Heaks näiteks on aasta parimate töötajate valimine, kusjuures valimisel osaleb kogu personal, kes oma ettepanekud põhjendatult ja kirjalikult juhtkonnale esitab. Parima töötaja kõrval võib välja tuua näiteks aasta uustulnuka, ideede generaatori, abivalmis kolleegi jne eeldusel, et hinnatavad kriteeriumid on hästi paigas.

Parimatest parimaid on hea tunnustada firma ühisüritusel ja nende panust ka boonusega ära märkida. Teinekord piisab ka avalikust tunnustusest ja diplomist, mis kogu aastaks töötaja seina ehtima jääb. Oluline on, et asjas osaleb kogu ettevõte.

Põhjalik boonussüsteem valib parima ise. Ühispanga turundusdirektori Aira Tammemäe sõnul saavad nende elukindlustuse osakonnas aasta parimate valimisel kaasa rääkida kõik töötajad, seda otsustajate foorumi kaudu. Mida mõõta ja mida autasuks anda, lepitakse kokku juba aasta alguses. Aasta lõppu jääb lihtsalt kokkuvõtte tegemise vaev.

Aasta parimate tiitleid ja autasusid jagatakse vastavalt valitud müügieesmärgi täitmisele. Nimelt saavad müügitöötajad juba kolmandat aastat endale aasta alguses valida kas “Edukuse” või “Tipptaseme” eesmärgi ning alustada sellega võidujooksu. Kui peale jääb müüja, st valitud tase saavutatakse, võidab “Tipptase” 7000 krooni väärtuses reisifirma kinketšekke, “Edukuse” auhinnaks on sama 4000 krooni väärtuses.

Iga ettevõte saab endale ise mõõdikud luua. “See on nagu totalisaator. Ennustan enda töötulemusi ja kui pihta panen, siis saan reisile sõita. Ainus vahe on selles, et tulemus on minu enda teha,” selgitas Tammemäe.

Kogu ettevõtmisele lisab väärikust see, et parimaid tunnustab pank pidulikul juhatuse vastuvõtul. Niisugune mõõtmise ja tunnustamise süsteem on osa Ühispanga motivatsioonisüsteemist.

Mida arvavad asjast töötajad. Igas ettevõttes on neid, kes kinketšekkide või muu käega katsutava asemel raha sooviksid. Esimeste kasuks räägib asjaolu, et paljudel töötajatel on niikuinii igakuine tulemuspalk, st parimate tulemuste eest makstakse paremat palka. Nii on vahelduseks päris hea preemiat muul kujul saada, arvasid küsitletud töötajad. Lisaks jääb aasta parimate esiletoomine eelkõige just asjaosalistele endale meelde toreda mälestusena. Raha, mis reeglina tühja-tähja peale kulub, seda tunnet ei too.

“Võin tuua näite isiklikust kogemusest. Preemiaraha kadus mul märkamatult majapidamisse, ent hinnaline kell jääb loodetavasti veel pikaks ajaks töökohta meenutama,” rääkis Tammemäe. “Selline tunnustamise viis toetab eesmärgikesksust, julget pealehakkamist, stabiilsust ja kõva tööd. Lihtsalt hea õnnega meil tipptegijaks ei saa.”

Preemiate maksmine väheneb

Iga aastaga väheneb firmade hulk, kes maksavad töötajatele jõulu- või aastalõpu-preemiat, näitavad Fontese palgauuringud.

Kui 1998. aasta palgauuringu andmetel maksis jõulu-preemiat 65% küsitlusele vastanud ettevõtteid, siis juba aasta hiljem 56% ettevõtteid. 2000. aasta uuringu andmetel maksti jõulupreemiat vaid 25% uuringus osalenud ettevõtetes ja 2001. aastal 28% ettevõtetes.

Kokku maksti kõiki erinevaid garanteeritud lisatasusid (jõulupreemia, 13. palk jmt) 2001. aasta uuringu andmetel 47% osalenud ettevõtetes. Et töölepingus kindlaks määratud ja töötulemustest sõltumatute lisatasude maksmist on aina vähem, ei erista Fontese värskeim, 2002. aasta Eesti palgauuring erinevaid garanteeritud lisatasude liike. Kõiki võimalikke garanteeritud lisatasusid kokku makstakse viimase uuringu andmetel 24% ettevõtetes.

Agne Narusk