“Ma ei mäletanud, et oleksin teadlikult kunagi kraanist vett joonud, minu meelest oli see vastiku maitsega. Vett olin joonud vaid maal, kas siis kaevust või allikast,” räägib tookord Tallinna kesklinnas elanud Eve.

“Filterkannu esitlusel avastasin, et selline vesi on täitsa joodav. Nii ostsingi endale kannu. Kui ma peaksin kraanist vett jooma, tekib mul tõrge,” ütleb Eve.

Värske kannuomanik avastas peagi, et ta lausa vajab vett. “See on harjumuseks saanud, igal toidukorral joon kaks klaasi,” räägib Eve. “Vett endale kogu aeg koju osta oleks kulukas ja ka pärast taarast vabaneda tülikas. Filterkannuga on lihtsam.”

Kõige sagedasem probleem on liigne raud

Riigi tervisekaitseameti kommunaalhügieeni peaspetsialisti Niina Sossulina kinnitusel annavad filterkannud veele küll parema maitse, kuid on siiski rohkem moe- kui tarbeasjad. Tervisekaitseameti andmetel on Tallinna joogivesi viimastel aastatel olnud puhas: 96,5% vastab mikrobioloogilistele ja 80 % keemilistele standarditele.

Kuna tervisekaitseametnikud teevad uuringuid neile teadaolevatest probleemsetest kohtadest, võib Sossulina sõnul loota, et valdavalt on joogivesi veelgi puhtam.

“Tallinnas on vee puhastamiseks moodsad seadmed, kasutatakse ka osoneerimist. Kuid vanades torudes võib vee kvaliteet halveneda. Samuti seal, kus vee tarbimine on vähenenud, sest torustikus seisavas vees raua sisaldus suureneb.”

Neil juhtudel saab abi filtritest. Kauplustes pakutavate filterkannude ja veefiltrite tootetutvustused lubavad lisaks ebameeldivale maitsele ja värvile puhastada vee ka kloori-, fenooli- ning raua-, plii- ja teiste raskemetallide ühenditest.

Joogivee kõige sagedasemaks puuduseks ongi liigne raud. Kuigi viimane ei ole tervisele ohtlik, annab see veele ebameeldiva lõhna, maitse ja värvi. Sossulina andmetel on liigset rauda kõige sagedamini leitud Võru-, Põlva- ja Tartumaa puurkaevudest, kuid tänaseks on paljudesse neist paigaldatud puhastavad filtrid.

Baktereid filterkann ei eemalda

Samas ei lahenda filter siiski kõiki veega seotud probleeme. Näiteks Pärnumaal sisaldab joogivesi kohati liiga palju fluori. Sossulina sõnul ei ole fluori võimalik veest ka filterkannuga välja saada.

“Samuti pole filterkannud mõeldud vee mikrobioloogiliseks puhastamiseks. Kuigi kann parandab vee sensoorseid näitajaid, nagu maitset ja lõhna, ning eemaldab veest hõljuvad tükikesed, ei ole filtrist abi mikroorganismide vastu,” ütleb Niina Sossulina. “Mikroorganismid hakkavad kannu filtrile settides kasvama ning saastavad vett veelgi enam.”

Mikroobe hävitab ainult des-infitseerimine. Firmad, kes väidavad, et nende filterkann eemaldab ka bakterid, järelikult valetavad. Kuna Eestis on veel kohti, kus vesi ei vasta bakterioloogilistele nõuetele (näiteks eramajade madalad kaevud), soovitab Sossulina enne filterkannu või filtri ostmist hoolikalt tutvuda kasutamisjuhendiga. Kõigil juhenditel peab olema riigi tervisekaitse-ameti kinnitus, mille puhastamiseks filter on mõeldud ning millistel tingimustel seda kasutada.

Kuidas ma veefiltrit ostmas käisin

Teadliku tarbijana uurisin kaupluses Kodutarve Aquaphori universaalse veefiltri kasutamisjuhendit, et leida tervisekaitseameti teavet selle kohta, mille puhastamiseks konkreetne filter on mõeldud ning millistel tingimustel seda kasutada. Isegi koos müüjaga infolehekest uurides me vastavat märget ei leidnud. See-eest lubas kasutamisjuhend filtri pudeli otsa panna ning järve-, jõe-, soo- või koguni lombivee allikavee sarnaseks joogiks muuta. Kuna otsitavat märget ei olnud, kutsus müüja appi osakonnajuhataja, kes kaupluse tagumistesse ruumidesse vastavat paberit otsima tõttas.

“Ma helistasin firmasse, nad kohe faksivad selle,” teatas ta naastes ja palus viisakalt, et ma ootaksin.

Kolme minuti pärast saingi juhatajalt faksisooja paberi, millel tõepoolest riigi tervisekaitseameti õnnistus kõigi Aquaphori filtrite müügiks tingimusel, et filtreid kasutatakse seal, kus vesi vastab bakterioloogilistele nõuetele.

Niina Sossulina kinnitas taas, et riigi tervisekaitseameti koostatud paber peab olema iga konkreetse toote juures, ja lubas ühendust võtta Aqua-phori sissetoojaga.

Kristel Kirss

foto: Mati Hiis