Eliitkoolis võib kanda rohelisi juukseid ja suudelda

Eesti Päevaleht uuris, kui vabameelne on sisekord nendes koolides, kus tänavu kevadel tehti riigieksameid kõige edukamalt. Lisaks edetabeli esikümne koolide juhtidele vastasid ka kahe erakooli, seni põhikoolina töötanud Audentese ja vastloodud Rocca al Mare kooli direktorid.

Kui vana Wikmani range joon kuskil Eestis üldse jätkub, siis võibolla Haabersti Vene Eragümnaasiumis, kus direktrissi vastus kõlas: käigu või palja tagumikuga, aga mitte minu koolis. Vabameelsuse väliste tunnuste suhtes paistavad eesti koolijuhid olevat venelastest tolerantsemad. Kõik koolid on ühel meelel kolmes asjas: õpilased ei tohi tunnis kasutada mobiiltelefoni, kooli alal suitsetada ega koduloomi kaasa tuua.

Kuidas direktorite väited tegelikus koolielus vett peavad, seda saavad õpilased peatselt algava kooliaasta vältel ise kontrollida.

Tallinna Inglise Kolledzhi direktor Toomas Kruusimägi ei soovinud oma sekretäri väitel küsimustele vastata ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumi direktor Ann Mändvee vabandas end ajapuudusega.

Kas nõuate koolivormi, mütsi, lipsu, viigipükse?

Paldiski VG: Alates 9. klassist peab poistel olema lips, nõuame kindlasti vahetusjalatseid, poistelt ka normaalseid pükse, see tähendab mitte dresse.

HTG: Ei ole vormi ega muid nõudeid, aga ma ei tahaks, et nad ka rannariietuses oleks. Kes oma hinges tunnevad, et nad tahavad kanda kooli vormimütsi, need ka kannavad seda.

Haabersti Vene Eragümnaasium: Elemendid, mis on kohustuslikud igale intelligentsele inimesele. Poistelt ja vanematelt tüdrukutelt nõuame kooli lipsu kandmist, noorematelt tüdrukutelt kooli rätiku sidumist kaela või juustesse. Ka hõbedane kooli logoga märk peab olema nähtaval.

Humanitaargümnaasium: Vanemate klasside poisid ei taha ei lipsu ega viigipükse, tahavad käia nii, nagu neile meeldib, ja sellest aastast me lubame seda.

Reaalkool: Oleme nõudnud pidulike sündmuste puhul poistel tumedat pintsakut, tumedaid pükse, lipsu. Aga tavapäeval peab olema selline, ütleme, mitte väljakutsuv riietus.

MHG: Koolivormi ei ole, on vahetusjalatsid. Lipsu ja viigipükse ei pea poistel olema.

Prantsuse Lütseum: Poisslaps kannab pintsakut või klassikalist sviitrit, triiksärki, lipsu; neiud lähtuvalt sellest. On vormimüts. Mingil juhul ei kuulu kooliriietuse hulka sinised teksariided. Vahetusjalatsid on kohustuslikud kas või juba sellepärast, et nendes jalg puhkab.

Tõnismäe Reaalkool: Riietus peab olema korrektne, puhas ja mitte dressid. Vahetusjalatsid kindlasti.

Audentes: Meie koolis on väga ilus vorm (tume kampsun, pikad ja lühikesed püksid või ülikond, särk, lips; seelik või pihikseelik, pluus). On igasuguseid variante: pintsakuga, pluusiga, pusaga. Kindlasti ei tohi spordijalatsitega koolis käia, meil on väga rangelt reglementeeritud, milline on kooliskäimise jalats. Koolimüts on kohustuslik.

Rocca al Mare: Oma kooli vorm valmib umbes kahe kuu pärast. Lipsu see noormeeste jaoks ei tähenda, ülemine osa on polopluus. Püksid peavad olema musta värvi. Koolimüts on tungivalt soovituslik.

Kas õpilaspäevik on kohustuslik?

Eesti õppekeelega koolide direktorid pidasid enamasti õpilaspäevikut kohustuslikuks põhikoolis, keskkooliõpilane võib kasutada ka kalendermärkmikku. Eesti erakoolidel on oma kooli õpilaspäevikud.

Haabersti Vene Eragümnaasium: Käib küll diskussioon, et päevik on dokument ja võib last ahistada, kuid meil siiski on päevikud. Gümnaasiumiosas pole see nõutav, küll on kohustuslik täita hinnetelehte internetis. Vanemad palusid meilt seda.

Kas ja millal tohib kasutada mobiiltelefoni?

Kõigis koolides lubatakse õpilastel telefoni kaasas kanda ja vahetundides kasutada, kuid tunni ajaks peab see olema välja lülitatud.

Kas teie koolis tohib käia siniseks või roheliseks värvitud juustega?

Paldiski VG: Põhimõtteliselt jah – välja ei viska, aga märkuse teeme. Meil ikka esineb aegajalt selliseid.

HTG: Võib ja on käinud ka.

Haabersti Vene Eragümnaasium: Andke andeks minu väljendus, kuid käigu või palja pepuga – aga mitte siin, minu koolis.

Humanitaargümnaasium: Vot selle kohta arvan ma, et nii ei maksa kooli tulla. Ja teate miks? Sest väiksemad tahaksid kohe samasugused välja näha – just sellepärast. Ei pea olema kepidistsipliini, aga mingi maitsetunnetus peaks ikka olema.

Reaalkool: Me ei ole seda keelanud.

MHG: Võivad käia ka päris paljaks aetud peadega. Muide, üks tüdruk läks aasta tagasi Saksamaale õppima niimoodi, et tal oli täiesti sinine pea ja hästi lühikesed juuksed, nüüd tuli tagasi – nii ilusad pikad mustad juuksed!

Prantsuse Lütseum: Kui esteetiliselt ei häiri, mis ma tast tüütan sellepärast, et tal on erksad juuksed. Vastupidi, kui on kena vaadata, lähen juurde ja küsin: kust te saite sellised juuksed, ma prooviksin ka.

Tõnismäe Reaalkool: Sinist ja rohelist meil veel pole, aga punast, valget ja musta küll.

Audentes: Ei, see ei lähe meie kooli vormiga mitte kokku. Meil võtab õpetaja hommikul kõik trepil vastu ja see asi tehakse kohe selgeks.

Rocca al Mare: Väga tore, sest need on Rocca al Mare kooli värvid, oranzh näiteks on ka.

Kuidas käitute, kui õpilasel on nina-, huule-, nabarõngas või mõni muu silmatorkav ehe?

Paldiski VG: Midagi ei tee. Las käib, meil selliseid praktiliselt polegi.

HTG: Koolist ära ei ajaks, avaldaksin valjuhäälselt imestust.

Haabersti Vene Eragümnaasium: Pole olnud, aga kui mõnda sellist näen, kingin talle isiklikult head suured rõngad, mu mees on insener. Las siis käib sellega, jumala eest.

Humanitaargümnaasium: Tavaliselt vestlen. Üks tütarlaps väitis, et tal on ninarõngast väga vaja, mina siiski väidan, et ei ole vaja. Olen vastu.

Reaalkool: Nabarõngaid ei ole märganud, aga kõrva- ja ninarõngastele ei ole me tähelepanu juhtinud.

MHG: See nõue on küll, et paljastatud nabaga ei tohi koolis olla. Aga seni pole huule- ja ninarõngaid nagu olnud. Aga kui rõngakandja koridoris vastu tuleks, soovitaksin ära võtta.

Prantsuse Lütseum: Kui see kõik ei riiva silma, ei ütle ma midagi. Kui aga vormiga kokku ei lähe, tuleks õpilasele anda soovitusi, kuidas oleks parem. Meil on selleks kunstiõpetajad, mõni vanem õpilane on ka väga maitsekas.

Tõnismäe Reaalkool: Räägin õpilasega individuaalselt.

Audentes: Sama mis roheliste juuste puhul – me teeme talle märkuse. Koolivorm ongi ju kõige efektsem, kui seal ei ole lisakulinaid, need lihtsalt ei sobi sinna.

Rocca al Mare: Tolerantselt. Koolivorm välistab selle, et ma nabarõngast näeksin. Muu aga mõõdukuse piires.

Kus tohib õpilane koolimajas suitsetada?

Kõik direktorid vastasid nagu ühest suust: nende koolis ei tohi õpilased suitsetada mitte kuskil.

Haabersti Vene Eragümnaasium: Mul oli üks juhtum, kus ema tuli minu juurde ja soovis, et ma lubaksin tema tütrel suitsetada, sest nad kodus suitsetavad koos.

Kui palju tohib õpilastel paista riiete alt paljast ihu (nabapluusid, miniseelikud, lühikesed püksid)?

Paldiski VG: Vanemad õpilased on sellised tõsised ja ei käigi nii.

HTG: Hooi! Vist ei ole joonlauaga pidanud riiete pikkust mõõtma. Kuidagi imelik küsimus, minul ei ole kunagi seda probleemi olnud.

Humanitaargümnaasium: Kui lähevad diskole, riietugu kuidas tahavad. Aga koolis peaks ikka teisiti riietuma, kuigi ka kool pole vangla.

Reaalkool: Klassijuhataja vestlusega on need asjad paika saadud, meil ei domineeri selline rõivastus.

MHG: Lühikesed püksid ja miniseelikud on teretulnud, aga naba ja tüdrukutel rindade paljastamine mitte.

Prantsuse Lütseum: Kuna meesterahva vorm on kindel, ei tulene sellest kuidagi tüdrukute nabapluuside kandmist. Vastasel juhul tehakse märkus.

Tõnismäe Reaalkool: Kool on siiski koht, kus peaks olema korrektsemalt riides. Me vestleme selle õpilasega.

Audentes: Meie vormi puhul ei ole see kuigi võimalik.

Rocca al Mare: Koolivormil on hea omadus: muudab selliste erilisuste hulga väga minimaalseks.

Mis kell peavad lõppema koolipeod ja klassiõhtud?

Enamik direktoreid saadab õpilased koju kell kümme kuni üksteist õhtul, et nad kohalike avaliku korra eeskirjadega kehtestatud ajaks koju jõuaksid.

Haabersti Vene Eragümnaasium: Meil ei peeta pidusid õhtuti. Meie lastel pole selleks vajadust.

Audentes: Kell üheksa õhtul pannakse meil koolimaja kinni.

Kuidas käitute tunnist puudunud õpilasega?

Paldiski: Kolm päeva võib puududa, siis on vaja tõendit. Tunnis peab kindlasti käima.

HTG: Meil on puhas gümnaasium, 10–12, ja see on vabatahtlik õppevorm, sõna "koolikohustus" meie kohta ei kehti. Ühelt poolt on puudumised alati võimalikud, aga teiselt poolt jälle: kui nad ikka tunnis ei käi, siis nad ei saa oma arvestuste ja kontrolltöödega hakkama ka. Puudujad peavad olema väga silmapaistvate vaimuannetega.

Humanitaargümnaasium: Vestlen, selgitan välja põhjuse.

Haabersti Vene Eragümnaasium: Kui tahab vanemate raha eest jalutada - jalutagu. On ju koole, kus saab ka tasuta jalutada, ja laps peab sellest aru saama.

Reaalkool: Vastavalt kooli kodukorrale puudumised registreeritakse, klassijuhataja peab teadma puudumise põhjust.

MHG: Küsin järgmine kord, kui ta tunnis on, miks ta puudus ja võtan sellele vastavalt midagi ette.

Prantsuse Lütseum: Gümnasist käib koolis vabatahtlikult. Kui talle see ei sobi, jätame hüvasti ja me teed lähevad lahku.

Tõnismäe Reaalkool: Selgitame välja põhjuse.

Audentes: Tohoo tonti! Meil on nii vähe õpilasi, et õpilane ei saagi tunnist puududa.

Rocca al Mare: Tihti on õpilase puudumise taga soov, et teda tähele pandaks. Ja me püüame tunnid teha sellisteks, et keegi ei taha neist puududa.

Kuidas käitute kooliruumides suudleva paarikesega?

Paldiski: Midagi ei tee. Las suudlevad. On tulnud selgitada, et siin õpivad ka nooremad, kui oleks ainult vanemad õpilased, siis oleks võibolla lihtsam.

HTG: No me oleme ju kõik tööl, eks ole. Ma arvan, et töökohas niimoodi ei kiputa tegema. Kui juhtub nii, siis niisugune imestunud pilk ja kulmukergitus on kõige parem märkus. Noortel on väga hellad tunded, neid ei saa tappa brutaalse või kohatu märkusega, aga rääkida ikka tasub alati.

Haabersti Vene Eragümnaasium: Pakuksin oma kabinetti, siin on ruumi omaette suudelda.

Humanitaargümnaasium: Selles pole midagi hirmsat, eriti kui nad on armunud.

Reaalkool: Kui on veidi lembem olukord, siis arvan, et õpetaja siiski juhib tähelepanu, et tegemist on kooliga.

MHG: Vaataks heldimusega, noorus tuleks meelde.

Prantsuse Lütseum: Teen märkuse, et olete vales kohas. Ütlen, no kuulge, Manni ja Juku, me kõik teame niikuinii, et te käite, te ei pea seda siin kõigile demonstreerima.

Tõnismäe Reaalkool: Mina isiklikult suhtun negatiivselt.

Rocca al Mare: Keeruline küsimus. Tunneksin kadedust, et pole enam ise noor, vestleksin sel teemal nendega.

Kuidas suhtute sellesse, kui gümnaasiumiõpilasel on elukaaslane?

Enamik koolijuhte jäi siin napisõnaliseks või märkis, et eelkõige on see nende noorte endi ja nende vanemate probleem.

Humanitaargümnaasium: Meil on paar aastat järjest juhtunud nii, et tüdrukud lõpetasid kooli ja kohe sünnitasid. No mida teha? Läksid mehele ja elasid kui täiskasvanud. Sellist asja tuleb ette.

Audentes: Ma arvan, et kui see ei häiri põhitööd ja meie kooli reeglistikku, samuti meie ja selle õpilase ja tema vanemate omavahelist lepingut ja suhet, siis me ei viska õpilast mingil juhul koolist välja.

Kas kooli tohib kaasa võtta lemmiklooma?

Koera või hamstriga kooliilmumist ei pidanud ükski koolijuht mõeldavaks.

Haabersti Vene Eragümnaasium: Kui bioloogiaõpetajad teevad oma koera- ja kassinäitusi, siis nad toovad. Aga tänapäeval on lapsed allergilised ja parem on, kui loomi kooli ei tooda.

Rocca al Mare: Me ei tahaks väga, kuna me oleme nii loomaaia lähedal. Ei taha headele naabritele konkurentsi pakkuda.

Audentes: Reeglina ei tohi kaasa võtta, aga üks kord aastas kevadel on see päev, mil võib.

Vastasid koolidirektorid:

Ljudmila Zaitseva, Paldiski Vene Gümnaasium (edaspidi: Paldiski VG);

Helmer Jõgi, Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium (HTG);

Alevtina Kornilova, Tallinna Haabersti Vene Eragümnaasium;

Nikolai Tshurlin, Tallinna Humanitaargümnaasium;

Gunnar Polma, Tallinna Reaalkool (Reaalkool);

Jüri Sasi, Tartu Miina Härma Gümnaasium (MHG);

Lauri Leesi, Tallinna Prantsuse Lütseum (Prantsuse Lütseum);

Niina Sõtnik, Tallinna Tõnismäe Reaalkool (Tõnismäe Reaalkool);

Rein Rebane, Rocca al Mare Kool (Rocca al Mare);

Valvo Paat, Audentese Erakool (Audentes).