Pidulik moesõu “Sinine, Must ja Valge” tõi lavale pikka aega oma loomingut “varjanud” disainerid Anu Samarüütel-Longi, Tanel Veenre ja Arne Niidu.

Sõud alustas trikoloori viimane värv ehk valge, mis sobis kokku ka autor Anu Samarüütel-Longi minimalistliku ja puhta stiiliga. Tema 1920-ndatest inspireeritud kleidid ja seelikud olid vormipuhtad, kuid kandsid samal ajal põnevaid modernseid, kohati asümmeetrilisi de­taile. Figuuri rõhutavad seelikud ja 1920-ndate stiilis puhvis kleidid, korraga nii pehmed kui ka konstruktivistlikud ja kubistlikud, viitasid ka juba eelmise hooaja tarbetrende mõjutanud suundadele.

Tanel Veenre ehete kollektsioon “Must” oli inspireeritud hirmudest, gooti arhitektuurist ja põhjamaisest kargusest, mis tundus alguses tähendavat põhjapõtru – eelkõige kõrge kunstilise väärtusega kollektsioon demonstreeris pleksiklaasist (ja pitsist) sarvilisi “tiaarasid”. Vaieldamatult populaarseim kollektsioon, mis nautis tugevaid aplause ka sõu vahel, paigutub autori enda arvates hoopis teise žanrisse.

“Minu kollektsioon ei olnud ju tegelikult mood ning pole seetõttu teiste õhtul laval olnud kollektsioonidega hästi kõrvutatav, pigem oli selle märksõnadeks dramaatilisus ja teatraalsus,” rääkis Tanel Veenre. Massiivsed, teravate otstega, õlgadele ja korpusele toetuvad kaelaehted sündisid paari kuu­ga, kuid see tunne ja mentaliteet on Veenrega kaasas käinud juba pikka aega.

Arne Niit ütles “Sinise” kohta, et see on kõigi lemmikvärv. Nii­nimetatud aadlisinise (kuigi Ees­ti aadel on üsna harv nähtus) kollektsiooni inspiratsioon oleks justkui tulnud taasiseseisvumisaegsest moest. Lihtsate lõigetega erksinine atlass kombineeritud sama värvi pitsiga jääb julge maitsega ja praegu tantsusaatele palju aega pühendava Arne Niidu stiiliskaala ühte otsa ja näitab pigem tema slaavilikku tunnetust.

Herodes: Veenre oli vapustav

Tallinna Kaubamaja loovjuht Kristiina Herodes kiitis korraldajate ideed kasutada ära Eesti li­puvärvide efektsust. Eriti tu­ge­va elamuse jättis talle Tanel Veenre kollektsioon. “See oli lihtsalt va­pustav elamus, üks tugevamaid asju, mida ma üldse tükk aega näinud olen,” kirjeldas Herodes. “See oli igas dimensioonis ge­niaal­ne. Selline mõõ­de on Eestis kättesaadav vist tõesti ainult Tanelile ja Aldo Järvsoole.”

Siiski tõdes ta, et kolme kollektsiooni on omavahel raske võrrelda.

“Anu Samarüütli minimalistlik kollektsioon vaikse muusika, ettevaatlike toonide ja tagasihoidliku lavahoiakuga ei olnud la­vasõu mõttes muidugi nii efekt­ne,” nentis Herodes. “Kuid tema disainid olid leidlikud ja osavad ning pigem põnevad lähemalt uurida kui laval mööda vuhisemas näha.”

Herodesel ei olnud kahtlust, et Arne Niidu kollektsioonis eksponeeritud sinine sobib eestlastele ja kindlasti on ka nendel kleitidel soovijaid. “Kuid pean ütlema, et Arne Niidu eelmise aasta etteaste, kus ta tõi lavale ainult ühe disaini, andis palju tugevama emotsionaalse laen­gu, praegune kollektsioon jäi mulle kuidagi kaugeks.”

FIBIT

Fashion Is Back In Tallinn

3.–5. oktoobrini

•• Viru keskuses moeüritusel FIBIT tutvustati algava sü­gis­tal­vise hooaja tren­de. Igasügisese (ja ka -kevadise) ürituse käigus toimusid Viru kes­kuse aatriumis moeetendused, kust leid­sid moenippe nii noo­red ja tren­dikad kui ka klassi­ka­li­se­mat rõivast eelistavad inime­sed.

•• Pühapäeval tutvustas FIBIT Eesti noorte moekunstnike loo­mingut etendusel “Future FI­BIT“. Koostöös Tallinna spor­di- ja noorsooametiga korraldatud noorte konkursile lae­ku­nud töö­dest valis žürii välja pa­rimad kol­lektsioonid, parima noore moelooja ja publiku lemmiku.