm. Kui Koreasse tulla, siis sügisel."

Toit on erinevates Aasia riikides Altnurme sõnul täiesti erinev. "Koreas soovitan proovida kimtshit, mis on nagu eesti hapukapsad punase pipraga ja lehe sisse keeratud vürtsikat lambaliha pulgugit."

Tai on kunstniku sõnul hästi magus maa. "Sõin ennast seal paksuks, ringi sõites võis iga küla vahel kohata vanamutti, kes müüb õli sees keedetud banaane taignas."

Väga ettevaatlik tuleb Altnurme sõnul Aasias olla vee joomisega (eelistada pudelivett või keedetut) ning skorpionide ja ämblikega.

Romi Erlach