Francis Goya armus Valgre muusikasse
Kas kitarr on ainus pill, mida ta perfektselt valdab? “No natukene klimberdan klaverit ka,” vastab Belgia päritolu kitarrikunstnik Francis Goya. “Ja golfi mängin. Ning tennist,” lisab ta väikese pausi järel. “Aga tennist viimasel ajal vähem.”
Radisson SAS hotelli lobby-baari nurgas mängib televiisor. Näidatakse kokkuvõtvat saadet Edmontonis peetavatelt maailmameistrivõistlustelt. “Eks ma seda ikka jälgin ka, aga väga pisteliselt. Tööd on siin päris palju ja ma eelistan öösel telerivaatamisele magamist,” räägib Goya.
Aga kas golfi- ja tennisemängu huviline muusik vahelduseks siin ei ole tahtnud kätt proovida? “On siin mõnda golfi mängimise kohta?” uurib Goya huvitunult. “Ah soo, või linnast väljas... Võiks ju mängida, kui keegi mängima kutsuks... See jääb pigem ikka järgmiseks korraks. Mul ei ole oma varustust kaasas ja... Eks ma siis sügisel tean sellega arvestada, kui tagasi tulen,” lubab ta.
Eesti muusika saadik maailmas
Praegu salvestab Francis Goya Eestis oma uut plaati Raimond Valgre 12 looga. Paar kuud tagasi lõpetas ta klassikalise muusika plaadi tegemise (sellel kõlasid tema esituses Chopini, Paganini jt. heliloojate lood), ees ootab album romantilisema juudi muusikaga, nende kahe projekti vahele jääb Valgre.
“Valgre muusika on ilus ja meloodiline. Ta oli suur helilooja. Võib-olla teen ka teise plaadi tema lugudest,” ei suuda Goya Eesti helimeistri loomingust vaimustusse sattununa takistusi näha. “Siis võib öelda, et ma olen Eesti muusika saadik maailmas,” pakub Goya naljaga pooleks. Viimast lubadust ei saa kuidagi naljana võtta - plaadid tema muusikaga on olnud üliedukad maailmas igal pool juba aastakümneid.
“Mõned viisid on keerulisemad, kuid mitte rasked,” iseloomustab meister Valgret. “Üldiselt on need kõik meloodilised, ameerikalikud lood, kus on sees natuke jazzi ja svingi. Aga kindlasti on valmival plaadil varuks ka minupoolseid üllatusi,” lubab Goya.
Plaadi 12 lugu on linti mängitud ning meloodiliselt-akustiliselt valmis. Täna läheb lahti nende kokkumiksimine.
Täppidega eesti sõnad keerulised
Ametlik legend, kuidas Goya Valgre muusikani jõudis, on selline. Eelmise aasta aprillis Eestis esinedes külastas Francis Goya muusikakauplusi ning ostis erinevate Eesti heliloojate loomingut. Paljudest jäi pähe kummitama Raimond Valgre looming ning ta sattus sellest sedavõrd vaimustusse, et otsustas oma järgmise heliplaadi salvestada ainult Raimond Valgre lugudega.
Kui muusika keel on universaalne, siis kas ta on ära õppinud ka eestikeelsed laulutekstid?
“Ei-ei,” tõrjub Francis Goya lõbusalt. “Teie keel on liiga keeruline. “Sinilind” on näiteks kerge öelda, aga mõnda teist asja...”
Ta võtab taskust väikese paberi ja veerib sellelt püüdlikult veel laulude pealkirju.
“Kadriorus... bla-bla-bla... something,” paneb Goya sõber, dirigent ja orkestreerija Jean-Luc Drion ka oma mälu proovile.
Kui kaua Francis veel muusikuna jätkata kavatseb?
“Kuni ta üheksakümmend saab,” võtab vastamisjärje üle Jean-Luc Drion. “Tuleb tudisedes lavale ja palub: “Kas keegi oleks nii kena, ja aitaks mu käe kitarri keeltele tõsta?” Tsinn-tsinn... tänkjuu! Vot selline ühe-minuti kontsert. Ha-ha-ha.”
Naeruga ühineb ka Francis ise. Ja muigab kavalalt. Ütleb, et tahab jah, senikaua pilli mängida, kuni kitarr veel peos püsib.
Francis Goya
Francis Goya (sündinud Francis Meyer) alustas professionaalse muusiku karjääri 1960.-70. aastatel, töötades koos maailma mastaabis juba tuntud artistidega nagu Demis Roussos, Barry White ja Vicky Leandros. 1975. aastal sai Francis Meyerist sooloartist Francis Goya, kelle kiire karjäär sai alguse pärast esikplaadi “Nostalgia” ilmumist - murdes kuld- ja plaatinaplaadi staatusesse nii Euroopas, Aasias kui ka Lõuna-Ameerikas. 1980ndatel eksperimenteeris ta erinevate orkestritega ning välja kujunes nn. Goya stiil - meloodiline, tundeküllane ja päikesest särav.
Karjääri jooksul on Francis Goya plaadistanud umbes 40 albumit.
Plaadi nime pole veel teada
“Täpset tähtaega, millal plaat valmis saab, ei oska öelda. Arvan, et septembri lõpuks,” pakub Francis Goya heliplaadi mänedþer Andreas Lukin.
Francis Goyale on plaadil abiks Tallinna Filharmoonia Kammerorkester, bändi poolelt Ain Varts, Raul Vaigla ja Roland Puusepp ning flööti mängib Tarvi Jaago.
Plaadi toodab ja annab välja Eesti plaadifirma MFM Records. “See valmib eelkõige Eesti turu jaoks. Kas plaat jõuab müügile ka välisriikidesse, ei saa me praegu öelda, kõik sõltub läbirääkimistest.”
Lukin kinnitas, et kindlasti on neil plaanis plaadi valmimisel seda reklaamida ka Francis Goya kontserdiga. “See toimub veel selle aasta sees,” lubas ta.
Millist nime plaat kandma hakkab, pole veel teada.
Valdo Jahilo
