Foolhape on vajalik terve lapse sündimiseks

Foolhappe saamiseks tuleb süüa tervislikku ja tasakaalustatud toitu

Kui perre sünnib väärarenguga laps, asendub lapsesaamise rõõm peagi ahastuse ja murega. Tavalised küsimused on: miks just meid see mure tabas? Kes on süüdi? Mis saab edasi? Jne.

Eestis sünnib suhtarvudes rohkem väärarengutega lapsi kui meie naaberriikides. Me saame kaasasündinud väärarenguid ja haigusi küll edukalt ravida, aga täielikku tervenemislootust ei ole. Eriti puudutab see närvisüsteemiga seotud väärarenguid, sest närvisüsteem on elu alus. Viimase kümnendi teadusuuringud tõestavad, et loote väär-arenguid saab vähendada profülaktika abil ja võtmesõna terve lapse sündimiseks on foolhape ning selle vaeguse ennetamine.

Rasedal on suurenenud foolhappe vajadus

Rasestunud naise organismis suureneb B9-vitamiini ehk foolhappe vajadus mitu korda. Eriti ohtlik on foolhappe puudus lootele, sest sel korral ei toimu organismis vajalikul hulgal uute rakkude tootmist. Kujuneb väga suur risk loote väär-

arenguks. Et foolhape käivitab ja kontrollib organismis valkude ainevahetust ning uute rakkude teket, on raseduse esimesel 28 päeval loode vitamiinivaeguse suhtes ülitundlik.

Teadke, et:

• foolhappe vaegus raseduse esimese 12 nädala jooksul võib põhjustada lootel raskekujulisi väärarenguid;

• foolhappe vaegus rasedal võib tingida raseduse katkemise ja enneaegse sünnituse, rasedustoksikoose, verejookse, aneemiat nii emal kui ka lapsel;

• lootel võivad tekkida ajukahjustused ja muud arenguhäired, mis võivad hilisemas elus avalduda lapse aeglase arengu ning vähenenud õppimisvõimena.

Maailma tervise organisatsioon (WHO) deklareeris juba 1992. aastal, et foolhape on tervete järglaste saamiseks oluline vitamiin.

Soovitatav on, et:

• kõik sünnitusealised naised saaksid 400 µg foolhapet päevas;

• kõik riskirühma naised vajavad toidule lisaks 4 mg foolhapet neli nädalat enne rasestumist ja 12 nädala kestel raseduse algusest.

Riskirühmas on kroonilisi haigusi põdevad naised, samuti naised, kellel on sündinud haige laps või kellel on olnud enneaegseid raseduse katkemisi või kelle lähisugulaste seas on esinenud väärarenguga sündinuid. Samuti peetakse riskirühma kuuluvaks stressirohket elu elavaid, kuid seejuures halvasti toituvaid naisi. Riskirühma kuuluvad ka naised, kes tarbivad tihti mõnuaineid ja alkoholi või suitsetavad.

Vajalik foolhape

Foolhape ehk B9-vitamiin kuulub veeslahustuvate B-vitamiinide gruppi. Inimorganism ei suuda ise kõiki vitamiine toota, vaid peab need saama toidust. Foolhappe molekulid käivitavad ja kontrollivad organismis valkude sünteesiprotsesse ning seeläbi uute rakkude kujunemist, kasvamist. Pärast seedimisprotsessi jõuab toidus sisalduvast foolhappest ainult veerand meie organismi kudedesse. Tavaolukorras sellest piisab, aga jääb väheks eriolukordade, sh raseduse puhul. Toitumisprobleemide kõrval on teada, et ligi veerandil elanikest võib organismi suhteline foolhappe vähesus olla geneetiliselt päritav. Teatakse sedagi, et toidu seedimist sooles mõjutavad seal olevad bakterid, organismi seedenõrede hulk, soole limaskesta seisund. Kroonilised mao- ja soolehaigused, paljud ravimid (eriti krambivastased rohud, rasestumisvastased pillid, hormoonid jne), narkootikumid, alkohol, nikotiin halvendavad täiendavalt foolhappe omastamist.

Foolhape on kasulik ka teiste terviseprobleemide ennetamiseks.

Uuringud näitavad, et foolhappe vähene sisaldus organismis võib soodustada juuste varast hallinemist, halvendada õpivõimet, soodustada Alzheimeri tõve kujunemist, vähendada sperma kvaliteeti, soodustada südame veresoonte lupjumist ning seeläbi suurendada infarktiohtu. Tavalisest suurem vitamiinivajadus on inimesel ka stressi ja raskete haigusseisundite puhul. Foolhappe defitsiiti esineb sageli eakatel ja selle peamine põhjus on toitainete imendumise vähenemine soole limaskestast.

Kust saab foolhapet?

Kõige lihtsam soovitus foolhappe saamiseks on süüa tasakaalustatud ja tervislikku toitu. Sööge vähemalt 1/3 osa päevatoidust puu- ja juurviljana ning võimalikult palju töötlemata kujul.

Foolhappe vaegust aitab ennetada ka sünteetilisel teel valmistatud foolhape tableti või multivitamiini koostises.

Preparaadi kujul olev foolhape on organismile ainevahetuslikult omaseks muudetud nii-võrd, et tabletist saame 80% foolhapet. Apteekides on 300- mikrogrammised foolhappetabletid käsimüügis ning foolhapet on ka enamiku polüvitamiinide koostises.

TAI soovituste järgi vajab organism ööpäevas

foolhapet (mikrogrammides):

• kuni 13-aastased lapsed

200 µg;

• 14–17-aastased neiud ja

noormehed 300 µg;

• 18-aastased ja vanemad

400 µg;

• rasedad ja rinnapiimaga

toitvad emad 500 µg.