Eluveena müüakse kahtlast kraami
Eluvett või eliksiiri või kuidas seda ka nimetatud poleks, on inimene otsinud läbi aegade. Ihalus igavese elu järele kajastub nii iidses mütoloogias kui tänapäevases linnafolklooris. Igavest elu või vähemasti elu pikendamist pakkuvad maagid on sõltuvalt enesereklaami oskusest alati hinnas olnud. Olgu siis keskaegsed kulda valmistavat kivi otsivad alkeemikud – kullal arvati olevat elu pikendav võime – või Aleksander Suurele nooruse fontääni otsivad maagid.
“Kuid vananemisvastaste “teraapiatega” kaubitsemine on viimasel ajal võtnud üsna murettekitava ulatuse,” kirjutab Ameerika suurimas populaarteaduslikus ajakirjas Scientific American kolm kõnealuse pöördumise autorit. Eriti laia ulatuse on elueaga kauplemine võtnud USAs. Karjade kaupa avatakse “pikaealisuse kliinikuid”. Eluvee müük vohab ka internetikaubanduses.
“Nendest suundumuste pärast mures, ongi vananemist uurivad teadlased avaldanud seisukoha, mis sisaldab järgmist hoiatust: mitte ükski praegu turul olev kaup – ükski – ei ole siiani tõestatult inimese vananemist aeglustav, peatav või tagasipöörav,” kirjutavad teadlased ja hoiatavad: “Mõni neist võib olla isegi ohtlik.”
Samal ajal, mil avalikkust pommitatakse kavalate lubadustega ja suisa valedega, uurivad bioloogid üha laialdasemalt vananemise aluseid, lootuses vanaks saamist aeglustada ning parandada elu kvaliteeti. Uuringute eesmärk pole pelgalt eluea pikendamine. See on hea tervise püsimise pikendamine.
VANANEMISE PÕHJUSED. Vananemine on elu ehituskivide, esmajoones DNA ja valkude kuhjuv juhuslik kahjustumine, mis vähendab keha eneseparandamise võimet. Sestap saavad haigused kergemini puhkeda ning väheneb lihaste ja luude mass, kahaneb nägemine ja kuulmine ning naha elastsus.
Kahjustustel on palju põhjusi, nende seas ka selliseid, mis üldse elu ülal hoiavad. Raku energiavabrikud mitokondrid toodavad teiste ainete seas ka vabu radikaale, mis molekule kahjustada võivad. Enamik kahjustustest parandatakse, ent mitte kõik.
Inimese eluiga on ajaloo kestel kasvanud umbes kolm korda. Ent enamjaolt on see kasv saavutatud eluviisi muutumisega sanitaarsemaks ning vaktsiinide ja antibiootikute avastamise läbi.
Vananemine teeb inimese vastuvõtlikumaks südamehaigustele ja Alzheimeri tõvele. Kuid ei põhjusta neid tingimata. Sest vananemine pole geneetiliselt programmeeritud protsess. Nii nagu autol pole sisse ehitatud programmi, mille kohaselt ta lõpuks romuks muutub, nii on ka inimesega.
Geenid juhivad keha ehitamist pärast munaraku viljastamist, seega on nende osatähtsus eriti suur just elu alguses. Kindlasti nad mõjutavad vananemist, ent ei juhi seda. See tähendab, et pole olemas mingit pika- või lühiealisuse geeni, mille sisse- või väljalülitamisega saaks eluiga mõjutada. Ka ei muuda mingi võõrgeeni sissetoomine asja. Geenid tegutsevad kui sümfooniaorkester ning vaid nende omavaheline koostöö võib vananemist mõjutada. Seepärast ei saa tõsiselt võtta näiteks mõnede toidulisandite juurde käivaid väiteid, justkui aitaksid need vananemise geenidega võidelda.
TOIDULISANDID JA NÄLGIMINE. Toidulisandid ei kuulu nii rangele kontrollile kui arstimid, mistõttu just nendega saab pääseda eluveeturule. Populaarsemaid loosungeid on võitlus vabade radikaalidega antioksüdantide abil. Selliseid kemikaale leidub nii inimese kehas kui ka näiteks juur- ja puuviljas. Kõige tuntumad antioksüdandid on vitamiinid E ja C.
Kuid kõigi vabade radikaalide hävitamine tapaks ka inimese, sest nood kannavad olulist osa biokeemilistes reaktsioonides. Kuigi on tõendatud, et vitamiinid E ja C vähendavad vähiriski, pole tõendatud, et nad mõjutavad vananemist.
Sama kehtib ka hormooniasenduse kohta. Meessuguhormooni süstimine eakatele meestele võib lühiajaliselt füüsilisi ja psüühilisi võimeid parandada, ent pikema aja peale on hormoonidel ohtlikke kõrvalnähtusi, nagu neerude ja kopsudega tekkivad hädad.
Arukas toidusedel ning mõistlikud eluviisid kahtlemata vähendavad mitmete haiguste esinemise tõenäosust. Kuid ükski uuringutest pole tõestanud, et söögisedel ja kehalised harjutused mõjutaksid otseselt vananemist.
Aastakümneid on teatud, et paljude loomaliikide puhul pikendab eluiga mõõdukas nälgimine. Inimese puhul pole selle kohta usaldusväärseid andmeid. Ja vaevalt et inimene vabatahtlikult nälgida suudaks. Sestap püüavad mõned ravimifirmad välja töötada aineid, mis mõjuksid organismile samamoodi nagu nälgimine. See lähenemine võib olla lootusrikas, arvavad hoiatuskirja autorid ning rõhutavad, et praegu pole optimismiks siiski põhjust.
Kindel on vaid üks – vanemate inimeste arv kasvab üle maailma. Ning avalikkus peab teadma, mis on tegelikult teada vananemise kohta ja mida seda pidurdava aine pähe tegelikult müüakse.
Vaata ka
