Einsteini aju ennetas inimese evolutsiooni

 (9)
Einsteini aju ennetas inimese evolutsiooni
Einsteini aju uurinud teadlased tuvastasid, et see viitab erakordsetele matemaatilistele võimetele ja ruumilisele mõtlemisele.AFP / Scanpix

Saksamaal võib Berliini lähedal Potsdamis Telegrafenbergi ehk Telegraafimäe teaduspargis näha kummalist ja veidike kuulsa kataloonlase Antoni Gaudí art nouveau stiili meenutavat torni.

Kuid see pole Gaudí projekteeritud, vaid hoopis saksa arhitekti Erich Mendelsohni looming. 1921. aastal valminud ekspressionistlik torn ehitati selleks, et mõõta ülitäpselt Päikese gravitatsioonist tingitud üliväikesed spektrijoonte nihked, mida nüüd tuntakse punanihkena. Sellega püüti tõestada Einsteini üldrelatiivsusteooriat ja seetõttu kannab päikeseobservatoorium Einsteini torni nime. Ein-stein selles ei töötanud, vaid toetas päikeseteleskoobi ehitamist ja külastas seda kord koos arhitektiga. Tema kommentaar torni arhitektuurile oli pärast mõnetunnilist mõtlemist lühike: „Orgaaniline.” Mälestus Einsteinist ja tema ajust püsib siiani.

Sa võid olla kui suur geenius tahes ja sinu kätes võib olla võim muuta inimese maailmapilti, ent oma surmajärgset saatust sa ei määra. Ei määra isegi mitte seda, mida hakatakse peale sinu ajuga.Geneetikud on järjestanud inimese genoomi ja seeläbi saanud jälile paljude tervisehädade põhjustele. Mikrobioloogid on uurinud välja inimeses elavate bakterite rolli ja leidnud, et see ulatub seedimisest kuni immuunsüsteemi ja mõttetegevuseni välja. Vaikimisi on need uuringud silmas pidanud ka inimese aju. Mõista, kuidas aju toimib, tähendab saada võim oma aju üle. Ravida seda vajaduse korral, aga äärmuslikel juhtudel ka suunata ja hallata. Et aju mõista, on vaja uurida eriliste ajude omadusi. Nõnda pole imeks panna, et teadlased Einsteini aju ikka ja jälle ette võtavad.

Geniaalse aju matemaatika

Kui Albert Einstein 18. aprillil 1955. aastal veidi pärast kella ühte päeval Princetoni haiglas kõhuaordi aneurüsmi tagajärjel 76-aastaselt suri, siis võeti tema aju kolbast välja ja kaaluti see üle. Kaaluks saadi 1230 grammi. Geeniuse aju mõõdeti veel neljakümnel viisil ja pisteti seejärel kümneprotsendilise formaliini lahusesse. Luba selleks saadi Einsteini pojalt Hans Albert Einsteinilt ja testamenditäitjalt Otto Nathanilt, kes osalesid surmajärgsel ülevaatusel.

Tegevus oli tähtis, uuriv patoloog Thomas S. Harvey võttis 35 mm kaameraga tosinkond mustvalget fotot, enne kui jagas aju 240 osaks. Välja arvatud silmad ja aju, kremeeriti Einsteini keha tema surma päeval. Einsteini silmade kohta pole teada muud, kui et need anti erakätesse. Lahangu aruanne on olnud viimased 18 aastat kadunud.

Novembri keskel ilmus neuroloogiaajakirjas Brain (Aju) Florida osariigi ülikooli antropoloogi Dean Falki ja tema kolleegide pikk ja põhjalik artikkel, mille kolm autorit lahkavad Einsteini ajukoore mõistatust. Einsteini ajul on eriline prefrontaalne koor ehk esiosa ajukoor, mis „võib olla andnud panuse neuroloogilistesse substraatidesse tema märkimisväärsete kognitiivsete võimete tarbeks”, nagu kirjutavad Falk ja tema kolleegid. Need alad, mis tüüpiliselt esindavad näo ja keele tegevust, on Einsteini vasakus ajupooles laienenud. Tähtsa tunnusena esitavad teadlased, et Einsteini aju kiirusagarad on „ebaharilikud ja võivad anda neuroloogilist tuge tema visuaalruumilistele ja matemaatilistele võimetele”. Sedasama on oletanud mõned teisedki uurijad.

Mõtteeksperimentide aju

Einsteini aju on kohati tüüpiliselt ebasümmeetriline, kuid erinevalt kirjanduse andmetest leiti, et see ei ole sfääriline. Vasaku ajukoore siseosa pindala on parema omast suurem, seegi viitab erakordsetele matemaatilistele võimetele ja ruumilisele mõtlemisele.

Einsteini aju on poole sajandi jooksul jupikaupa reisinud ühest USA ülikoolist teise, Princetonist keskosariikidesse ja 1996. aastal jälle Princetoni tagasi. Ajukoe proove või fotosid on saanud vähemalt 18 uurijat, nende uurimise põhjal on trükitud vähemalt kuus artiklit. Näiteks on leitud, et Einsteini aju mõnes piirkonnas oli keskmisest suurem gliia ja neuronite suhe, suurem neuronite tihedus või muud ehituse iseärasused.1988. aastal püüti järjestada Einsteini ajurakkude DNA-d, ent leiti, et see on liialt lagunenud.

Loe veel

Kokkuvõtteks. Einsteini aju on nüüd veel kord tunnistatud erakordseks. Selle mõne osa ehitus erineb suuresti võrdluseks olnud inimajude ehitusest. „Einsteinil oli suhteliselt suur prefrontaalne ajukoor, mis võis tagada tema erakordsed tunnetuslikud võimed ja viljakad mõttelised eksperimendid,” järeldavad uurijad. Teadlased rõhutavad, et inimlaste evolutsiooni käigus suurenes just see ajupiirkond ühes tunnetusvõime suurenemisega.

Nii et Einstein oli meist teistest kiiremini evolutsioneerunud Homo sapiens? Tema aju uurinud teadlased nõnda muidugi ei ütle, aga lihtsurelikud võivad seda järeldust enesele olgu või muheldes lubada. Võibolla ütleks Einstein pärast mõningast mõtlemist selle järelduse peale: „Orgaaniline.”

LühidaltPoistele ja tüdrukutele erinev rinnapiim

Emapiim on kõigile imetajatele esimene toit, kuid see ei teki ühtviisi. Nii inimestel kui ka teistel imetajatel sõltub emapiima koostis vastsündinu soost ja sellest, kas keskkonnatingimused on head või kehvad. Nende erinevuste nägemine aitab teadlastel paremini mõista inimese evolutsiooni.

Michigani osariigi ülikooli teadlased uurisid 72 Kenya maapiirkonna ema ja leidsid, et poja puhul oli rinnapiim rasvasem kui tütre puhul – vastavalt 2,8 protsenti ja 2,6 protsenti rasva. Vaestel emadel oli olukord vastupidine: tütarde emadel rasvasem kui poegade emadel – vastavalt 2,6 ja 2,3 protsenti. Tulemus on kooskõlas hallhüljeste, punahirvede ja reesusmakaakide puhul täheldatuga. Ka Massachusettsi heal järjel peredel on poiste emadel piim rasvasem.

Tulemused toetavad 40 aasta vanust evolutsioonibioloogia teooriat. Trivers-Willardi hüpotees kinnitab, et looduslik valik eelistab rasketel aegadel vanemate panust tütardesse, kergematel aegadel poegadesse. Erinevus peaks olema suurim polügaamsetes ühiskondades, kus meestel on mitu naist, nagu Kenya külades. Jõukad vanemad võivad panustada poistesse, et saada rohkem lapselapsi. Vaesed vanemad riskiksid poistega, kes alustavad madalaimalt sotsiaalselt astmelt.

Hispaania teadlased on määranud rinnapiima bakterikoosluse ehk mikrobioota ja teinud kindlaks, et selles elab enam kui 700 liiki baktereid. Loode on emaüsas bakterivaba, sünnituskanalist saab ta algse mikrobioota, mis täieneb rinnapiima bakteritega. Uuringutest selgus, et mida ülekaalulisem on ema, seda liigivaesem on tema rinnapiima bakterikooslus. Pole teada, kas bakterite roll seedetraktis on hõlbustada seedimist või tugevdada immuunsüsteemi.

Allikad: Scientific American, AlphaGalileoTsitaat

Albert Einstein
füüsik

„Ma ei mõtle kunagi tulevikule. See tuleb piisavalt kiiresti.”SoovitusPimeda aja valged lood

Pimedamal aastaajal sobib lugeda, kuidas ja miks öökullid nii valges kui ka pimedas hakkama saavad ja mida on inseneridel neist õppida. Pärandkultuuri aastal tasub lugeda pärandiks jäetud eluasemete kohta. Tormide hooajal on kasulik tutvuda tsüklonitega. Kõnelusest rakubioloog Toivo Maimetsaga selgub, kuidas on muutunud vähi ravimise paradigma. Kel sellest vähe, saab reisida Tõvamaale või siis uurida lusitaania teetigu ja Eestile esmakordset ja uut küürkärblast.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare