Endla suvelavastuse sünnivaevad
Pühapäev. Kell on kohe üksteist saamas. Bürgermeister Lynthemi osatäitja Jüri Vlassov ja tema sekretäri mängiv Meelis Sarv istuvad Vallikraavi äärde ehitatud Mini-Pärnu vabaõhulava vihmamärgadel pinkidel ja ootavad järjekordse proovi algust. Sekretär Sarv pakub Vlassovile ajatäiteks õlut.
Kell on juba 11, aga proov ei saa veel alata. "No kus see Seps (Sepo Seeman - toim.) ometi on?" pärib keegi kärsitult. "Kiire elu, tal ju naine-lapsed ka," püüab näitleja Vlassov etenduses seikleja Matthes Janosit mängivat sõpra Seemani välja vabandada. Saabubki veidi unise näoga Sepo, viipab tervituseks käega ja läheb ümber riietuma.
Etenduse muusika autor Volk maandub pinde täis puitpingile istuma ja jääb proovi algust ootama.
Lõpuks paistavad kõik vabatahtlikud ja kutselised näitlejad kohal olevat, bürgermeister Vlassovil pole enam võimalik tulijaid heatahtliku pilaga tervitada. Ta tõuseb püsti, sirutab istumisest roidunud konte ja kohendab uhkest karusnahast bürgermeistri keepi. "Mis, kurat, mul p.... täitsa märg. Mis linnapea ma märja p....ga olen!" hüüab Vlassov ja üritab märga taguotsa käega kuivaks patsutada.
Mitu tähte on Maarika Barabantðikova nimes?
Kell 11.15. Proov algab. Mini-Pärnu püünele astub pirettanilovliku lokipahmakaga Piret Rauk, kes mängib etenduse naispeaosalist, kaupmees Leppekeni tütart Brigittat, kes on nii tark ja ilus, et võib kõik lollid ja koledad kosilased pikalt saata.
Lavastaja Tiit Palu kohendab tagareas silmile vajunud prille ja jälgib pingsalt toimuvat. Paar korda rehmab ta käega orkestri poole ja hüüab: "No, mis te vakka jäite! Te peate ikka edasi mängima."
Bürgermeister Lynthem (Jüri Vlassov) suundub tagapool istuva Peeter Volkonski poole, Koffipurk näpus. "Pea-asi, et Trass (Endla peanäitejuht - Raivo Trass - toim.) ei näeks," ütleb ta vabandavalt vabatahtlikele, kes tema tegevust jälgivad. "Pista põue!" soovitab üks harrastusnäitleja. "Kurat, mul pole ju põue!" viibutab Vlassov karusnahkset keepi nagu suur lind tiibu.
Vlassov ja Volk hakkavad arutama, mitu tähte on näitlejanna Maarika Barabantðikova nimes. "No tugevalt üle 20," pakub Vlassov. Volk raputab kahtlevalt pead. Mõistatus jääb lahendamata, sest juba hüüab sekretär Sarv kõva häälega üle etenduseplatsi: "Sokk, Sokk, tule, meie kord!"
Sokk alias Jüri Vlassov unustab kohe näitlejanna Barabantðikova nimemüsteeriumi ja sööstab lavale bürgermeistrit mängima.
"Kas kellelgi on sünnipäev vä?"
12.30. Esimese vaatuse lõpp. Vaheaeg.
Vaheajal saab töises meeleolus teatrirahvas end veidi lõdvaks lasta. "Kuule, tule, ma teen sulle sünnipäeva puhul välja!" patsutab etenduse meespeaosaline, Tartu ärimees Knopke poega Albertit mängiv Ranet Rees Meelis Sarvele sõbralikult õlale. Sünnipäev pole siiski Sarvel, vaid teatrirahvas tähistab hoopis oma Grand Old Lady Siina Üksküla sünnipäeva, mis oli laupäeval. Kuna laupäev oli proovivaba päev, siis pidutsetakse takka järele. Mehed suunduvad lava kõrval olevatele klapptoolidele istuma. Peagi koguneb nende ümber suurem rahvasumm, kõigil plasttopsid punast märjukest täis. Rikast prouat kehastav Siina Üksküla kostitab kõiki lahkelt.
"Kas kellelgi on sünnipäev vä?" uurib üks harrastusnäitleja. Keegi ei vasta talle, need, kes teavad, need teavad.
Samal ajal kirjutavad harrastusnäitlejad alla tuleohutuseeskirjadele. Just nagu i-le täpiks viskab üks neist seejärel suitsukoni lava alla rohu sisse.
Kaunis Brigitta (Piret Rauk), kelle toretseva sametkleidi all-äärt ehib lause: neiu armastab kangesti lugeda, suundub samuti sünnipäevalast õnnitlema. Teda peatab poolel teel peanäitejuht Raivo Trass. Trass pistab mehise käe neiu Brigittale pihku, vaatab talle sügavalt silma ja räägib midagi. Brigitta kekutab naerda. Näib, et Brigittal on meeste seas menu - juba loovib tema külje alla lavastuse muusika autor Peeter Volkonski. Kauni Brigitta päriselu mees Andres Lepik, kes kehastab näidendis Tartu kaupmees Claus Knopket, jälgib toimuvat eemalt.
Vale asend: Seemanile ei saa nuga kõrri lüüa
Teine vaatus. "Elu päikese all" oleks tõesti ilus, kui kõik sujuks edasi sama kenasti kui esimeses vaatuses. Paraku on Jüri Vlassovil ja Sepo Seemanil teises vaatuses mäng liimist lahti. Kord unustab Vlassov teksti, siis on keegi pihta pannud tooli, millel teineteise külge kaelapakkudega aheldatud kaupmehed Jorgen Leppeken (Jaan Rekkor) ja Claus Knopke (Andres Lepik) peaksid istuma. Mehed aga ei saa nii, et üks seisab, teine istub - sest kõva puupakk sooniks ühel mehel kindlasti kõri läbi.
Siis seisab Seeman jälle platsil vales kohas, nii et röövlid ei saa talle kuidagi nuga kõrri lüüa. Üks vabatahtlik sosistab Sepole: "Sa pead seisma seljaga vastu kaevu." Paraku Seeman teda ei kuule ja alles siis, kui lavastaja Tiit Palu tagareast püsti tõuseb ja üle pingiridade seitsmepenikoormaseid samme võttes Sepo poole suundub, saab Seeman pihta, et midagi on viltu. Kiirelt parandab ta eksimuse ning nõjatub seljaga vastu kaevu. Seni hiirvaikselt seisnud pätijõuk ohkab kergendatult: viimaks ometi saab selja tagant Sepole kõri kallale karata.
"Midagi päikese all ehk Armastus kaubanduse vastu"
Ragne Jõerand