ETV telelavastuste konkurss kukkus läbi
Vanast ajast on meeles, et 1. jaanuari päeval oli alati Eesti Televisiooni eetris uue telelelavastuse esietendus, mida pikisilmi oodati ning milles osalesid Eesti parimad näitlejad. Kindlasti meenuvad kõigile “Tabamata ime”, “Pisuhänd”, “Rudolf ja Irma”, “Wikmani poisid” jpt. Kallid ja mahukad projektid jäid harvemaks ja üks viimaseid selles järjepidevuses spetsiaalselt televisioonile loodud lavastusi oli “NB! Teatriluulud”, mille 12 osa olid eetris neli aastat tagasi. Pärast seda on ilmavalgust näinud veel “Stella Stellaris” (2000) ja “Lunastus” (2001).
“Tegelikult oli viimane ETV-s toodetud telelavastus Andrus Kivirähki stsenaariumi järgi loodud “Minu veetlev Kunder”,” täpsustas kultuurisaadete peaprodutsent Gerda Kordemets.
Igatahes on kaugele seljataha jäänud kogu telelavastuste kuulsusrikas ja ka sõna otseses mõtes rikas minevik, mil Moskva rahade peal tehtud superlavastused olid tegijaile külluses suplemine nii tehnika kui muude ressursside, defitsiidi ja kõikjal avanevate uste näol. Autoriõigusest rääkimata.
Osaliselt selle pärast, aga teisalt ka televisiooni erilise positsiooni tõttu ühiskonnas, sai Eesti ainus televisioon tollal kasutada kõiki parimaid lavastajaid ja näitlejaid. Ning loodu on jäänud inimestele meelde, see moodustab praegu ETV arhiivi kullafondi ning rahvustelevisioon on taibanud ka selle kullakoorma videosse jäädvustada.
Teleteatris on lavastanud Gunnar Kilgas, Ago-Endrik Kerge, Vilja Palm, Tõnis Kask, Ingo Normet, Eino Baskin, Toomas Kirss, Ain Prosa, Valentin Kuik ja mitmed teised teatris ja televisioonis tuntud inimesed. Omaette peatükk on kindlasti Elvi Koppeli ja Virve Koppeli lastelavastused. “Üle linna Vinski”, “Karlsson katuselt,” “Mõmmi ja aabits” ning paljud teised sädelevad lood ja muinasjutud.
Lavastuste televersioon
Üldiselt on see teatrisaadete asi heitlik olnud nn Eesti ajast peale. Kui rahaga kitsaks läks, jäid harvemaks telelavastused, seejärel läksid löögi alla teatrietenduste televersioonid, mis kandsid nime “Teatriõhtu” ning olid eetris igal reedel. Mõne aja pärast, 2002. aastal, taastati reedene teatriõhtute traditsioon ning teles näidati nii uusi teatrilaval salvestatud asju kui ka vanu. Kõik see lõppes taas 2003. aasta lõpus. ETV kultuuritoimetuse peaprodutsendi Gerda Kordemetsa sõnul on erimeelsuste tõttu teatritega raske saavutada uuemate lavatükkide salvestamist ka pärast nende repertuaarist mahavõtmist, need on kallid, lisapiiranguks on kahe korra näitamisõigus ning nii kuulutatigi möödunud aasta lõpus välja ideekonkurss telelavastuste tootmiseks aastal 2004.
Konkurss
Telelavastuste konkursse polnud ETV varem korraldanud. Kordemetsa sõnul kuulutati võistlus lootuses saada eelkõige huvitavaid ideid. Tema sõnul ei tahetud üritust ettekirjutustega piirata, kuid eeldati, et tegijad taipavad Eesti teema vajalikkust. “Iseenesest on see loomulik teha teleteatris oma asja, mitte Shakespeare’i ega Camus’d”, arvas Kordemets.
Kahjuks konkurss luhtus. Esiteks tuli väga vähe töid ning ka viimaseks päevaks ei laekunud midagi arvestatavat. “Konkurss oli eelkõige ideede peale, mitte näidendite peale, mille keegi saatis pärast näidendikonkursilt väljajäämist, seda isegi televisiooni jaoks kohaldamata. Võtsime küll kõik vastu,” ütles Kordemets, “aga saime õppetunni, et edaspidi tuleb korraldada suunatud konkursse. Oli mütsiga löömist, üks telelavastuse pakkumine oli näiteks telesaade intervjuudest.”
“Ettenähtud 100 000 krooni on suur raha, sellega ei tee küll filmi, aga kui on kasutada ka ETV tehnika, siis väiksema loo tegemiseks on see korralik summa,” arvas Kordemets.
“Laekunud ei ole ühtegi professionaalset tööd,” sõnas ETV juhatuse esimees Ilmar Raag. “Võimalik, et mõne lühema töö taga on geniaalne idee, ent need on esitatud viisil, millesse ei julge uskuda.” Ka Teatriliidu esindajatena konkursi komisjonis olnud Anu Lamp ja Rein Oja olid esitatu nõrgast tasemest üllatunud. “Oma pädevuses ja võimetes mitte kahtlemine ajas suisa vihale,” tõdes Anu Lamp.
Asi ei jää tegemata
Pärast konkursi ebaõnnestumist otsustati võtta töösse kolm telefilmi ETV 50. aastapäevaks. Piiritleti kolm teemat ning praegu valitakse autoreid, kellele ideekavandite kirjutamiseks ettepanek teha. Kuna aasta 2005 on ETV juubeliaasta, käsitlevad kavandatavad kolm filmi hetki televisiooniloos, mis on muutnud ajalugu. “Usume, et televisiooni sünd, Valdo Pandi isik ja tema töö ning 1991. a augustiputš muutsid palju mitte ainult televisiooniloos, vaid kõikide eestlaste elus,” ütles Kordemets. “Head firmad ja tegijad, nii stsenaristid kui reissöörid, on ju meile teada ning me esitame neile pakkumise. Eks see teleteater ja telelavastus jääb ikka pidupäeval näitamiseks,” ütles Kordemets.
Nii et esimene ETV ajaloo-alane telelavastus jõuab eetrisse igal juhul 2005. aasta 1. jaanuaril.
Veebruari lõpuks valitakse välja esimese loo tegijad, aprilliks teise ja juuniks kolmanda filmi tegijad. Projekti juhib filmiprodutsent Andres Arro.
