Fluoroos. Kuidas kaitsta hambaid


Fluoroos. Kuidas kaitsta hambaid
----

“5–9aastased söövad mõnikord hambapastat. Kas fluoriga hambapasta on ikka süütu?” küsib suure pere ema Hiiumaalt.

Minu 9-10aastaste ja paljude teiste laste hambad on muutunud pruuni-valgelaiguliseks. Järeldasin, et põhjuseks on halvasti või vähe pesemine. Kui aga asja lähemalt uurima hakkasin, selgus midagi muud. Hammaste plekilisus viitab haigusele nimega fluoroos. See tekib siis, kui organismis on fluori liiga palju.

Väidetakse, et eriti kahjulik on fluoririkka vee joomine. Mõjuda võib hambapasta allaneelamine, aga meie hambapastad sisaldavad kõik fluori. Kas neid võib ikka kasutada?

Vastab Tallinna Hambapolikliiniku lasteosakonna juhataja Siiri-Mai Mäenurm.

Fluori liiga palju: soodustab fluoroosi

Mis haigus see fluoroos õigupoolest on?

Fluoroos on hambaluu ja hambaemaili haigus ja tekib siis, kui organismis on liiga palju fluori. Kahjustused on näha lõikehammaste eesmistel pindadel ja purihammaste mälumispinnal. Seal tekivad valkjad ja pruunikad laigud või triibud, vahel ka tumedad täpid. Sellised laigud võivad hammastel püsida aastaid. Raskemate kahjustustega, kui email on kriitjas, tuhm ja läiketa, võivad emaili tekkida sügavad defektid ja hamba kroon võib hakata murenema. Õnneks ei tule seda ette väga sageli.

Kas fluoroos tekib tõesti hambapasta allaneelamisest?

Seda, et fluoroos tekiks pasta allaneelamisest või fluori sisaldava pastaga pesemisest, karta ei maksa. Sel teel organismi sattunud fluori kogused on hammaste kahjustamiseks liiga väikesed.

Fluoroosi tuleb ette piirkondades, kus joogivees on fluori normist rohkem ja sellist vett on kasutatud pikka aega.

Milliseid hambaid haigus kahjustab?

Fluoroos on jäävhammaste haigus, kuid kahjustus tekib juba jäävhammaste arengu ajal. Seega veel siis, kui suus on piimahambad.

Kas selliseid hambaid on vaja ravida või on see üksnes iluviga?

Kui lapse hammastel on näha valgeid või pruune laike, tuleks temaga minna hambaarsti juurde. Selliseid hambaid võib katta lakiga. Kui hambasse on tekkinud auk, tuleb see parandada. Kui kahjustus on suur, pannakse lapse hammastele kroonid.

Mida peaks fluoroosiga laps sööma-jooma?

Jooma peaks vett, milles ei ole fluori rohkem kui 0,8 mg/l. Rohkem tuleks juua ka mahlu ja piima ning süüa jogurteid, et saada piisavalt kaltsiumi. Pärast sööki võiks laps närida ksülitooliga närimiskummi. Veerandtunnisest närimisest aitab.

Kas fluoroosi saab ennetada?

Üks ennetamise võimalus on toita last võimalikult kaua rinnapiimaga.

Kuna vee fluorisisaldus võib ka üsna lähedalolevates piirkondades olla erinev, oleks arukas teha vee uuring. Kui fluori on liiga palju, ei ole hea seda vett juua.

Väikesed lapsed, kes võivad pastat kogemata alla neelata, võiksid hambaid pesta ainult vee ja harjaga või laste pastaga Buratino, milles ei ole fluori.

Veidi suurematele sobib laste hambapasta, milles fluori kogus on väike.

Kõige paremat nõu hammaste hooldamise kohta saate siiski oma piirkonna hambaarsti käest, kes teab kohalikke olusid kõige paremini.

Fluori liiga vähe: soodustab kaariest

Räägime fluori kahjulikkusest, aga enamasti on tegu fluori vähesusega. Mida siis teha?

Liigse fluori põhjustatud kahjustusi esineb tunduvalt vähem kui kaariest, mille teket soodustab fluori vähesus. Sellepärast tuleb enamikes Eesti piirkondades lastele fluori hoopis juurde anda. Kindlasti peab enne seda olema määratud joogivee fluorisisaldus.

Ideaalne joogivee fluorisisaldus on 1,0–1,2 mg/l, Eestis kõigub see 0,02 ja 5,0, isegi kuni 6,0 mg/l vahel. Vastavalt fluorisisaldusele on Eesti jaotatud neljaks piirkonnaks.

Kagu- ja Lõuna-Eesti, Põlva, Võru ja Valga ümbrus. Joogivee fluorisisaldus on seal 0,1–0,3 mg/l. Lastearst või hambaarst määrab lapsele fluori tablette, mida võetakse aastaringselt. Tegelikult peaks tulevane ema tablette võtma juba siis, kui ta veel last ei kanna. Kui naine on juba lapseootel, määrab fluori naistearst.

Loe veel

Tallinnas, Paides ja Viljandis on joogivees 0,3–0,7 mg/l fluori. Ka seal võib kasutada fluori tablette.

Mõlemas piirkonnas elavad inimesed peaksid hambaid pesema fluori sisaldava pastaga. Soovitatakse ka ksülitooliga närimiskummi. Lapsega tuleks käia kindlasti kaks korda aastas hambaarsti juures kontrollis.

Neis piirkondades on hea juua fluori sisaldavat Värska vett.

Tartus, Lääne-Virumaal ja Harjumaal on joogivees fluori 0,8–1,5 mg/l. Fluori tablette pole võtta vaja, ka laste hambad on seal küllalt heas seisus. Küll aga tuleks hambaid kaks korda päevas puhastada fluori sisaldava pastaga.

Pärnu, Virtsu ja Haapsalu, samuti Lääne-Eesti rannikualad on fluoririkas piirkond. Joogivees on fluori üle 1,6 mg/l, kohati isegi 6 mg/l. Just siin on fluoroosi oht kõige suurem.

Neis kohtades elavad inimesed peaksid jooma vähese fluorisisaldusega vett, Värska siin ei sobi. Hammaste pesemiseks on kõige parem kasutada ilma fluorita või madala fluorisisaldusega pastasid. Lapsega tuleb kindlasti kaks korda aastas hambaarsti juures kontrollis käia.

Eva Mere

foto: Kaire Einmann

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare