Elukestev riigikaitseõpe kaitseliidus
Kaitseliit määratleb ennast kui alaline kõrgendatud valmisolekus vabatahtlik organiseeritud jõud, mille eesmärk on suurendada rahva turvalisust, liita rahvast ja kaitseväge ning vajadusel kaitsta Eesti riiki ka sõjaliselt. Vähem on teadvustatud kaitseliitu kui elukestva riigikaitse-alase hariduse andjat.
Olemuselt on kaitseliit kogupereorganisatsioon, kes kutsub lisaks kaitseliitlastest pereisadele oma ridadesse ka pereemasid naiskodukaitsjaiks, perepoegi noorteks kotkaiks ja peretütreid kodutütreiks. Kaitseliitu on koondunud eri rahvustest Eesti Vabariigi kodanikke kõigilt elualadelt, erineva haridustaseme, sotsiaalse staatuse ning sõjalise väljaõppega. Siin saab olla tegev alates kaheksandast eluaastast kuni kõrge eani. Et selle pika aja vältel kõigi muutuvate nõudmistega kaasas käia, tuleb märgatav osa sellest pühendada õppimisele.
Mänguline kodanikukasvatus noorteorganisatsioonides
Noortele inimestele on kõige kergem anda koolitust eakohase seikluskasvatuse kaudu. Kuigi kaitseliidu noorteorganisatsioonidest võiks oodata sõjaväelist drilli, on siin esikohal pigem isamaalisuse ja aatelisuse arendamine. Koondustel saavad selgema tähenduse riiklikud sümbolid ja omariikluse küsimused, aga ebaoluline pole ka näiteks metsas liikumine kompassi ja kaardiga.
Kaitseliidu kaks nooremat eriorganisatsiooni on poisteorganisatsioon Noored Kotkad ja tüdrukute tarvis loodud Kodutütred. Vajadus pakkuda huvitavat ja arendavat tegevust nii kaheksa- kui ka 18-aastastele teeb organisatsioonide väljaõppekava ja tegevuse kirjelduse esmapilgul päris keeruliseks. Näiteks kodutütardel on kuues järgus baaskoolitus ning erikatseid saab sooritada 28 alal. Noortel kotkastel on erialasid veel enam – 79.
Kaitseliidus enne sõda loodud skautlike noorteorganisatsioonide põhimõtted olid nii hästi läbi mõeldud, et järgu- ja erialakatsete kirjeldused kannatasid kasutada ka pärast organisatsioonide taastamist. Alles läinud aastal sõnastati nii Noorte Kotkaste kui ka Kodutütarde eriala- ja järgukatsete kirjeldused tänapäevasemaks.
Kord nädalas kogunevad noored koondustele, kus vastavalt vanusele võetakse järjepanu läbi kõigi järgunõuete teooria ja praktika. Õpitakse kodumaa ajalugu, loodust, oma organisatsiooni, ohutust, matkatarkusi, käitumist jne.
Osa asju kordab koolis õpitut. Kuid kui koolitunnid on üles ehitatud akadeemiliselt ning õpe põhineb õpetaja autoriteedil, siis noorteorganisatsioonides omandatakse kõik tegevuse käigus ja meeskonnatöös. Seikluskasvatus ja moodsad aktiivõppe meetodid muudavad organisatsiooni tänapäevaseks ja huvitavaks. Tähtsad on mitteformaalne õppimine ja koostööoskuste arendamine. Rühma noored ja nende juhid arenevad koos. Ka kogu muu tegevus lisaks koondustele – võistlused, laagrid, loomekonkursid – annavad hea võimaluse ennast väljendada ja harida.
Esialgu kippusid noorterühmad olema igaüks oma juhi nägu, sest vanad alusdokumendid andsid moodsas kontekstis eri tõlgendusvõimalusi. 2004. aastast alates korraldab kaitseliidu kool ühtset kursust vabatahtlikele noortejuhtidele. Seal saavad põhiteadmisi organisatsioonist, pedagoogikast ja administreerimisest nii uued juhid kui ka need, kes vajavad teadmiste värskendamist. Koolituse juurde kuulub ka praktika.
Viimase aja suund on erialalaagrid ja erialavõistlused, näiteks orienteerumis- või meditsiinilaagrid. See võimaldab tuua üle riigi kokku lapsi, kes tahavad tegelda põhjalikumalt lemmikalaga. Koolituse kõrge taseme kindlustavad selle eriala inimesed: laululaagris dirigendid, meditsiinivõistlusel spordiklubide esindajad.
Kaitseliidu noorteorganisatsioonid püsivad entusiastlike juhtide najal. Tänaseks on umbes 40% neist välja kasvanud organisatsiooni ridadest, paljud juhid on naiskodukaitsjad või kaitseliitlased. Kaitseliidu noortejuhid saavad ennast proovile panna suhteliselt noores eas. Soovi korral saavad nad oma kogemuste najal kaitsta magistritöö ning võtta muid väljakutseid, näiteks osaleda üleriigiliste ürituste korraldamises.
Isegi kui 18-aastaseks saanud noorkotkad ja kodutütred ei jätka kaitseliidus ja naiskodukaitses, võtavad nad kaasa oskused, teadmised ja kodanikukasvatuse kogemused, oskavad neid hinnata ning tööl olles rakendada.
Naiskodukaitse õpetab toimetulekut igas olukorras
Naiskodukaitse on sõjaliste üles-annetega kaitseliidu peres küllap kõige demokraatlikum eriorganisatsioon. Siin pole otsest vajadust täita allüksustes sõjaaja struktuurile vastavaid ametikohti nagu kaitseliidus ega järgida ealise arengu ranget järjepidevust nagu noorteorganisatsioonides. Naiskodukaitses on vaid neli palgalist töötajat. Kõik ülejäänu teevad ära vabatahtlikud, kelle kaaslased on ametisse valinud nende oskuste ja organiseerimisvõime põhjal.
Kuid õppimine on siingi kõigile kohustuslik. Naiskodukaitse baas-väljaõpe on üles ehitatud moodulitena: militaar-, toitlustus-, esmaabi- ja organisatsiooniõppe moodul. Mooduleid ei pea läbima ühe aasta ega hooaja jooksul, vaid vastavalt oma võimalustele. Iga õpet saab huvi korral jätkata süvendatult (nt militaarmoodulit kaitseliidu sõduri baasõppekursusel, toitlustust masstoitlustuse kursusel jne).
Pärast baasväljaõppe läbimist saab iga NKK liige valida endale eriala: selleks võib olla toitlustus- või esmaabivaldkond, side- ja staabiassistendi või hoopis kodutütarde juhi amet jne. Samuti saab ennast rakendada formeerimismeeskondade loomisel või võtta end arvele reservväelasena, lasta end sisse kirjutada kaitseliidu operatiivstruktuuri ja osaleda õppekogunemistel.
Lisaks naiskodukaitsjaile kuuluvad kaitseliidu koosseisu ka ennast naiskaitseliitlastena määratlenud naised. Siiski leiavad naiskodukaitsjad, et nende organisatsioonis on naisel kergem ennast teostada – erinevaid väljundeid on lihtsalt rohkem kui pelgalt kaitseliidu malevkonna või operatiivstruktuuri põhine väljaõpe. Võib juhtuda, et aktiivne naiskodukaitsja käib isegi sagedamini metsas ja paneb ennast võistlustel rohkem proovile kui keskmine naiskaitseliitlane.
Naiskodukaitses õpitu pole kaugeltki suunatud ainult sõjaaja katsumuste ületamisele. Igaüks õpib ja saab siit just nii palju, kui ta ise saada ja õppida tahab. Õppimise kasuks räägib see, et kaitseliidu koolis saadud juhtimiskursuste järel kiireneb karjäär igapäevatöös ja osatakse paremini juhtida ka näiteks peresuhteid.
Siiski on naiskodukaitse eesmärgiks iga liikme koolitamine nii, et ta tuleks edukalt toime võimalikus kriisiolukorras ning oskaks abiks olla ka kaaskodanikele. Eesti vabariigis on seni jäänud tähelepanu alt välja tsiviilkaitse. Igas arenenud riigis on organisatsioonid, kelle südameasjaks on selliste teadmiste, oskuste ja hoiakute kujundamine, mis aitavad kaasa argielu turvalisemaks muutmisele. Õpitakse, mida teha, kui puhkeb suurtulekahju, kui ei tööta veevärk, kui kaob elekter, kui puudub võimalus korterit soojana hoida, kui levib ohtlik nakkushaigus jne. Naiskodukaitse on alustanud oma liikmetele selliste igapäevaturvalisuse kursuste korraldamist. Neid on kavas laiendada alguses koostöö-organisatsioonidele, seejärel ehk kogu rahvale.
Kaitseliit aitab sõjaks valmis olla
Kaitseliit on sõjalise organisatsioonina sündinud kolm korda. Kuid olgu siis 1918. aastal, mil asuti Eestit kaitsma maailmasõja lõpu ja riikliku iseseisvumise segadikus, või 1924. aasta detsembriputši järgses riiklikus šokis või 1990. aastal, kui Eesti oli jälle iseseisvaks lauldud – ikka tuldi esmalt kokku ja alles siis hakati vaatama, kuidas õpetada välja võitlusvõimelised üksused.
Taasiseseisvumisaegne kaitseliitlaste väljaõpe oli eriti ebaühtlane: Nõukogude armee raketiväelastest-tankistidest lao- ja labidameesteni, väljaõpetamata noortest rääkimata. Algusaja raskustest on tänaseks üle saadud kaitseväega ühtlustatud väljaõppesüsteemi rakendamisega, mida kaitseliitlased, tõsi küll, läbivad peamiselt nädalavahetustel ja seetõttu kestab õpe aastaid.
Esimest kaitseliidu aastat alustatakse sõduri baaskursusest. See on ühtlustamiskursus, kus sõjalise taustata liikmekandidaadid saavad sõduri algoskused kätte viis nädalavahetust kestva õppega, millele järgneb sõdurieksam. Nõukogude armees käinuile tutvustatakse Eesti kaitse-väe väljaõpet. Kaitseliidu sisekorda ja seadusi puudutavad loengud on vajalikud ka ajateenistuse läbinuile.
Baaskursusele järgnevad maleva allüksuse vajadusele või kaitseliitlase enda huvile vastavad erialakursused: kuulipildur, tankitõrjuja, sidemees, luuraja, logistik jne. Erialakursus tähendab aasta jagu teooriat ja praktikat. Väga palju pööratakse tähelepanu laskeväljaõppele, seda viiakse läbi aasta läbi nii oma kinnitatud relvast kui ka erialarelvadest. Kaitseliidu jaoülemaid ja eri-alaspetsialiste valmistatakse ette piirkondlikes väljaõppekeskustes, mida on kavas arendada nelja juhtmaleva juurde. Teistest arenenum on praegu Alutaguse maleva juures olev tegevuskeskus ja ka Harju maleva juures on käivitunud väljaõpe.
Ajateenistusest tullakse kaitseliitu juba valmis spetsialistina. Kaitseliidule on see suur pluss. Ka on võitlejad ajateenistuses läbinud juhiomaduste sõela. Kaitseväest seersandi või aspirandina tulnud võivad ka kaitseliidus pürgida allüksuse juhi kohale.
Kaitseliitlase väljaõpe jätkub eri allüksusekursustel jao, rühma ja kompanii koosseisus. Kompanii tasandil üksuste väljaõpetamine on praegu kaitseliidu võimekuse piiriks. Pataljonina saab kaitseliit tegutseda kaitseväe suurõppusel Kevadtorm.
Hea kaitseliitlane käib õppusel kolm-neli korda aastas. Käib kevadisel õppusel, sügisesel õppusel ja vahepeal paar-kolm korda laskmas. See näitab, et ta on aktiivne ja vajadusel tegutsemiseks valmis. Pronksiöö tõestas, et kaitseliit saab kriisi korral arvestada nendega, kes on kord väljaõppe läbi teinud. Siis ilmusid välja ka paljud aktiivsest tegevusest kõrvale jäänud, küsides, kuidas saab aidata. See näitab, et elu võib mehe vahepeal kaitseliidust kaugemale viia, aga kriisi puhul teab ta, kuhu tulla ja mida teha.
Kaitseliidu juhtkonna arvates pole praegu aeg kasvatada kaitseliidu liikmeskonda, vaid pigem rõhuda kvaliteedile, aktiveerida kõik kaitseliitlased ja süvendada nende väljaõpet. Hinnanguliselt annab kaitseliit praegu kuni kolmandiku Eesti riigikaitselisest haridusest. Väiksemates maakondades, kus pole kaitse-väe väljaõppekeskusi, on see töö puhtalt kaitseliidu kanda. Enamasti on kaitseliidu partnereiks koolid, kes soovivad pakkuda valikainena riigikaitseõpetust või korraldada klassivälist tööd. Huvi ilmutanud koole on rahastanud haridusministeerium, kaitseliit on leidnud instruktorid ja varustuse. Samuti on kaitseliidu partnereiks tulnud kohalikud omavalitsused, kes on leidnud ressursse ja vahendeid näiteks kriisikavade läbitöötamiseks või kõurikute kasvatuslaagrite korraldamiseks.
Kaitseliidu koolil Alu mõisas on tööd veel kauaks
Kaitseliidu väljaõppesüsteem on kolmetasandiline. Üksikmehe väljaõpe, laskeväljaõpe ja allüksuste koostöö kursused viiakse läbi malevates, keerukamad erialakursused ja madalama astme juhtide kursused tegevuskeskustes ning kaitseliidu kõrgema astme juhtide koolitus ja instruktorite koolitus kaitseliidu koolis.
Organisatsioonisisese koolituskeskuse – kaitseliidu kooli – loomist alustati koostöös Taani kodukaitse akadeemiaga 1999. aastal.
Esimesed kursused hakkasid tööle 2001. aastal Vana-Võidu kutsekoolis. 1. jaanuarist 2003 tegutseb kool oma katuse all Raplamaal Alu mõisas. Tegemist on “igavates Põh-jamaades” hästi tuntud täiskasvanute õpetamise ehk elukestva õppe asutusega.
Kooli asutamise tingis vajadus ühtlustada kaitseliidu väljaõpet tervikuna, koolitada vabatahtlikest kaitseliitlastest instruktoreid ja koolitajaid ning allüksuste pealikke, korraldada kaitseliidu kaadritöötajate täiend-õpet ning koostada kõigi nende üles-annete täitmise tarbeks õppe- ja kursusekavasid ning õppematerjale.
Kaitseliidu koolis käivad õppimas ka kaitseliidu ja selle eriorganisatsioonide vabatahtlikud juhid ja valitavate organite liikmed, kelle juhioskustest ja motiveerimisvõimest ning muudest omadustest sõltub organisatsioonis väga palju. Kõige rohkem pühendavad oma kallist vaba aega kaitseliidule vanemallohvitseride ja rühma- ning kompaniiülemate kursustest osavõtjad. Kursuslased veedavad 11 kuu vältel iga kuu ühe nädalavahetuse Alus ning kursuse lõpetab kaheksapäevane välilaager, kuhu tullakse oma vabast ajast. Lisaks on vahepeal vaja sooritada kaugõppeülesanded ja veebipõhised testid. Kursustesüsteem on hierarhiline, mis tähendab, et näiteks jaopealiku kursusele pääsemiseks tuleb läbida instruktorikursus jne. Kursusele järgneb aasta praktilist tööd malevas oma üksust juhtides ja koolitades ning siis võib malev lähetada kaitseliitlase järgmise taseme kursusele.
Kaitseliidu kool on loodud täitma malevate tellimusi. See tähendab, et malevad valivad välja kaitseliitlased, kellest nad soovivad saada allüksuste pealikke või instruktoreid, ning lähetavad need kursusele. Samas ei saa kool hakkama malevateta, sest valdav osa instruktoreid kutsutakse õpetama malevaist. Kõige kõrgem tase, mille vabatahtlik kaitseliitlane võib saavutada, on rahuaja kompaniiülema abi, kes on saanud ka sõja-aja kompaniiülema baaskoolituse.
Kool ei suuda praegu katta kaugeltki kõiki koolitusvajadusi. Ees ootab väga palju tööd. Paljud koolitajad on vabatahtlikud kaitseliitlased, kes on ise juba koolituse läbi teinud ja enamasti ka tsiviilelus juhtival positsioonil.
Kõik see, mida kaitseliit õpetab, ei ole kokku tegelikult midagi erilist. Need on teadmised ja oskused, mida peaksid valdama kõik iseseisva riigi kodanikud.
Kaitseliit on lihtsalt organisatsioon, mis kujundab oma liikmete suhtumise isamaasse välja juba lapse- ja noorukieas ning hoiab seda alal ja arendab edasi täiskasvanute organisatsioonides.
