“Laste toidulauaga peaks olema samamoodi nagu täiskasvanute omaga: kui on rohkem aega, tee ise süüa, kiirel ajal kasuta valmistoitu!” soovitab Tartu ülikooli vanemteadur, TÜ kliinikumi arst-õppejõud Kaja Julge.

“Purgitoidud on väga head seetõttu, et lapsele on võimalus kiiresti ja kerge vaevaga pakkuda mitmekülgset eakohast toitu.  Kvaliteetsest toorainest isevalmistatud toidud, mida süüakse soojendamata, on muidugi parim variant!” lisab ta.

Allergiat tekitab piimavalk

Esimene nii-öelda purgitoit on paljudel lastel pudelitoit ehk rinnapiimaasendaja, mis on aga valmistatud lehmapiimast, ja selles leiduvad piimavalgud tekitavad mõnel protsendil lastest allergiat, selgitab dr Julge.

“Kui ema joob piima ja kasutab teisi piimatooteid, jõuavad need ka rinnapiima. Ülitundlikel lastel võib isegi see vähene rinnapiimas olev lehmapiimavalgu kogus tekitada nii löövet kui ka seedetrakti probleeme,” ütleb doktor. Siiski ei soovita ta kergekäeliselt ehk igaks juhuks rinnaga toitmise ajal lehmapiima tarbimisest loobuda. “Praegu on Eestis populaarne toiduainetevastaste IgG-antikehade määramine. Need antikehad on seotud tarbitud toidu kogusega ja viitavad vaid harva kehaliste vaevuste põhjusele (näiteks ärritatud soole sündroom). Kui lapsel on lööbe või kõhulahtisuse põhjusena kindlaks tehtud lehmapiimaallergia või -talumatus, tuleb piima muidugi vältida kaebuste möödumiseni. Õnneks on selleks puhuks olemas lehmapiimast valmistatud hüdro-lüsaadid ja lehmapiimaallergia möödub tavaliselt esimese, harvem teise-kolmanda eluaasta jooksul,” lohutab arst.

Kodutoit on parim

Kuidas on aga lood teiste purgitoitudega? Kas ka neis varitseb allergiaoht?

Teisel elupoolaastal on lapsele vaja anda aed- ja puuvilja, putru, liha. Ideaalvariandis tuleks teha toidud isekasvatatud köögiviljast, aga see ei ole kõigile kättesaadav.

Eestis on pikka aega kasutatud imikute valmistoite ja Salvestil on suur valik püreesid, mehusid ja putrusid. Enamikule lastest sobivad need suurepäraselt. Allergiliste laste probleem on see, et valmistoidu puhul ei saa kindlaks teha, mis komponendid reaktsiooni põhjustavad. Seepärast soovitataksegi teha toit ise, sest siis on täpselt teada, mis selle sisse on pandud.

Aasta ja kaheksa kuu vanuse Lisette ema ongi nõnda talitanud ja mingit toiduallergiat pole tüdrukul seni olnud.

“Ta sööb maasikaid ka titest peale ja ei midagi,” kinnitab ema Ivika.

Lisette hakkas rinnapiimale lisa saama kohe, kui targad raamatud seda lubasid. “Õun, banaan, porgandimehu, hiljem kartul, porgand,” meenutab Ivika. “Porgandimehu ma küll ise ei teinud, see oli Salvesti oma ja tema esimene kokkupuude konservtoiduga.”

Ivika ei mäletagi hästi, millal Lisette esimest korda sellist tavamõistes purgitoitu sai. “Ilmselt siis, kui me kuhugi välja või külla läksime. Aga koju ei ole ma neid ostnud.” Kodus on tüdruk ikka kogu aeg päristoitu söönud. “Keetsin porgandid, kapsa ja kartulid ära, mikserdasin pü-reeks, natuke võid ka hulka. Hiljem keetsin liha ka ja panin hulka. Tegin korraga rohkem ja panin ülejäänu väikeste portsudena sügavkülma. Vahel tegin seda ka, et kui mingitel asjaoludel oli purgitoit kapis olemas, segasin selle kodusöögiga kokku. Sest ega Lisette neid purgitoite niisama eriti armastanud,” kirjeldab Ivika pisitütre menüüd.

Putru on Ivika ka ikka ise keetnud – tavalist ja kiirputru: “Kiirpuder on sellise peenema koega, kaerahelbepuder näiteks, ja sellega läheb ruttu.”

Ivikale meenub ainult üks kord, kui ta piimapulbriputru tegi. “Huvi pärast ostsin. Lisette sõi seda küll hea meelega. Ise maitsesin ka – jube lääge värk,” naerab Ivika.

Allergoloogid ei soovita teraviljast põhjustatud allergia puhul kasutada neljaviljaputru. “Parem on proovida neid teravilju ühekaupa ja küllalt sageli õnnestub ka allergiaproovidega kindlaks teha, mis konkreetselt ei sobi,” selgitab dr Julge.

Toiduallergia

Imikute ja väikelaste kõige sagedasemad toidu-

allergeenid:

•• lehmapiim

•• muna

•• kala

•• nisu

•• soja

Toiduallergia

•• Toiduallergiat esineb kõige sagedamini alla kolmeaastastel lastel.

Toiduallergia avaldusteks võivad olla:

•• kõhuvalu, iiveldus, oksendamine ja/või kõhulahtisus

•• huulte, keele ja suu limaskesta sügelus, kipitus ja turse  

•• astma (hingamisraskus)

•• nõgesetõbi ja/või näoturse

••  atoopilise nahapõletiku ägenemine

•• allergiline nohu ja/või silmapõletik

•• kõrvapõletik

•• kõriturse  

•• anafülaktiline šokk

Allikas: dr Malle Orn