EÜE 50: Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva leksikon
A
÷ Adamson, Karl – EÜE esimene komandör 1964, TRÜ komsomolisekretär, ELKNÜ KK sekretär. Kokku oli EÜE-l ajaloo vältel 16 komandöri (Aarne Vahtra, Toomas Mendelson, Andres Eesmaa, Indrek Ilomets, Toomas Annus jt).
B
÷ Bläkk – 1970. aastate keskpaigast hakkasid maleva kõrvale tekkima nn mustad jõugud, mis sõlmisid majanditega lepinguid otse, ilma EÜE vahenduseta. Mustade tekkimise põhjuseks oli eelkõige EÜE bürokraatia. Paljud jõugud osalesid ka EÜE kokkutulekutel jm üritustel. Kuulsaimad bläkid olid Ewa bläkk, Oobersti ja Olafi jõugud (Belmondo, Rasputin, Fittibald), Pärsama bläkk.
÷ Bermuda kolmnurk – töösuve lõpetamise aegne pidutsemistrajektoor Tallinn-Tartu-Pärnu-Tallinn, mis tuli läbida taksodega.
÷ Bluff – nõukogulik meetod sotsialistliku võistluse võitmiseks. Blufiti ehitusmahtusid, aga erilise mõnuga blufiti poliitürituste toimumist rühmades. Olari Taal: “Komsomolijuhid pidid muudkui ette kandma, et igal aastal tehti tööd rohkem kui eelmisel aastal. See innustas juurde kirjutama.” Blufimeistritel õnnestus saada ELKNÜ KK aukirju ja välisreise.
C
÷ Cass ehk Raivo Kaljuve. Laulude “Kuldre marsirood”, “Õllepisar tilli otsas” ja «EÜE allveelaev” autor. Eluterve EÜE skeptitsismi ja pohhuismi elushoidja.
÷ Cuba – Kuubal käimiseks nimetati maleva arstipaunades leiduva kloretüüli sissehingamisel saadud mõnutunnet.
D
÷ Dispetšerteenistus – Peeter Palu poolt 1970. aastal kehtestatud andmete kogumise ja aruandlussüsteem ehitustegevuse jälgimiseks. Kuulsaid dispetšereid: Olari Taal, Tõnu Kalvik, Toomas Luman, Margus Timmo. Hiljem lisandus ka komissaride dispetšer (vt bluff), mida kutsuti hellitavalt pizdetserteenistuseks.
E
÷ Erwin ehk Eesti Rahva Võit – Virumaal moodustunud ühendrühm, mille eesotsas seisis teiste seas Peeter Oja. Lauldi: “Ta tuleb, ta tuleb, meie Erwin tuleb!” Hiljem sai Erwinist Lõuna Konföderatsiooni (LõKoFö) üks osa.
F
÷ Festival – malevakokkutulekud nimetati festivalideks siis, kui parteijuhid soovisid kokkutulekud ära keelata. Siis mõeldi välja, et EÜE kokkutulek on Ülemaailmse Noorsoofestivali väike vend ja seda ei sobi kuidagi ära keelata.
G
÷ Gorbatšov, Mihhail – joomarlusevastase kampaania käivitaja N Liidus. Kampaania inspireeris kümneid malevalaule ja taidluskavasid (vt Riho Roodla (Uba) laulud “Juunipööre” ja “Õlut ei ole”).
H
÷ Hoogtööpäevad – enam kui kümme aastat pidid malevlased igal aastal oma kolme päeva töötasu annetama suure kodumaa arenguks ja rahvusvahelise kommunismiürituse võidu heaks. Eestlased töötasid Kuuba ja Angola, Gagarini linna ja BAMi, Nelson Mandela ja Angela Davise hüvanguks.
÷ Hüüdnimed – maleva subkultuuri üks olulisi märke. inBoil, Vana Karu, Põka, Magda, Cass, Vana Rõve – neid teavad kõik. Nende kodanike passijärgseid nimesid mäletavad vähesed.
I
÷ inBoil – tegelane Richard Brautigani raamatust “Arbuusisuhkur”. Teatav sarnasus malevlase Andrus Rootsmäega. Kas armastad või põlgad.
÷ Intsikurmu – EÜE kokkutulekute paik 1978. ja 1980.–82. aastal. Just siin sündis malevaajaloo kõige võimsam nõukogudevastane manifestatsioon, kui taidluskavade ülevaatusel 1982. aastal oli vaid üks apoliitiline kava. See kava oli erootiline. Žürii otsustas paremusjärjestust mitte välja kuulutada. Otsust põhjendanud endine EÜE komandör Aarne Vahtra vilistati publiku poolt välja. Suuremaid pahandusi tuli Muhu (Paavo Russak, Hans H. Luik), Sõrve (Toomas Määrmann, Toomas Luhaäär), Metsa (Heiti Pakk) ja Vara (Peeter Peil) rühmadel.
J
÷ Joove – võis tekkida täiesti ootamatult, nagu näha ühest seletuskirjast:
EÜE Lõuna Regiooni Staabile
Peeter Kõiv,
Lutsu rühma komandör
Seletus
Oli palav ilm. Janu kustutamine õllega. Päikese ja õlle koosmõjul tekkis keskmine joobeaste. See oli mulle täiesti ootamatu. Pole varem seda tundnud.
Kahetsen seda väga ning edaspidi püüan sellest hoiduda. Rühmale selgitan sellise juhtumi kahjulikkusest. Olen oma käitumise ebakohasusest aru saanud ja palun kergemat karistust.
83.07.10
Allkiri
K
÷ Karzumm Barzahh – Pärsama maleva kaevus elanud jõle pahatahtlik elukas, kes põhjustas kõik halva alates kõhulahtisusest kuni pohmellini. Lõpupeol lõi ta laudadega kinni kempsu.
÷ Koefitsient – töötasu arvestamise oluline komponent, millest tekkis tihti palju pahandust. Naistel tavaliselt väiksem.
÷ Kommuun –
1) hipilik eluviis, kus magati ühes lakas või ühel lavatsil ühise teki all. Tekitas palju pingeid.
2) tasustamisviis maleva algaastatel. Kogu teenitud raha pandi suve lõpus ühte katlasse ja jagati sealt võrdsetes osades kõigile. Tekitas palju pingeid.
÷ Kuldmärk – üks EÜE hinnatumaid autasusid. Kui NSV Liidu ordenid ja medalid jagati keskstaabis omade vahel, siis kuld- ja hõbemärke jagus ka lihtsatele rühmameestele.
÷ Kuiv seadus – malevas kehtinud reegel, et keegi ei tohi tarvitada alkoholi. Keskstaap tegi kõik, et kuiva seadust tagada. Uku Tuul meenutab aastat 1982: “Igale rühmale tuli avamisel anda apteek-pakike, mis oli koostatud apteekide peavalitsuse poolt ja lisaks muudele medikamentidele sisaldas ka 200 ml puhast meditsiinilist piiritust. Rühmi oli üle saja.
EÜE peaarst Riivo Kotkas ja insener Väino Norit tõid komsomoli keskkomitee UAZikuga need apteegid mõni päev varem Mustamäe apteegist ära.
Kuna malevas valitses kuiv seadus, siis ei saanud ju puhast alkoholi lihtmalevlaste käeulatusse lubada.
Kastid ladustati keskkomitee garaaži ja siis algas vilgas tegevus. Kogu staap Ilometsaga eesotsas avas apteegipakke, tuvastas piiritusepudeli asukoha, valas selle tsäuhti! ümber selleks varutud kanistritesse ja sulges pakikese uuesti. Kuiv seadus oli jälle tagatud!”
÷ Kukenwald – komissar Mati Lauri (hüüdnimega Kukk või Kukeke) kehtestatud kord, kus igal õhtul pidi rühmas toimuma mingi üritus.
L
÷ Langel, Ülo – Tartu vaim malevas. Arvas, et malevas võiks olla ka muud peale töötegemise, pullitegemise ja tinapanemise. Juhtis 1971–85 eri rühmi ja Tartu regiooni (tsooni). Langel ja tema koolkond (Eesmaa, Raik, Ilomets, Lang jt) vastandusid TPI vaimule ja tõid Tõnissoni ja Pätsi vastasseisu ka EÜEsse.
÷ Laul – kõige selgem ja lihtsam eneseväljenduse viis. Lauludes polnud tabusid. Ühiselt laulda jaurates kadus hirm roppuste ja KGB ees. Lauldi väliselt surmtõsise näoga “Laulu nõukogude aatomist” ja lauldi andunult “…sammub Eesti SS-pataljon ja laulab laulu kuradist”. Hõisati sellest, kui tore on peretütre tisse mudida, ja kiideti eesti ema, kes 700 aastat eesti lapsi sünnitanud. Armastus ja seks, õlu ja viin, tiblad ja neegrid, Lenin ja Stalin, Kallion ja Annus – kõik olid häbenemata laulu sisse pandud.
M
÷ Muhu – legendaarsete malevarühmade elupaik 1960ndate aastate lõpus – 70ndate alguses ja 1980. aastate alguses. Võitsid kokkutulekuid ja sotsialistlikke võistlusi. Esimese Muhuga olid seotud Enn Bekker, Silver Vahtre, Enn Tammaru jt. Teise Muhu ehitasid üles Meelis Tomberg, Paavo Russak, Anne Reemann, Hans H. Luik jt.
÷ Misso 84 – üks suurimaid poliitilisi pahandusi EÜE ajaloos. Osa pahandusest nägi EKP Tartu RK sekretäri Enn-Arno Sillari aruande järgi välja selline: “Viimasel ajal on täheldatud Eesti Põllumajanduse Akadeemia teatud üliõpilaste hulgas profašistlikke ilminguid ja meeleolusid, mis on väljendunud fašistliku sümboolika kasutamises ja SS-vormi kandmises.
Nii kandsid suvisel tööperioodil Saksa fašistlikku sõjaväevormi ja kiivreid Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva Misso rühma liikmed, osa neist valmistasid endile puust automaadid, püstitasid rühma asupaika võllapuu, ehitasid rühma viivale teele laudadest ja okastraadist tõkke ning rajasid okastraadist takistusriba.
Rühma vaba aja veetmisel imiteeriti fašistlike okupantide käitumist:
Korraldati rühma komandöri “Poomine” (valmistati elusuurune nukk, mille juures kasutati rühma komandöri riideid, ning tõmmati see võlla); rühma tütarlastele viidi läbi “võistlusi” takistusriba läbimises, neile pandi pähe Saksa fašistliku armee kiivrid, jalga kirsasäärikud, peale takistusriba läbimist raporteerisid nad ülesande täitmisest.
Naaberrühmade saabumisel Misso rühma, nn. “Misso mängudele” peeti nad tee peal kinni ja imiteeriti komissaride “mahalaskmist”, kusjuures kinnipidajad Misso rühmast kandsid SS-vormi.”
(Vt Riigiarhiiv ERAF.9591.1. 218 Seletuskirjad, ettekanded, iseloomustused, arvamused Lõuna-Eesti regiooni töösuve kohta, Misso rühma ebaväärikast käitumisest 1984. aastal.)
N
÷ N*** – oluline teema noorte inimeste elus. Selle nimel oldi malevas valmis paljukski. Kuldre 80 rühma liige Arvo Haav: “Tihti korraldasime tööst vaba aja sisustamiseks retki ümbruskonda. Nii sai väisatud mitmel korral ka Antsla linna. Esimesel korral marssisime läbi vaikse linna rivikorras, rivi kõrval Kukeke marsitakti lugemas ning käsklusi jagamas. Vastutulijate puhul käsutati rühm seisma ning Kukeke pöördus linnaelanike poole küsimusega, et kust siit võõras inimene ka nikku saada võiks.”
O
÷ Ooberst ehk Andres Raid – malevlane ja seikleja, naiste- ja napsumees, täpsemalt loe raamatust “EÜE jälg” lk 411.
P
÷ Perfokaart – dokumendi vorm, mis tuli esitada kõrgkooli komsomolikomiteesse või EÜE sektorisse, et väljendada vabatahtlikku soovi astuda EÜE ridadesse. Perfokaardil olid esitatud olulised isikuandmed (pluusi suurus, vanemate aadress, parteilisus, välismaa külastused), sh pilt. Tütarlaste puhul oli see viimane olulisim detail.
÷ Persostrat – malevarühm Karulas 81, mis võttis endale uue nime, mille tähenduseks on “esimene nõukogude stratostaat”. Sama tuumikuga (Andrus Salupere, Sulev Kannike, Mati Laur) tehti järgmisel aastal ka Euromaisi rühma. Persostrati stiiliks oli nõukogude võimu pilamine stiliseeritud staliniste mängides. Rühma lahingulauluks oli:
“Meie vapraid kodumaa poegi
ootab võitude tee.
Stardiks valmis on gondel,
kutsub tegudele kangelasmeel.”
÷ Pärsama mängud – Pärsama bläki poolt organiseeritud antiikmängud, kus meesterahvad võistlesid alasti.
R
÷ Rahuvõitlus – püha üritus, mille nimel pidi võitlema ka EÜE. Misso 82 rahuvõitluse kohta on säilinud ka arhiividokumendid.
“Rühma komsomoliorganisatsiooni koosoleku protokoll No 2.
23.07.1982
Päevakord:
1. Rahuvõitluse probleemid.
Peab ausalt ütlema, et koosolek ei alanud sugugi rahulikus õhkkonnas, sest kommunaarid olid tähele pannud, et juba pikemat aega ei saa nad rahulikult rahu eest võidelda. Selles segavad neid isiklikult Reagan, Thatcher, Pinochet ja terve NATO koos Hiina hegemoonidega. Seetõttu leiti, et rahuvõitlus peab muutuma ründavamaks, agressiivsemaks. Otsustati pidada võitlust viimase põlvepikkuse poisikeseni Jõksi järve rahudeklaratsiooni nõuete eest, suruda maha sõjaõhutajad Lõuna kokkutulekul, ehitada valmis Misso sovhoosi kartulihoidla, et kaitsta rahumeelset kartulit sõjardite provokatsioonide eest. Lõppkokkuvõttes leiti, et tõeliselt kindla rahu saab kindlustada alles maailmarevolutsioon ja selle kiirendamiseks otsustati käima panna kõik rattad.”
S
÷ Saja sandi jooks – Lõuna-Eesti rühmade korraldatud spordipäev Antslas 1980. Andrus Salupere (Maffin): “Tahtsime teha lõbusat pila – sõjalis-sportlikku takistusriba ületamist Antsla keskväljakul. Kes karkudega, kes kanderaamil, keegi jalutu sant pidi roomama. Aga nagu maa alt ilmus fotokaga rahvamalevlane, kes pildistas, karjus, et vabastage liiklus, teil pole õigust, kus on luba massiürituseks. Röökis, et kõiki meid eksmatitakse homme ja meist saavad sibid. Komandör vabandas, et ei teadnud, et see häirib linnakese rahu, ja lubasime minna staadionile. Tee sinna läks aga läbi terve Antsla. Väimela puhkpilliorkester mängis, sõjaeelne must Mersu sõitis kolonni ees, kuskil oli ka kirst.
Pisut hiljem tulid kohale Urmas Sukles ja Jaak Tälli registaabist ja hoiatasid, et peagi tuleb julgeolek. Tuligi. Halvim oli see, et üritus oli tegelikult kogemata sattunud Eesti Nõukogude Liitu inkorporeerimise aastapäevale. Esimesed kirstud Afganistanist olid ka juba saabunud ja selle kõigega pandi me üritus ühte punti.”
T
÷ Tišler, Veiko; Tishler, Veiko – EÜE juhte 1986.–91. aastal. Juba nime (muutuse) poolest ühendas perestroikaaegne Veiko vana ja uut EÜEt. Malev oli nõukogude aja sünnitis ja nõukogude aja lõppemisega sai otsa ka malev. Aga targemad võtsid sealt kaasa lood ja laulud, pruudid ja sõbrad, konverteerisid Ida-Saksa margad Lääne omadeks.
÷ Tuuliku mängud – Saaremaa rühmi ühendanud kokkusaamised, mis igal aastal korraldati eri rühma poolt. Said nime ilmselt Saaremaal pruulitud Tuuliku õllest. Arvo Lall meenutab 1982. aasta mänge: “Kõinastu laiul toimunud mängudel oli kõige mudasema malevlase võistlus. Kaks finalisti olid nii mudased, et võimatu oli välja selgitada, kumb mudasem on. Võidu tõi ühele neist see, et ta tegi suu lahti ja ajas ka sealt muda välja. See mees oli muusik Karl Meos.”
U
÷ Uudismaa – EÜE sünnipaik. Uudismaa-kampaania algas Nõukogude Liidus 1954. aastal. Kampaania sisuks oli Kasahstani ja Siberi steppide harimine viljakandvaks maaks. Esimesed Eesti tudengid käisid Kasahstanis juba 1956. aastal, kui oli ilmunud ÜLKNÜ KK üleskutse “Abistagem uusasunikke saagi koristamisel!”. 1964. aastal mindi sinna Leningradi oblasti tudengite ehitusrühma allüksusena. Seda aastat loetakse EÜE esimeseks töösuveks.
V
÷ Väinameri – üks EÜE regioone, üks osaline Lõuna-Väinamere suures vastasseisus. Väinamere plussid Lõuna ees: võis sefiiritordiga näkku saada, võis kuulata eesti sõnadega rahvusvahelisi šlaagreid, kokkutulekul võis näha paljast naist, kui piirivalvurid lubasid, võis meres ujuda.
Õ
÷ Õmm ehk Eesti Õpilaste Ehitusmalev – 1981 kirjutas Edgar Savisaar Nooruses artikli EÜE ja EÕMi ühisjoontest. Järgnevatel aastatel arutati mitut puhku, kas “EÜE läheb õmmi tagasi ja õmmi pull käib edasi”.
Ä
÷ Raimo Kägu – EÜE populaarne komissar 1983–86. Pandi laulu sisse:
“Igal aastal kord või paar
läbi lendas kägu.
Mõista, mõista, mis see on:
kõik latsed ühte nägu.”
Ü
÷ Üleliiduline Üliõpilaste Ehitusrühm ehk VSSO – loeb enda esimeseks töösuveks 1959. aastat. Kui EÜE suurus oli hiilgeaegadel veidi üle 2000 liikme, siis VSSOs käis igal aastal umbes miljon tudengit. VSSO ja EÜE suurim erinevus oli, et EÜE oli vabatahtlik ja ülikoolidevaheline organisatsioon. VSSO malevarühma mindi kohustuslikus korras kursuste ja õpirühmade kaupa.
Z
÷ Zassa – puhas malevalegend (vt lk 8).
