Etioopiast leiti tundmatu inimahvi hambad
10 miljonit aastat vanad fossiilid kuuluvad loomale, mis nimetati etioopia ja jaapani teadlaste poolt Chororapithecus abyssinicus.
Uus liik võib spetsialistide sõnul olla aafrika inimahvide otsene eellane.
Ida-Etioopiast Afari rifilt leitud jäänused püstitavad teadlaste jaoks küsimusi inimese evolutsioonist. Uurijate sõnul on leitud purihambad gorillade perekonda kuuluva ahvi omad.
DNA analüüside järgi on gorillad ja inimesed eraldunud ühisest esivanemast umbes kaheksa miljonit aastat tagasi. 10 miljoni aasta vanused tundmatu liigi hambad püstitavad aga oletuse, et inimese ja gorilla eraldumine toimus veelgi varem, juba 10,5 miljonit aastat tagasi. Kui tees vastab tõele, tuleb senised DNA analüüsidele toetuvad oletused teadlaste sõnul üle vaadata.
Arvuti abil kolmemõõtmeliselt taastatud hammaste analüüsimisel on teadlased jõudnud järeldusele, et uus liik sõi sarnaselt gorillaga lehti ja puuvääte.
„Arvuti abil modelleeritud hambad kõnelevad meile gorilla-laadsest purihamba ehitusest. Kui tegemist ei ole gorilla sugulasega, siis on see midagi väga lähedast sellele, milline oli gorilla varasem välimus, “ ütles uurimisgrupi liige Dr Suwa Tokyo ülikoolist.
Gorilla hambumus on eriline, kuna loom kasutab toiduks peamiselt puuvääte ja lehti. „Tegu võib olla gorilla hammastega, mis on eriliseks dieediks kohanenud,“ arvab professor Peter Andrews Londoni Loodusajaloomuuseumist, kes ei nõustu täielikult Suwa järeldustega. Andrews ütleb, et taimedieedile kohandumine on lisaks gorilladele teada veel kahel täiesti erinevast liinist pärit ahvil.
Leid on unikaalne, selles teadlased ei kahtle, sest maailmas leidub vaid üks inimahvi fossiil samast ajast, hambad osutuvad veelkord tõendiks, et inimene ja tänapäeva inimahv on mõlemad pärit Aafrikast.
