••Tegelikkus: Vaktsiine ja vaktsineerimist tuntakse juba üle 200 aasta, gripi vastu on vaktsineeritud 60 aastat. Vaktsineerimine koormab immuunsuse saavutamiseks organismi tunduvalt vähem ja on ohutum kui haiguste läbipõdemine. Vaktsineerimisest saadav kasu kaalub üles vaktsineerimisega seotud riskid, kasu ja riski hinnatakse individuaalselt. Vaktsineerimise käigus tutvustatakse organismile kahjutuks tehtud haigustekitajat või selle inaktiveeritud osakest, millega tulevikus kokku puutudes mobiliseerib keha oma loomuliku kaitsereaktsiooni kiiresti ja efektiivselt – ära jääb haiguse reaalne läbipõdemine ja sellest tulenevad tüsistusohud. Mida rohkem on vaktsineerituid, seda vähem võimalusi on nakkusel levida ja pahandusi tekitada – seda tervem püsib meie rahvas.

II müüt: Vaktsiini kõrvaltoimed on ohtlikumad kui haigus ise

••Tegelikkus: Vaktsineerimisega võivad kaasneda kerged ja kiiresti mööduvad kõrvaltoimed (süstekoha punetus, palavik). Raskemaid kõrvaltoimeid esineb väga harva ning need ei põhjusta püsivaid organismi kahjustusi. Näiteks 2009. aasta lõpuks oli Euroopa Liidus 28,7 miljonit uue gripi vastu vaktsineeritut. Selleks ajaks oli edastatud 8745 kõrvaltoime raportit, mis teeb keskmiselt ühe kõrvaltoime esinemisjuhu enam kui 3200 vaktsineeritu kohta. Perioodi jooksul ei esitatud informatsiooni ühestki tõsisest ja ootamatust kõrvaltoimest.

Igasugune vaktsineerimine on organismile vähem kurnav kui haiguse läbipõdemine.

III müüt: Vaktsineerimine nõrgendab organismi

••Tegelikkus: Igapäevaelus puutume pidevalt kokku sadade võõrvalkude ehk antigeenidega. Tavalise külmetushaiguse põdemisel puutub inimene kokku tuhandete antigeenidega. Vaktsiinid on erinevad, sest sisaldavad väga väikeses koguses antigeeni või ainult selle kahjutuks tehtud ehk inaktiveeritud osakesi. Elusvaktsiini või täisrakulise vaktsiini puhul on antigeeni kogus küll suurem, kuid kujutab organismile siiski väiksemat koormust kui haiguse tegelik läbipõdemine. Seega – võrreldes inimorganismi igapäevase koormusega kujutab vaktsiin endast kaduvväikest

lisaülesannet. Vaktsineerides end ühe haiguse vastu ei suurene vastuvõtlikkus teistele haigustele. Samuti ei nõrgene organismi üldine vastupanuvõime vaktsineerimise tagajärjel, sest vaktsiin ei kujuta organismile märgatavat koormust, küll aga tekib sellest kokkupuutest vajalik kaitsevõime.

IV müüt: Vaktsineerimine muudab inimese teistele haigustele vastuvõtlikumaks

••Tegelikkus: Vaktsineerimine ei muuda meid üldiselt teistele haigustele vastuvõtlikumaks. Vaktsineerimise käigus viiakse organismi kahjutuks tehtud haigustekitajad, et meie immuun-süsteem saaks nendega tutvuda. Alates sünnihetkest puutub meie immuunsüsteem kokku tuhandete reaalsete ja potentsiaalsete ohtudega. Bakterite ja viiruste tuvastamine ning vajadusel antikehade loomine toimub meie organismis pidevalt. Lisaülesanne, mida vaktsiin meie immuun-süsteemile annab, on nii väike, et ei takista samal ajal teiste ohtudega tegelemist.

V müüt: Vaktsiinid sisaldavad ohtlikke aineid

••Tegelikkus: Kõik riiklikul tasemel heakskiidetud vaktsiinid on läbinud põhjaliku kontrolli ja katsetused. Vaktsiinid ei sisalda   inimorganismile ohtlikus koguses ühtegi ainet ega ühendit. Legend vaktsiinide ohtlikkusest on alguse saanud faktist, et vaktsiini kõlblikkuse tagamiseks on kasutatud elavhõbedaühendeid (tiomersaal), mis aga sellisel hulgal ja kujul on inimorganismile täiesti ohutud, k.a lootele. Vastupidi, need ained on vajalikud, et tagada vaktsiini kvaliteet ja ohutus. Iga aine muutub ületarbimisel ohtlikuks mürgiks, küsimus on alati korrektses ja ohutus doseerimises. Vaktsiinides sisaldub nt elavhõbedaühendeid kümneid kordi vähem, kui oleks olnud minimaalne kogus, mis omaks võimet vähimatki ohtlikku efekti tekitada. Vaktsiinide ohutusnõuded on väga ranged ning neisse on sisse arvestatud kümne- kuni sajakordsed ohutusvarud. Võimalike vaktsiini kõrvaltoimete põhjuseks võib näiteks olla allergia tiomersaali või teiste vaktsiinikomponentide vastu. Enne vaktsineerimist peab inimene teadaolevatest allergiatest arsti teavitama.

VI müüt: Gripp pole ohtlik haigus

••Tegelikkus: Gripp on tõsine haigus ja põhjustab ülemaailmselt tuhandeid surmajuhte aastas. Tavagripp on äärmiselt ohtlik väikelastele, eakatele ja kroonilisi haigusi põdejatele, mistõttu kutsutakse neid riskirühmadeks. Vaktsineerimata inimesed levitavad gripiviirust ohustatud gruppidele ja võivad seetõttu olla ohtlikud nii oma lähedastele kui ka teistele, kellega nad kokku puutuvad. Uus gripp erineb tavagripist, sest see on ohtlikum lastele ja noortele täiskasvanutele. Vaktsineerimisega saame vältida haigestumist ning sellega kaasneda võivaid tüsistusi ning suurendada oma lähedaste tervislikku turvalisust.

VII müüt: Gripi vältimiseks piisab küüslaugust ja käte pesemisest

••Tegelikkus: Gripiperioodil on õige tervisekäitumine ülimalt oluline, sest see aitab meil nii ennast kui ka oma kaaslasi haiguse eest kaitsta. Kuigi immuunsüsteemi võimekust aitab tõsta ka tervislik toitumine ja hügieen, tagab kõige kindlama kaitse siiski vaktsineerimine.

VIII müüt: Gripivaktsiin põhjustab grippi

••Tegelikkus: Gripivaktsiin ei sisalda nakatamisvõimelisi viiruseid, seetõttu on välistatud grippi nakatumine gripivaktsiini kaudu. Gripivaktsiiniga viiakse organismi eelnevalt kahjutuks tehtud ehk inaktiveeritud viirused, et meie immuunsüsteem saaks neid tundma õppida ja oskaks adekvaatselt reageerida juhul, kui ta peaks kohtuma nakatumisvõimeliste viirustega. Surmatud viirus ei ole võimeline paljunema hakkama, seetõttu ei saa gripivaktsiini tegemine olla grippi haigestumise põhjus.

IX müüt: Pärast vaktsineerimist haigestudes kulgeb haigus raskemalt

••Tegelikkus: Pärast vaktsineerimist võtab immuunsuse teke sõltuvalt vaktsiinist aega kuni paar nädalat. Kui inimene peaks haigustekitajaga kokku puutuma enne immuunsuse kujunemist, kulgeb kõik nii, nagu poleks vaktsineerimist toimunud. Haiguse kulg pole millegi poolest raskem, kui see oleks olnud vaktsineerimiseta.

X müüt: Gripivastane vaktsineerimine raseduse ajal kahjustab loodet

••Tegelikkus: Rasedus esitab omad nõudmised naise immuunsüsteemile. Selle tõttu on rasedad ja sünnitusjärgses perioodis olevad naised ohustatud gripi rasketest komplikatsioonidest. Et vaktsiin ei sisalda nakatumisvõimelist viirust, ei tekita raseduse ajal vaktsineerimine lootele ja emale mingit lisaohtu, küll aga tugevdab oluliselt ema vastupanuvõimet. Gripivaktsiini ohutus raseduse ja sünnitusjärgsel ajal on teaduslikult tõestatud, see on ohutu ka rinnaga toitvale emale ja tema imikule. Vaktsineerimine annab vajaliku kaitse raseduse ja sünnitusjärgseks ajaks, mil haigustest tuleks kindlasti hoiduda, sest haigused võivad olla nii emale kui ka lapsele väga ohtlikud.

XI müüt: Plaanilised vaktsineerimised tuleb edasi lükata, sest igasuguse vaktsineerimise järel kulgeb gripp raskemini

••Tegelikkus: Teised vaktsiinid ei mõjuta grippi nakatumisel haiguse kulgu. Meie organism tegeleb antikehade väljatöötamisega pidevalt ning see protsess toimub ka haiguse ajal. Niisamuti ei mõjuta ühe vaktsiini tegemine teist.

XII müüt: Gripihooajal ei tohi teisi vaktsiine süstida

••Tegelikkus: Müüt on alguse saanud mõnes riigis arutusel olnud võimalusest gripipandeemia korral teiste haiguste vastane vaktsineerimine peatada. Arutelu põhjuseks on olnud soov suunata kõigi meditsiinitöötajate ressursid gripivaktsiini tegemisele, et kindlustada elanikkonna tervislik heaolu. See ei tähenda aga, et teiste vaktsiinide tegemine samal ajal poleks soovitatav. Et vaktsineerimine ei nõrgesta organismi, pole teiste vaktsineerimiste edasilükkamine gripiperioodil põhjendatud. Pigem võib see tekitada lisaohtusid, sest teised haigused levivad endiselt edasi. Peale rõugete pole ükski haigus Eestis lõplikult kadunud, seetõttu on vaktsineerimine haiguste vastu endiselt päevakorral.

XIII müüt: Uue gripi vaktsiin põhjustab halvatust

••Tegelikkus: See on alusetu ja pahatahtlik kuulujutt. Ligi 30 miljonist Euroopa Liidus uue gripi vastu vaktsineeritud inimesest pole keegi vaktsineerimise tagajärjel halvatuks jäänud. Samuti pole esinenud ohtlikke ja ootamatuid kõrvalnähtusid, mis võiksid tekitada püsiva tervisekahjustuse. Ka hiljuti emakakaelavähi vaktsineerimisega seostatud inglise koolitüdruku surm polnud tegelikult vaktsineerimisest isegi kaudselt tingitud. Vaktsineerimine annab immuunsüsteemile niivõrd kaduvväikese koormuse võrreldes sellega, milline on organismi igapäevane tegevus – selle tagajärjel ei saa tekkida raskeid püsivaid tagajärgi, küll aga tekib efektiivne kaitsevõime haigusega kokkupuutumise juhuks.

XIV müüt: Vaktsiinid on ravimifirmade vandenõu ja suurim rahaallikas

••Tegelikkus: Vaktsiinid moodustavad ravimifirmade käibest väga väikese osa, umbkaudu 1%. Arvestades vaktsiini tootmiseks vajalikke väga kulukaid uuringuid ja eriti keerulisi kõrgtehnoloogilisi tootmistingimusi ning logistikat, oleks külmast majanduslikust kalkulatsioonist lähtudes ravimifirmadel ehk paslikum vaktsiinide tootmine lõpetada. Samas saame igaüks ise arvutada, kui suur on meie kulu ravimitele haigestumise korral ja kui suur on kulu vastava vaktsiini puhul ning millised riskid kummagagi kaasnevad. Vaktsineerimisest saadav kasu kaalub enamasti üles vaktsineerimisega seotud riskid (NB! Nõustamine on individuaalne) ning on üldiselt mõistlikum teguviis kui enda või oma laste kaitseta jätmine. Maailmas ületab nõudlus vaktsiinide järele pakkumist pidevalt, ligikaudu 20% vaktsiinidest on defitsiidis!

XV müüt: Vaktsiinidest pole mingit kasu

••Tegelikkus: Inimesel on raske tunnetada kasu või efekti millestki, mida ta silmaga näha või käega katsuda ei saa. Vaktsiini efekt pole inimesele silmaga nähtav – oma last leetrite vastu vaktsineeriv ema ei näe tekkivat kaitsevõimet ja samamoodi ei näe ta oma last leetritesse haigestumas. Tänu vaktsineerimisele pole leetreid enam ammu. Nii võib tunduda, nagu midagi polekski muutunud või nagu vaktsineerimine oleks mõttetu. Noortele emadele on ka vastumeelne lasta oma näiliselt igati tervele lapsele midagi nii ebameeldivat nagu süst teha selleks, et teda kaitsta abstraktse haiguse eest, mida just tänu vaktsineerimistele pole enam pikka aega esinenud. Seetõttu tekib paljudel emadel kiusatus jätta lapse tervis tema nn loomuliku kaitsevõime hooleks. Lapse immuunsüsteem ei pruugi aga valmis olla adekvaatselt haigustekitajaga võitlema ning tulemuseks võib olla haigestumine ja selle võimalikud tagajärjed. Vaktsineerimise käigus tutvustatakse immuunsüsteemile kahjutukstehtud haigustekitajat, millega tulevikus kokku puutudes mobiliseerib keha oma loomuliku kaitsereaktsiooni kiiresti ja efektiivselt. Selle tulemusena jääb ära haiguse reaalne läbipõdemine ja sellest tulenevad tüsistusohud.

Vaktsineerimata jätmine on riskimine tervisega. Mäng sellega, et võidakse nakatuda ohtlikusse haigusesse, ajal kui on võimalus seda väikese hinnaga vältida.

XVI müüt: Vaktsiinid on kahtlased, neil on n-ö nähtamatud kõrvalnähud

••Tegelikkus: Et vaktsiini toimel tekkiv kaitseefekt on inimese silmale nähtamatu ja ei allu tema tahtele, puudub inimesel vaktsiini toime üle kontroll. Sellega on psühholoogiliselt raske leppida. Inimene saab küll otsustada, kas vaktsineerida või mitte, kuid kui ta otsustab vaktsineerida, siis kõrvalnähtude tekkimise või mittetekkimise osas inimesel kontroll puudub, sest need ei allu tahtele. Me ei juhi olukorda. Samal põhjusel võib tekkida hirm, et vaktsiinil on mõned nähtamatud kõrval-mõjud. Kuigi nende hirmude tekkimine on arusaadav, ei ole need tegelikkuses põhjendatud, sest vaktsineerimise ohutus ja tõhusus on aastakümnete vältel leidnud mitmekordset kinnitust.

XVII müüt: Kui minu ümber on enamik inimesi vaktsineeritud, siis mul pole vaja vaktsineerida

••Tegelikkus: Arusaam, et kui ümberringi on inimesed vaktsineeritud, siis haigustel polegi kuskile levida ja need taganevad iseenesest, on väär. Hollandi usulahus, kus oldi vaktsineerimise vastu, tõusis hüppeliselt peaaegu unustatud lastehaiguste arv, kaasnesid arvukad tüsistused ja ka suur hulk surmajuhtumeid. Samas usulahus, mis asub üle ookeani Kanadas, tekkis sama kurb olukord. Vaatamata sellele, et näiteks rõuged on vaktsineerimise tulemusena täielikult likvideeritud ning paljud haigused (teetanus, lastehalvatus) on tänu vaktsineerimisele sama hästi kui unustatud ja haigusjuhte esineb harva, on nakatumine kahjuks endiselt võimalik, eriti tänapäeva mobiilses ühiskonnas.

Äärmiselt tõsiste kahjustuste ohu tõttu on mõistlik siiski vaktsineerida, et kindlustada ennast kõigi võimalike ebameeldivuste vastu.

Enda ja oma lähedaste tervisega pole mõtet riskida ja haigustest hoidumine on alati hea mõte, selleks on aga kindlaim viis vaktsineerimine.