Elustiiliga vähi vastu

Teadlaste väitel on ligi kolmveerandit vähijuhtudest võimalik ära hoida. Reegel on lihtne: tuleb tervislikult elada. Toiduvalikul on määrav roll.

Kui toitumistavad on juba maast madalast tervislikud, ei haigestu organism nii hõlpsasti. Nii ülekaal kui ka alakaal on kurjast.

Seda, kas kaal on optimaalne, saab kontrollida lihtsa valemiga: jaga kehakaal oma pikkuse ruuduga. Kui saadud arv jääb 19 ja 24 vahele, on kehakaaluga kõik korras. Kui see on aga alla 19, näitab see alakaalulisust ning seega organismi nõrkust ja vähest vastupanuvõimet. Kui see number on üle 25, on tegemist ülekaalulisusega, kui üle 30, rasvumisega. Ka sel juhul oled aldis haigustele.

Vähiohu vähendamisel on määrav valkude ja rasvade õige tasakaal toidus. Eriti oluline on sellest kinni pidada just puberteedieas, nii on edasine oht tunduvalt väiksem.

Rasvakogus ei tohiks ületada 25–30% päevasest kalorihulgast ega olla ka kuigi palju väiksem. Ideaalne oleks, kui suurem osa rasvast saadaks oliiviõlist, Eesti rapsiõlist (eriti soovitatav on Olivia), avokaadost, maapähklitest ja kalast (lõhe, forell, makrell, sardiin, heeringas).

Valke peaks olema 10–15% päevasest toiduhulgast, soovitatavad on just loomsed valgud: piima-, liha-, kala- ja munavalgud.

Päevase energiavajaduse katmiseks peaks 55–60% menüüst moodustama süsivesikud, mida annavad rohkesti täisteratooted, puu- ja aedviljad.

Austraalia teadlased on seisukohal, et kui süüa tomateid, kartuleid, spinatit, banaane, ube, täisteraleiba, kala ja oliiviõli ning juua piima, jogurtit või keefirit, saab organism kätte suure osa talle vajalikest toitainetest.

Liikumine paneb i-le punkti

Liikumine hoiab kaalu normis, soodustab ainevahetust ning kindlustab, et vajalikud ühendid organismi imenduksid. Mida vanemaks inimene saab, seda vähem vajab ta kaloreid ja seda rohkem on tarvis liikuda, et saadud kalorid õigesti kulutada. Alates 30. eluaastast aeglustub põhiainevahetus aastaga ligikaudu 5%. Kuid see aeglustub ka noorematel, kui nad peavad ranget dieeti ega suurenda oma füüsilist koormust.

Treenida tuleks vähemalt kolm korda nädalas ja mitte vähem kui pool tundi. Kesk- ja vanemaealistel võib treeninguks olla näiteks poole- kuni kolmveerandtunnine kiire kõnd. Vältida tuleks sportimist tiheda liiklusega teede ääres, sest autode heitgaasides sisalduv süsinikoksiid soodustab samuti vähi teket.

Päikesekiirgust tervislikus koguses

On mõistetav, et meie hallis kliimas on päikeseline aeg nagu kingitus. Lisa võetakse solaariumist või lõunamaareisilt.

Paraku pole aga päikese aktiivsus sama mis näiteks 20 aastat tagasi ning päevitamisega on seotud hulk ohte.

Maad ümbritsev osoonikiht peab kinni elusolenditele hävitavalt mõjuda võiva UVC-kiirguse, kuid nahavähki põhjustav UVB-kiirgus jõuab meieni. “Õhukeseks kulunud” osoonikihi tõttu on aktiveerunud ka UVA-kiirgus, mis sügavale nahakihtidesse tungides suurendab UVB-kiirguse kahjulikku toimet. Ka naha vananemine, suurenenud kapillaarsus, pigmentatsioon ja naha lõtvumine süvendavad mõlema kiirguse vähki tekitavat mõju.

Kõige mõistlikum on lõpetada padupäevitamine keskpäevapäikese all. Päikesega kergesti kohanevad n-ö hispaania tüüpi nahaga lõunamaa naised ei tule selle pealegi, et keskpäeval õues jalutada, ammugi veel pikutada. Nad peidavad end päeva kuumimal ajal koduseinte vahele. Heleda ja tundliku nahaga suvitaja laseb aga südamerahus päikeselõõsal ennast praadida. Just seepärast ongi põhjamaa naistel plahvatuslikult sagenenud nahavähki, eriti melanoomi haigestumine. Eestis diagnoositakse igal aastal peaaegu pool tuhat nahavähi esmasjuhtu.

Loobu suitsetamisest

Ameerikas hiljuti läbi viidud uuringute tulemus tundub täiesti uskumatu, kuid kõneleb iseenda eest. Nimelt sureb aasta jooksul tubaka tõttu rohkem ameeriklasi kui alkoholi, narkootikumide, vägivalla, enesetappude, autoõnnetuste, tulekahjude ja aidsi tõttu kokku.

Kolmveerandis kopsuvähijuhtumitest on otseselt süüdi tubakas, väga suur on suitsetajatel aga ka huule-, keele-, suuõõne-, kõri- ja kuseteedevähi oht. Inimene, kes on sunnitud suitsuvinguses ruumis viibima, võib olla samamoodi ohustatud.

Õnneks on organismil märkimisväärne võime taastuda. Suitsetamise ajal ei tule organism selle ülesandega toime, kuna kogu energia läheb mürkide vastu võitlemisele. Taastamisprotsess käivitub aga niipea, kui mürke ei lisandu. Ja seda suitsetamisest loobuja east sõltumata. Uurimused on tõestanud, et keskmiselt 15 aastat pärast suitsetamisest loobumist on kopsuvähki haigestumise oht sama väike kui mittesuitsetajal.

Artikli allikad: Eesti Onkoloogiakeskuse peaarst Indrek Oro ja Eesti Vähiliidu meditsiininõunik Tiiu-Liis Tigane.

Viis vähi ennetamise kuldreeglit

Mihkel Zilmer, biokeemia professor:

Vähi küsimus on väga keeruline: vähivormid on väga erinevad, inimesed on erineva geneetilise tundlikkusega jms. On vähe teaduslikult tõestatud informatsiooni, kuidas vältida toiduainete abil vähki, ja seda teavet on levitatud ettevaatlikult. Küll aga on selles vallas kuldreeglid.

Vähi tekkepõhjustest hõlmab umbes kolmandiku aastaid kestev väärtoitumine, eelkõige just väga rasvarikas toit (kui toidurasvad annavad päevasest toiduenergiast aastaid üle 35–40%).

Kui kehamassi-indeks on üle 35, tuleks kindlasti kehakaalu langetada (seda loomulikult mitte tervistkahjustavate kiirete dieetidega, vaid tervisliku tempoga!), sest nii suure indeksi puhul on kehamassi ja vähiohu vahel otsene statistiliselt tõene seos.

Kui süüa vähemalt 300 g puuvilja ja 300 g juurvilja päevas, säästab see kindlasti tervist ja aitab vähki ära hoida.

Toit peaks olema kiudaineterikas (vähemalt 25–30 g kiudaineid päevas).

Vähiohtu vähendab ka fütoöstrogeene sisaldavate toiduainete (näit. soja) lisamine oma igapäevamenüüsse.

Teadlased ei väida kindlalt, kuid seda võib teadmiseks võtta:

Gröönimaa eskimo naistel ei ole üldse rinnavähki. Kuna nende igapäevatoidus on suure kontsentratsiooniga oomega-3 rasvhapped, mida leidub mereandides, võib arvata, et just see aine aitab vältida mõnede vähivormide kasvu. Ka Jaapanis, kus süüakse palju kala, on rinnavähki harva.

Võidemargariinides on vedelad küllastumata rasvhapped (päevalille-, maisi-, seesami- või sojaõli) hapnikuaatomeid lisades kunstlikul teel tahketeks muudetud. Nii nendes õlides leiduvad kui ka saadud margariinis olevad oomega-6 rasvhapped pole eriti kasulikud, kuna talletudes näiteks rinnanäärme rasvarakkudesse võivad nad suurendada rinnavähi ohtu.

Naise jaoks on riskitegur pikaaegne ja suur naissuguhormooni östrogeeni hulk organismis. Seepärast on laste sünnitamine ja rinnaga toitmine igati hea – raseduse ja imetamise ajal toodab organism tunduvalt vähem östrogeene. Uurimused on näidanud, et lastetutel naistel esineb näiteks rinnanäärmevähki tunduvalt sagedamini kui lastega naistel.

Marika Jürgenson