Teie kohta öeldakse, et olete post-pop bänd. Mis asi on post-pop?

- Me pole kindlad, kuidas seda defineerida. Paljud kasutavad seda määrtalust ja minu meelest see töötab. Meie muusika sisaldab palju elemente mitmetest eri stiilidest, muusika on eksperimentaalne, kuid me oleme alati soovinud teha meloodilist ja ilusat muusikat. Meie plaadifirma ütles ükskord, et meie muusika on täiusliku tulevikumaailma popmuusika.

Ma arvan, et me oleme post-kõik. Me hoolime popmuusika voorustest ja püüame neid uuendada.

Mainite mõjutajatena Popol Vuhi ja Arvo Pärti. Krautrockist saan ma aru aga miks Pärt?

- Tema koorimuusika on meid palju inspireerinud. Meile meeldib Pärdi meisterlik lihtsus. Ta kirjutab nappi ja lihtsat muusikad, kuhu on peidetud tunnete jõed, mis suudavad liigutada mägesid.

Olete pigem auasi, pigem kriitikute kui härra Igamehe lemmik. On teil ka janu laiapõhjalise kommertsedu järele?

- Meil on tulevikuks palju ambitsioone. Üks neist on megastaari staatusse tõusmine. Aga tegelikult oleme praegu asjadega rahul. Mullu mängisime pea igas Euroopa riigis, kõikjal Põhja-Ameerikas ja isegi Hiinas. Me elame muusikast ja ei oska rohkemat tahta. Oleks tore, kui see niimoodi veel kaua kestaks.

Ajate oma asju ise. Miks on teile nii oluline hoida mängu oma käpa all?

- Karjääri alguses oleksid võinud meid kirjeldada kontrolli friikidena. Viimastel aastatel oleme lõdvemalt võtnud, kuid ikkagi oleme olnud alati juures, kui asi puudutab meie muusikat või karjääri. Meil on bändis rollid hästi jagatud ja igaüks tunneb oma rida.

Aga põhjus on ikkagi selles, et meie meelest tasub see end ära ning me saame sellega hakkama. Oleme niiviisi päris kaugele jõudnud. See on ühtlasi lõbus ja annab kindlustunde, kui sa tead mis toimub.

Teil võttis kaks aastat aega enne kui hakkasite kontserte andma. Hiljem olete muusikat kirjutanud tuuride ajal. Mis määrab, kas ja millal on laul valmis?

- Raske öelda. Võime väga kaua lugude kallal töötada. Harilikult lõppeb töö siis, kui me ei leia enam kohti, kus midagi muuta. Mõnikord kulub selleks aastaid, mõnikord nädal. Kuid ka salvestatud lood võivad muutuda. Mõned igavesti.

Räägi pisut sellest Anders Morgenthaleri animatsioonist, kus te kaasa tegite…

- Anders on kameeleon. Ta suudab teha absurdikomöödiaid ja siis täitsa tõsiseid filme teemal seksitööstus ja laste õigused. Me tegime kaasa „Princessis“, mis on täispikk animatsioon täiskasvanutele. See on vennast ja õest, seksitööstusest ja kättemaksust.

Hiljem tegi Morgenthaler muusikavideo meie loole „Caravan“ – seal oli põhiline pommide lõhkamine ja nädalavahetuseks tagasti poisteks kasvamine.

Ja osalesite teatrietenduses?

- Jah. Sel sügisel osalesime kahes Taani teatri Teater Grob etenduses. See oli lahe polügoon, kus sai proovida asju, mida me muidu ei tee. Näiteks kaverdasime Creedence Clearwater Revivali „Bad Moon Risingut“.

Soovita mõnda Taani bändi, et see „Barbie Girl“ enam ei kummitaks…

- Slaraffenland, Frederik Teige, Under Byen, Le Fiasko, Kirsten Ketsjer, Our Broken Garden & Murder. Praegu on Taanis palju häid bände. Ja need mida ma siin soovitasin ei tee kunagi mingit „Barbie Girl“ singlit, vaid plaate, mis kannatavad kuulata ka aastate pärast.


Von Krahl on väike klubi, kuni nelisada inimest. Mida võime oodata?

- Pille täis lava, seitse muusikut laulavad kõrid sõlme ja lõbutsevad. Kui meil on lõbus, on ka publikul lõbus.

 


Mis toimub?

Tallinn, Von Krahl                                                                                    

Jazz’n’Motion

26.11.2008

Efterklang (Taani)

Eva Mitreikina (Eesti)

DJ Aivar Tõnso

Uksed kell 20.00

Pilet: 200/300


Vaata ka Anders Morgenthaleri muusikavideot Efterklangi loole "Caravan":