Eestlastelt küsitav õppemaks väheneb 10 korda
Erialast olenevalt tuleb EL-is riigieelarvevälistel kohtadel välja käia 140
000 - 235 000 krooni aastas. Võrdluseks, täiskoormusega õppetöö Eesti ühes
kallimas eraülikoolis Concordia Audenteses maksab aastas umbes 50 000
krooni. Riigieelarveliste erialade tudengitel, juhul kui nad on liidu
kodanikud, tuleb EL-i ülikoolides maksta 16 000 - 23 500 krooni - nii on see
näiteks Hollandis, Itaalias, Iirimaal ja Suurbritannias. Soomes, Rootsis ja
Saksamaal doteerib riik täna veel kõrgharidust täielikult, näidates nii, et
jagab muret ühiskonna pärast. Saksamaal on selles küsimuses just vaidlused
käimas.
EL-is tähtsustatakse võrdse kohtlemise printsiipi - see tähendab sisuliselt
seda, et pärast 1. maid ei kohelda eestlasi liidu koolides võrdväärselt
iraaklaste või venelastega - kui mis tahes liikmesriik maksab mõnel erialal
koolitustellimuse kinni, siis nendele kohtadele saab kandideerida igasuguste
reservatsioonideta ka eestlane, juhul kui ta vastab konkursi
kriteeriumidele. Õppemaksu tasub eestlane täpselt sama palju kui prantslane,
kreeklane või ungarlane samal erialal.
Võrdne kohtlemine saab aktuaalseks ka Eestis, sest riik ei ole seni lubanud
riigieelarvelistele kohtadele välistudengeid. Keele- ja kultuuribarjäärid on
ainsad, mis jäävad liikmesriikide haridusturge võõraste eest kaitsma.
Enamik EL-i riike on riiklikul tasemel ülikoolide õppemaksu paika pannud -
Suurbritannias on see õigus koolidele jäetud. Tendents on tasulise
kõrghariduse poole, sest tööealiste maksumaksjate arv väheneb. Riiklik
tellimus ei ole eriti levinud Hollandis ja Suurbritannias - seal maksavad
õppurid suurema osa haridusest kinni. Samas näiteks Austrias ja Hispaanias
küsitakse tudengitelt sümboolset tasu - alla 6000 krooni semestri eest.
Itaalias makstud õppemaksust on liidu kodanikel kuni 95 protsendi ulatuses
võimalik raha tagasi nõuda. See võimalus on olemas ka kolmandate riikide
kodanikel, juhul kui nad suudavad tõestada, et nende majanduslik seis ei ole
just roosiline.
Archimedese sihtasutuse hinnangul õpiks Eesti tudeng 23 500-kroonise
õppemaksu eest Euroopas küll. Seni tuli välja käia kuni kümme korda suurem
summa.
Millistes riikides on parim hariduse hinna ja kvaliteedi suhe?
Maine poolest võib esile tõsta Suurbritannia ülikoole. Kuigi seal on kallid
koolid, on pakutav haridus traditsiooniliselt kindel ja hea. Rootsis, Soomes
ja Saksamaal on ka head koolid ning peaksid eestlastele huvi pakkuma, sest
seal õppimine on praktiliselt tasuta - tuleb maksta vaid nn
immatrikuleerimismaksu, mis erinevalt liikmesriigist on kuni 1600 krooni.
Kui võrrelda välisülikoolide õppetaset Eesti ülikoolide omaga, siis
halvustamiseks pole põhjust, aga Euroopa eliiti mahuvad meie koolid vaid
väga piiratud erialadel. Oluline on see, et sanss välisriiki tööle saada on
suurem sellel, kes on välisriigis õppinud. Samas mujal Euroopas on palgad
suuremad, mis peakski olema Euroopasse õppima minemisel stiimuliks. Eesti on
väike riik, ka siin muutub aina olulisemaks töötaja konkurentsivõimes see,
kas ta on välismaal õppinud. Kui noor inimene on siin ühes ja samas
ülikoolis õppinud 5-6 aastat, ütlevad tööandjad, et ta ei tea, kuidas mujal
elatakse.
Euroopa hariduse kaubamärk on traditsioonilisus, seetõttu jäävad vanad
tugevad klassikalised ülikoolid veel mõneks ajaks üliõpilaste suurimaks
magnetiks. Nooremad, väiksemad ja paindlikumad koolid ei lase neil aga ka
loorberitele puhkama jääda ning seetõttu on ka kõige pikema ajalooga
konservatiivsed ülikoolid sunnitud kasutusele võtma ingliskeelseid
õppekavasid ning vastu tulema välisüliõpilaste nõudmistele.
SA Archimedes
Näiteid õppemaksudest erinevates riikides
Holland
Hollandis on kõrgharidus tasuline ning riik finantseerib teatud erialasid
täiendavalt. Riigi finantseeritud erialadel kehtestab riik ka võimaliku
maksimaalse õppemaksu liidu kodanikele (23 500 krooni aastas). Erialadel,
mida riik ühes või teises ülikoolis ei toeta, näiteks majandus, õigusteadus,
rahvusvahelised suhted, avalik haldus jne, on õppemaks võrdne kõikidele
üliõpilastele olenemata nende päritolumaast (enamikul erialadel 141 000 -
235 000 krooni aastas). Kuigi Hollandi ülikoolides on palju ingliskeelseid
õppekavu, siis riik neid enamasti ei toeta. Mõningatel erialadel õppivatel
EL-i riikide üliõpilastel on võimalik taotleda ka Hollandi üliõpilastele
väljastatavaid stipendiume ning õppelaenu.
Rootsi
Kui üksikud erandid välja jätta rahastab kõrgharidust Rootsis peaaegu
täielikult riik, sh ka välisüliõpilaste õpingud. Stipendiume makstakse
välisüliõpilastele Rootsi Instituudi kaudu, kusjuures rohkem toetusi
määratakse just madalama elatustasemega riikidest tulevatele üliõpilastele.
Saksamaa
Saksamaa kõrgkoolides enamasti õppemaksu ei ole, kui mitte arvestada mõnel
liidumaal küsitavat immatrikuleerimismaksu (780-1560 krooni semestris). Küll
on aga täiendavaid kulutusi, mida tuleb teha kõikidel välisüliõpilastel.
Kohustuslik tervisekindlustus läheb kõikidele üliõpilastele olenemata
päritolumaast maksma umbes 780 krooni kuus ning vanemad kui 30-aastased
üliõpilased peavad tegema veel täiendava kindlustuse.
Stipendiume väljastavad DAAD ja teised organisatsioonid enamasti üliõpilaste
akadeemilise võimekuse ning mitte päritolumaa põhjal. Ainult EL-i riikidest
pärit üliõpilastel on õigus Saksamaal õppimise kõrvalt ka töötada.
Suurbritannia
Suurbritannia ülikoolid on isemajandavad ning elatuvad üliõpilaste
õppemaksust, mille suurust on neil võimalik endil määrata. Kõikides
ülikoolides on kehtestatud erineva suurusega õppemaks EL-i riikidest pärit
üliõpilastele ning kõikidele teistele, kusjuures suurusjärk võib erineda
kuni 10 korda. Kenti ülikool näiteks küsib aastas Euroopa Liidu kodanikelt
õppemaksuna 17 600 krooni, kõikidelt teistelt aga kuni 161 160 krooni.
Austria
EL-i riikide üliõpilased võivad kandideerida riigieelarvelistele
üliõpilaskohtadele võrdselt Austria üliõpilastega, makstes õppemaksu samuti
võrdselt Austria üliõpilastega (umbes 5870 krooni semestris. Enamik Austria
ning EL-i üliõpilasi töötavad õpingute kõrvalt, mis on teistest riikidest
pärit üliõpilase jaoks keelatud.
Itaalia
Itaalias kehtestatakse õppemaks ülikoolidele tsentraalselt ning see kehtib
ühtviisi kõikides ülikoolides ning kõikidele üliõpilastele. Kohaliku ning
EL-i üliõpilase majanduslikust kindlustatusest olenevalt on võimalik
taotleda riigilt õppemaksu osalist tasumist (riik võib katta 20-95% kogu
õppemaksust). Õppemaks kehtestatakse igaks õppeaastaks uuesti, praegu on see
umbes 23 500 krooni aastas.
EL-i üliõpilaste vastuvõtt ülikooli toimub Itaalia üliõpilastega sarnastel
alustel ning ühise konkursi põhjal. Ka õppetoetusi on õigus taotleda
kõikidel Itaalia ülikoolidesse vastuvõetud üliõpilastel võrdsetel alustel.
Iirimaa
Iirimaal on kõrgharidus tasuline, ent kohalikud ning EL-riikidest pärit
üliõpilased saavad õpingute toetuseks taotleda kohalike omavalitsuste
toetust. Õppemaks on tervikuna EL-i kodanikele kõrghariduse esimesel astmel
62 600 - 78 200 krooni aastas.
Iiri ning EL-i kodakondsusega üliõpilased võivad esitada taotluse nn
FFI-toetuse (Free Fee Initiative) saamiseks, FFI stipendiaadid maksavad ise
umbes 10 950 krooni aastas. Lisaks on võimalik taotleda toetust kohalikult
omavalitsuselt, viimasel juhul maksab üliõpilane kõigest 625 krooni ringis
aastas. FFI skeemi alusel on õigus toetust taotleda üliõpilastel, kes on
mõne EL-i liikmesriigi kodanikud ning on viimase viie aasta jooksul vähemalt
kolm aastat õppinud või töötanud mõnes EL-i liikmesriigis.
Hispaania
Üks protsent vabadest kohtadest on reserveeritud üliõpilastele, kes tulevad
väljastpoolt EL-i ja Euroopa majandusruumi riike ning ka nendele kohtadele
saavad kandideerida vaid üliõpilased, kelle päritoluriigid on sõlminud
Hispaaniaga vastava riikidevahelise lepingu (Eesti nende hulka ei kuulunud).
Välisüliõpilastele on eraldi nn UNED-test, mis tuleb sisseastumisel
sooritada. EL-i ja Euroopa majandusruumi üliõpilased saavad valida, kas
soovivad astuda Hispaania ülikooli UNED-süsteemi kaudu või kandideerides
kohalike üliõpilastega.
Kõik üliõpilased olenemata päritolumaast maksavad õppemaksu. Õppemaksu
arvestatakse saadud ainepunktide kohaselt ning ühe ainepunkti hind on eriala
maksumuse järgi 141-188 krooni (erandjuhul kuni 313 krooni).
Euroopa Liidu kodanik õpib kogu elu
Katrin Kiisler
SA Archimedes
Euroopalik arusaam õppimisest ei hõlma ainult hariduse pakkumist koolis ja
ülikoolis, vaid näeb teadmiste ammutamist elukestva protsessina, kus vanus
ei mängi enam rolli. Euroopas, kus rahvastik kahaneb ja vananeb, ei piisa
maailmas toimuvatele muutustele edukaks reageerimiseks ainult noorte
tööturule aitamisest, sest noori on tööjõulise elanikkonna hulgas
suhteliselt vähe ning nendegi koolipingis omandatud teadmised vananevad
kiiresti. Ainult elukestev enesetäiendamine aitab toime tulla pidevalt ja
kiiresti muutuva eluga ning osaleda aktiivselt elukeskkonna kujundamisel.
Ka Eesti on liikumas teadmistepõhise ühiskonna ja majanduse suunas. Järjest
olulisemaks muutub juurdepääs värskemale infole ja teadmistele ning
motivatsioon ja oskus moodsat tehnoloogiat kasutada. Juba praegu on see
vältimatu eeldus, et olla tööturul läbilöögivõimeline.
Euroopa Liidu üks kolmest alustalast on inimeste vaba liikumine ning muidugi
puudutab see ka õppureid, õpetajaid ja koolitajaid. Just õppijate ja
õpetajate vaba liikumine annab tuleviku Euroopale kodaniku, kes on
mitmekülgne, tolerantne ning õppimis- ja kohanemisvõimeline. Üha
globaliseeruvas maailmas peab õppima muutuma, kaasa minema tehnoloogiliste
uuendustega, oskama suhelda, valdama keeli.
Euroopa Liidu hariduskoostööprogramm Socrates ongi loodud selleks, et
tugevdada Euroopa riikide koostööd hariduse kõigil tasandeil, tõhustada
keeleõpet, julgustada praktilise haridusalase töö uuendamist ning ühist huvi
pakkuvate haridusvaldkondade uurimist. Eesti osaleb programmis juba 1997.
aastast.
Haridusasutuste ja haridustöötajate programmis kaasalöömise aktiivsus on
Eestis pidevalt kasvanud, Euroopa Liidu laienemisega peaks võimalused veelgi
paranema ja lihtsustuma. Kolm Socratese suurt allprogrammi on Comenius
(kooliharidus), Erasmus (kõrgharidus) ja Grundtvig (täiskasvanuharidus).
Peale projektipõhise rahvusvahelise koostöö toetamise pakuvad kõik kolm ka
individuaalse õppimise võimalust.
Comeniuse programm
Comeniuse eesmärk on parandada koolihariduse kvaliteeti ning
üksteisemõistmist Euroopas koolide rahvusvahelise koostöö kaudu. Luuakse
täiendavaid õppimis- ja enesetäiendamisvõimalusi nii tulevastele kui ka juba
tegutsevatele õpetajatele.
Comeniuse kaudu saavad mõnes teises liikmesriigis teadmisi omandada nii
õpetajakoolituse üliõpilased põhikoolitusena, tulevased keeleõpetajad
praktikana kui ka õpetajad ja haridustöötajad täienduskoolitusena.
Tulevastele õpetajatele mõeldud toetuse abil tutvustatakse õpetajatöö
sisulist ja korralduslikku külge teistes Euroopa riikides. Seda võimalust
saavad kasutada need üliõpilased, kes omandavad õpetajakutset Comeniuse
projektis osalevas kõrgkoolis. Üliõpilaste õpe ja praktika kestab kuni 10
nädalat, taotleda saab seda oma kõrgkooli kaudu.
Tulevaste võõrkeeleõpetajate praktikatoetust võivad kasutada üliõpilased,
kes keeleõpetajana pole varem töötanud (tulevased keeleõpetajad, kes
hakkavad tulevikus õpetama mõnda EL-i ametlikest keeltest), algklasside
õpetajad, õpetajad erivajadustega õpilaste koolidest, kes lisaerialana
õpivad võõrkeelt, ning õpetajad, kes soovivad asuda mõnda teist õppeainet
võõrkeeles õpetama. Praktika kestab 3-8 kuud teise riigi koolis. Taotlusi
võtab vastu Socratese Eesti büroo, kes programmi nõukogu positiivse otsuse
korral maksab edasi-tagasisõidu kulud ja iga kuu stipendiumi.
Kooliharidustöötajate täienduskoolitustoetused võimaldavad nii õpetajail kui
ka teistel haridustöötajail osaleda ühe kuni nelja nädala pikkustel
täienduskoolituskursustel Euroopas.
Erasmuse programm
Erasmus on Socratese kõrgharidusalane allprogramm, mis toetab
kõrgkoolidevahelist koostööd üliõpilaste ja õppejõudude vahetuse
korraldamisel, välisõpingute tunnustamisel ja õppekavade ühisel arendamisel.
Ühine eesmärk on lihtsustada riikidevahelist vaba liikumist ning
vastastikust õpingute ja kvalifikatsioonide tunnustamist ning parandada
Euroopa üliõpilase konkurentsivõimet tööturul.
Erasmuse kõige mahukam ja tuntum valdkond on muidugi üliõpilasvahetus, igal
aastal õpib Erasmuse programmi raames Euroopa kõrgkoolides üle 120 000
vahetusüliõpilase. Möödunud kevadel tähistati miljoni vahetusüliõpilase
õppimist Euroopas programmi vahendusel, samal ajal saatis Eesti välismaale
õppima oma tuhandenda Erasmus-üliõpilase. See arv on küll vaid tilk kogu
Euroopa üliõpilasvahetuses, ent Eestile on Erasmuse avanemine tähendanud
korrapärase ning suuremahulise üliõpilasvahetuse algust.
Eesti kõrgkoolide üliõpilased, kes on jõudnud teisele kursusele, saavad
Erasmuse programmi kaudu õppida kolmest kuust kuni ühe aastani Euroopa Liidu
riikide tunnustatud kõrgkoolides. Erasmuse programmi raames saab
väliskõrgkoolis õppida vaid ühe korra. Erasmuse üliõpilase õpinguid
välisriigis peab kodukõrgkool tunnustama kohalike õpingutega võrdväärselt.
Selline kokkulepe annab üliõpilasele kindluse, et tema õpingud välismaal on
kooskõlas kodukõrgkooli nõuetega.
Erasmuse programmis osalemise õigusega Eesti kõrgkoolides nõustab üliõpilasi
nn Erasmus-koordinaator, kes aitab valida väliskõrgkooli ning annab nõu
taotlemise, valikuprotseduuride, tähtaegade jm praktiliste küsimuste vallas.
Grundtvigi programm
Programmi Socrates täiskasvanute haridusalane allprogramm Grundtvig loob
koostöö- ning enesetäiendamisvõimalusi täiskasvanute koolitusega
tegelevatele asutustele ja isikutele. Programm on suunatud ennekõike sellele
eluetapile, mis järgneb esmase hariduse omandamisele põhi-, kesk- ja
kõrgkooli tasemel. Mitmesuguseid võimalusi pakutakse laiale
täiskasvanuharidusega seotud asutuste ringile nii avalikus, era- kui ka
kolmandas sektoris. Näiteks Eesti asutustest on kolme tegutsemisaasta
jooksul kaasa löönud täiskasvanukoolitust pakkuvad mittetulundusühingud,
kõrgkoolid, rahvaülikoolid, täiskasvanute gümnaasiumid, koolitusettevõtted
ning isegi üks muuseum ja vangla.
Elukestva õppimisega omandatava hariduse kvaliteedi parandamise eesmärgil
toetatakse ka täiskasvanukoolitusega tegelevate isikute osalemist
rahvusvahelises koolitustegevuses teistes liikmesriikides - valdavalt
koolituskursustel, kuid ka teistes õppija aktiivset osalust eeldatavates
õppevormides.
