•• Kui sageli haigestutakse Eestis emakakaelavähki?

Igal aastal diagnoositakse emakakaelavähk esmajuhtumina keskmiselt 150 naisel. Haigusesse sureb umbes 70 naist aastas. Muret tekitab haiguse sagenemine. Emakakaelavähk on nais-organite pahaloomuliste kasvajate hulgas rinnavähi järel teisel kohal ja haigestuvad üha nooremad patsiendid. Kui kaksküm-mend aastat tagasi haigestusid sellesse põhiliselt 50–70-aastased naised, siis praegu haigestutakse juba 30–55 aasta vanuselt.

•• Nooremaid vähk ei ohusta?

Ohustab ikka. Isegi 20-aastastel on diagnoositud kasvaja, aga need on väga haruldased juhtumid. See kinnitab aga, et tendents on noorenemise suunas.

•• Millised on emakakaelavähi sümptomid varajases staadiumis?

Vähieelses seisundis naine ei tunne enamasti midagi. Selged sümptomid puuduvad, mistõttu on korrapärane tervisekontroll eriti oluline. Võib esineda tugevam ja vesisem tupevoolus, aga ei pruugi. Tugevam tupevoolus ei viita ka alati vähile. Alarmeerivaks sümptomiks on veritsus tupest, just menstruatsioonivälisel ajal. Samuti veritsus pärast suguühet või muul ebaselgel põhjusel.

•• Kuidas vähki ravitakse?

Põhiline ravi on kirurgiline, vajadusel tehakse ka keemia- ja kiiritusravi. Kui vähk on algstaadiumis ja noor naine soovib veel sünnitada, saab vähki ravida nii, et emakas jääb alles. See tähendab, et mõningate mööndustega on naisel võimalik veel sünnitada. Kui aga vähk avastatakse vanemas eas, siis tavaliselt emakas eemaldatakse. See sõltub muidugi ka sellest, kui kaugele on kasvaja arenenud.

•• Aga kui tegemist pole enam vähi algstaadiumiga…

Kui on vähk on juba kaugele arenenud ja haarab naaberorganeid, siis võib juhtuda, et kirurgilist ravi rakendada ei saa. Tehakse keemia- ja kiiritusravi, mis tavaliselt leevendab sümptomeid. Kaugelearenenud vähki üldiselt välja ei ravi.

•• Neil 70 naisel avastatakse saatuslik vähk hilises staadiumis?

Enamasti ei avastata neil vähki esimeses staadiumis. Mida varem avastatakse, seda suurem on võimalus terveneda.

•• Kuidas avastada emakakaelavähki varajases staadiumis?

PAP-testiga. Kui seda teha korrapäraselt, on vähki võimalik vältida ja väga varajases staadiumis avastada. PAP-testi võiks hakata regulaarselt tegema alates suguelu alustamisest, kuskil pärast 21. eluaastat. Kõigepealt kaks korda üheaastase vahega, siis tuleks seda iga kahe aasta tagant korrata. Naine peaks seda ise meeles pidama. Juba eos ennetab vähki vaktsineerimine, mis kaitseb emakakaelavähki tekitava papilloomiviiruse eest. Kindlasti peaks vaktsineerima lapsi või noori, kes pole veel suguelu alustanud. Vaktsineerida on seega kõige efektiivsem vanuses 9–13. Järgmine sihtgrupp on noored vanuses 14–26. Sisuliselt võivad end vaktsineerida kõik, sest immuunsus tekib igas vanuses. Probleem on selles, et suguelu elamisega kaasneb tõenäosus, et kantakse juba viirustüve, mistõttu vaktsiin pole enam nii tõhus. Kui viirust ei kanta, on efekt sama, mis lastel.

•• Mida uuritakse kolposkoopilise protseduuriga?

Kolposkoopilises protseduuris vaadatakse emakakaela mikroskoobiga. Seda tehakse siis, kui PAP-test on näidanud emakakaela rakumuutusi. Kolposkoopia võimaldab teha kindlaks täpse piirkonna, kus rakumuutused on aset leidnud. Seejärel saab teha biopsiat ehk võtta proovi, mis annab kõige täpsemat infot rakumuutuse staadiumi kohta – selgub, kas muutus vajab ravi või mitte. Nõrga astmega muutusi ei ravita.

•• Emakakaelavähi riski suurendab suitsetamine – on see müüt?

Päris ei ole. Olulised on tõesti tervislikud eluviisid – ei omata lõputut arvu seksuaalpartnereid, ei suitsetata. Nii on inimese immuunsüsteem tugevam ja tervistutakse paremini.

•• Papilloomiviirusesse võib elu jooksul korduvalt nakatuda?

Kahtlemata. Loomulikku immuunsust ei teki, kui ei vaktsineerita. Nakatutakse ja tervistutakse ja nakatutakse uuesti.

•• Kas Eesti naised teavad, kuidas vähki vältida?

Aastast aastasse on teadlikkus kasvanud, sest emakakaelavähist räägitakse õnneks päris palju. Üldiselt teatakse, et emakakaelavähki tekitab papilloomiviirus. Siiski ei mõisteta veel, et vaktsineerimine on väga oluline, eriti laste vaktsineerimine. Vaktsiin on küll kallis, aga tervis on ka kallis. Vähki tekitav papilloomiviirus on väga laialt levinud ja vaktsiinita pole ka kaitset. Need emad, kes kannavad kõrge riskiastmega viirustüvesid või kes on vähiravi saanud, mõistavad probleemi tõsidust rohkem ja vaktsineerivad ka oma lapsi.