"Mulle tundus, et meie kooselusse sisse kootud viga laheneb siis, kui me võimatutest tingimustest parematesse elama pääseme," seletas 35-aastane Anneli. Oma maja ehitamise ja pakkide otsas elamise ajal hakkasid väsinud ning pinges paaris avalduma ja süvenema üksteisele ebameeldivad iseloomujooned, mis muutsid edasise kooseksisteerimise võimatuks.

Äärelinna kõdurajoonis kööktoas ja uuselamurajooni kahetoalises korteris elanud Anneli (35) ja Ivar (36) otsustasid viieaastase kooselu järel võtta soodsat eluasemelaenu ja osta maja. Näis, et oma korteris karbilinnas pole võimalik rahulikult elada ning see tekitab samuti pingeid.

Laenu võtsid nad kahe peale kaheteistkümneks aastaks, sest majalaenu-suurust koormist ei kannata ka ükski hea palk välja. Lasnamäel üheksandal korrusel asuv korter tuli ära müüa ja kuni maja väljaehitamiseni kasinate elutingimustega leppida.

"Asjata ei öelda, et inimesega tuleb koos tund aega liivakotte trepist üles - alla tassida, alles siis saad aru, mida ta endast tegelikult kujutab," sõnab Ivar, kes vabaabielukaaslase kohatise kiusakuse üle pead ei väsinud murdmast. "Majaehitamine pole kerge."

Eestis on Eesti Panga andmetel eluasemelaenu veel tasumata võlajääk meie pankadele 2,9 miljardit krooni. Enne kui need kodud lõplikult valmis saavad ja laenud makstakse, võib paaride suhetes palju muutuda.

Hansapangas võttis eelmisel aastal eluasemelaenu 4000 inimest, üldse kokku on end pikaajaliste kohustustega panga ees sidunud 12 000. Arvestades Hansapanga turuosa, peaks Eestis eluasemelaenuga seotud paare (üksikisikuid) olema kõvasti üle 20 000.

Tallinna Linnakohtu tsiviilkantselei juhataja Mariliis Tõnuri sõnul tuleb nende juurde hagiavaldusega ühise kinnisvara jagamisel või laenude pärast vähe vabaabielupaare. "Eluasemelaenud on suhteliselt värsked asjad, nende kohtusse jõudmine võtab alles aega," sõnas Tõnuri.

"Mina ei ole oma abieluga rahul," seletab Marika (27), kuid ta ei soovi just remondiga ühele poole saanud korterist välja kolida. Üksnes korteri remont ja renoveerimine läks maksma 200 000 krooni. Kannatamine parema homse nimel, et ilusas korteris läheb elu paremini, Marika sõnul ennast ära ei tasu.

"Üürikorterid mind ei paelu," ütleb Marika, kes eelistab otsast alustamisele olukorraga leppida. "Muidu oleks need virelemised mõttetud, kuid euroremont kedagi õnnelikumaks ei tee." Uus ja uhke korter ning teine laps ei muutnud tema kooselu paremaks, vaid viisid mehe ja naise pigem üksteisest kaugemale. Marika arvates hoiavad nüüd neid pigem koos ühine vastutus, kohustused, lapsed ja vara, mitte tunded.

Oma eluaset sooviks rahvastiku-uurimuse kohaselt Eestis laenu peale osta viiendik rahvast, kuid üle 100 000-kroonise laenu võtmist peab enda võimaluste kohaseks 2% inimestest. Kinnisvarafirmad seletavad, et kortereid ja maju ostetakse jõudsasti, kuigi käärid eestlase keskmise palga ning keskmise hinnaga korteri vahel on piisavalt suured.

Anneli ja Ivar suutsid saada nii soodsa laenu kui ka soodsalt maja osta. Tegutsemine odavamate ehitusmeeste ja materjalide leidmise ning hiljem kodu ning aia sisustamisega lappis nende suhtes olnud augud kaheks aastaks.

"Kui maja sai valmis ja sisustatud, avastasime äkki, et need probleemid suhetes, mis külmusid ja rassimise taha peitusid, olid nüüd mädapaisena silma all," sõnas Anneli. Nüüd on ta veendunud, et ebakindlate suhete korral ei tasu kunagi kaugeleulatuvaid laenuplaane teha.

Laen ja maja on ametlikult küll Anneli nimel, kuid laenujääki maksab nüüd mehe ja naise asemel üksnes mees. Anneli ostis endale uue laenu peale korteri ja kolis majast välja. Kompensatsiooni tehtud investeeringute eest ei oska nad Ivariga kuidagi jagada, sest laenu maksti kahasse, ehitusse investeeris rohkem mees ja kujundusse ning aeda naine.

"Selle peale meil millegipärast suhte ajal ei mõelda, et iga asja kohta tuleb võtta paber või teha kohe alguses varajagamisleping," sõnab naine, kes peab seda kõike tagantjäreletarkuseks. Kohtusse mineku plaan on tal ka olnud, aga ametlikud veskid jahvatavad aeglaselt.

Oodatav elamisväärne elu kolmekorruselises nukumajas, kus on saun, garaazh ja väike viljapuuaed, muutus mõlemale poolele nii vastuvõetamatuks, et nad isegi korruseid ei suutnud omavahel ära jagada.

"Ivar väidab, et tal pole raha minu majaosa eest välja maksta," sõnas Anneli. Tagantjärele oskab ta vaid öelda, et ilusaid aegu oli ikka ka, ehkki nüüd tuleb eufoorias soetatud vara mehelt, kellega seitse aastat on koos elatud, maksegraafikute kaudu välja nõuda.


Laenusaajad ei pea olema abielus

Triin Messimas, Ühispanga laenuarendusosakonna spetsialist

Meie ei nõua eluasemelaenu taotlejatelt, et nad oleksid seaduslikus abielus. Enamuses taotlevad eluasemelaenu ikkagi perekonnad, olgu siis abikaasad seaduslikus abielus või mitte. Seaduslikult vormistamata abielu ei ole eluasemelaenu andmisest keeldumisel otsustavaks argumendiks.

Arvestades Eesti keskmise palgaga, on keskmise eluaseme hind suhteliselt kõrge ning kuna laenuvõtja sissetulekust võib laenu igakuine makse moodustada kuni 30%, võetakse laen enamasti pere peale, sest ühised tulud on suuremad.

Kuna Eestis on meeste sissetulek naiste omast reeglina suurem, siis tavaliselt on laenuvõtja (isik, kellega pank sõlmib laenulepingu ning kes hakkab tasuma laenumakseid) mees. Juhul, kui laenuotsuse tegemisel arvestatakse mõlema abikaasa tulusid, sõlmib pank laenuvõtja abikaasaga käenduslepingu, mis kohustab abikaasat ka laenu tagasimaksmise eest laenuvõtjaga solidaarselt vastutama. Seega ei ole pangale oluline, kumb laenu koos taotlenud abikaasadest saab tegelikkuses laenu eest ostetud eluaseme seaduslikuks omanikuks ning kas kooselu on seaduslikult vormistatud.

Eestlane hindab oma maksevõimet kainelt

Kersti Arro, Hansapanga eluasemelaenu toote haldur

Me pole täpset statistikat teinud, aga üksikuid inimesi on eluasemelaenu taotlejate hulgas vähem kui perekondi. Kui üks pool paarist laenu võtab ja kui ta seda ise majandada jaksab, siis meie kaastaotlust tema abikaasale kohustuslikuks ei tee.

Kõik sõltub ikkagi konkreetsete inimeste sissetulekust ja maksevõimest. Kuid on ka üsna levinud, et laen võetakse kahasse. Laenuametnike juures on lahku läinud paarid eluasemelaenu küsimustes vahel küll nõu küsinud, kuid et panka oleks eluasemelaenutülisid lahendama kutsutud, on harv juhus.

Tavaliselt tullakse meie laenuametnikult paarikaupa nõu küsima. Reeglina on pärast lahkuminekut kaks võimalust. Esimene - eluasemesse elama jääv pool hakkab laenu edasi tasuma. Teisel juhul müüakse laenu eest ostetud eluase ning tagastatakse ka laen pangale. Sellisel juhul võib uue, sobiva eluaseme leidmisel taas laenu võtta.

Minu arvates on eesti inimene oma maksevõimaluste suhtes küllaltki realistlik, arutab pangaga kõik võimalused läbi ning üle jõu käivaid kohustusi ei võta.